2-23-10206/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. jaanuar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-10206

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi O.L-i vastu põhivõla 9720

euro 88 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude

saamiseks

Tsiviilasja hind

13 166 eurot 38 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: O.L (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

28. oktoober 2024; edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 11 237 eurot 85 senti (s.o

põhinõue 9720 eurot 88 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 1481 eurot 97 senti ja

sissenõudmiskulud 35 eurot).

3. Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (9720 eurolt 88

sendilt) alates 19. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ viivisenõue 430 euro 78 sendi ulatuses ja

sissenõudmiskulude nõue 15 euro ulatuses. Jätta täielikult rahuldamata Aktiva Finance

Group OÜ intressinõue (374 eurot 57 senti).

5. Jätta menetluskuludest 93% O.L-i ja 7% Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 1106 eurot 70 senti.

7. Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (1106 eurolt 70 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja; endise ärinimega AS Aktiva Portfolio) esitas 18. juulil

2023 Tartu Maakohtule O.L-i (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjal enda kasuks välja

põhivõla 9720 eurot 88 senti, intressi 374 eurot 57 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 1912 eurot 75 senti, samuti viivise põhivõlalt alates 19. juulist

2023 kuni põhivõla tasumiseni määras 11,4% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 23. novembril 2020

autolaenu lepingu nr L89004485312. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 11. mail 2021

lepingu kokkuleppe nr L89005732776, milles leppisid kokku lepingu muutmises. Kostja

kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi. Esialgne võlausaldaja saatis 6. oktoobril 2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 26. oktoobril 2021

teatise lepingu ülesütlemise kohta.

Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.

2. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel 23. novembril 2020 autolaenu lepingust nr L89004485312 (dtl 10 – 14; Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo dtl 15 – 16) ning selle muutmise kokkuleppest (dtl 18 – 21; Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo dtl 22 – 23). Lepingu alusel sai kostja 10 000 euro suuruse laenu.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Lepingu muutmise kokkuleppega

muudeti tagasimaksete kuupäevi.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

6. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS

§ 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud

tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul

kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu

ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui

kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

7. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 13,80% aastas ja selle muutmise kokkuleppe

kohaselt on krediidi kulukuse määr 12,30% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (23. novembril

2020) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,52%. Lepingu muutumise kokkuleppe

sõlmimise ajal (11. mail 2021) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09%. Seega ei ületa

lepingu ja selle muutmise kokkuleppe järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

8. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

9. Hageja on hagi p-s 1.6 selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne

võlausaldaja arvesse kostja esitatud teavet, kontrollis avalikke andmebaase ning

maksehäireregistrit. Kostja esitatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline. Esialgne

võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivse otsuseni.

Hagile on lisatud laenutaotlus (dtl 28) ja maksehäireregistri väljavõte (dtl 29).

Kohus on 28. oktoobri 2024 eelistungil selgitanud, et hagis esitatud andmed ei võimalda kohtul

kontrollida, kas esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

Selliselt ei nähtu hagiavaldusest, millised olid kostja sissetulekud ja kohustused lepingu

sõlmimise ajal. Kohtu hinnangul ei ole jälgitav, kuidas esialgne võlausaldaja jõudis positiivse

otsuseni. Kohus palus hagejal selgitada, kuidas on praegusel juhul järgitud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (sh tuua välja konkreetsed asjaolud). Samas selgitas kohus ka seda, et

hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021

otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55).

Hageja esitas oma selgitused 13. novembri 2024 menetlusdokumendis. Menetlusdokumenti on

kopeeritud juba kohtule esitatud laenutaotlus ja maksehäireregistri väljavõte. Samuti on

kopeeritud väljavõte Creditinfo ja Krediidiregistrisse süsteemidesse, mis ei ole loetavad (vt

menetlusdokumendi lk 3 – 5). Menetlusdokumendile on lisatud ka EMTA päringu väljavõte (dtl

86 – 95), mis ei ole samuti loetav.

10. Kohus saab hageja vastusest kohtunõudele aru selliselt, et esialgne võlausaldaja ei ole

kostjalt nõudnud ka konto väljavõtteid. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja

(tarbija) kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtule

esitatud tõendid (Creditinfo ja Krediidiregistri ning EMTA väljavõtted) ei ole loetavad ja kohus

ei saa nendega asja lahendamisel arvestada. Ainsaks tõendiks, mille alusel hageja on kostja

krediidivõimelisust hinnanud, on kostja enda laenutaotlus (dtl 28). Hageja on tuginenud üksnes

kostja enda esitatud laenutaotlusele ning asjaolule, et lepingu sõlmimise ajal puudusid kostjal

aktiivseid maksehäired. Esitatud tõenditest ei selgu kostja tegelike sissetulekute

kindlakstegemine. Kohtul esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt võib järeldada, et esialgne

võlausaldaja on kostja väidete pinnalt pigem eeldanud tema krediidivõimelisust ning ei ole

tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust.

Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

12. Hageja on 13. novembri 2024 menetlusdokumendis toonud välja arvestuse olukorras, kus

kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on märkinud, et sellises olukorras tuleb kostjal tagastada lepingu alusel

saadud 9720 eurot 88 senti ning intress 673 eurot 53 senti. Menetlusdokumendi esitamise

seisuga on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 4991 eurot 17 senti ja intressid 429 eurot 47

senti. Menetlusdokumendile on lisatud ka ümberarvutused (dtl 113 – 114).

13. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla

tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

Hageja on tuginenud sellele, et lepingu muutmise kokkuleppe alusel ei ole kostja ühtegi

osamakset teinud. Esimene makse oleks pidanud olema 10. juunil 2021 (dtl 19). Esialgne

võlausaldaja on 6. oktoobril 2021 määranud kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks

(dtl 24 – 25). Selleks ajaks oli kostja viivituses juuni, juuli, augusti ja septembri maksetega.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles võlausaldaja lepingu

26. oktoobril 2021 üles (dtl 26).

Kohus leiab, et praegusel juhul on VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu

ülesütlemiseks täidetud. Seega on leping kehtivalt üles öeldud.

14. Kuivõrd leping on kehtivalt üles öeldud, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse

tagastamist (mitte osalist tagastamist, nagu ekslikult on leidnud hageja). Hagejal on õigus nõuda

põhivõla 9720 euro 88 sendi tagastamist. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või

selle lõppemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. VÕS § 4034 lg-st 7

tulenevalt saab hageja intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuni 31. detsembrini 2022 oli

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0% aastas. Lepingu ülesütlemise ajani (26. oktoobrini 2021)

on intressinõue seega 0 eurot.

15. Viivise kohta märgib kohus järgmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest

Lepingu üldtingimuste p 6.1 kohaselt võrdub viivisemäär intressimääraga. VÕS § 4034 lg 7 järgi

kohaldub praegusel juhul VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud

seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu hinnangul

kohaldada seadusjärgset viivisemäära, mitte lepingujärgset viivisemäära.

Eelneva tõttu on viivis põhivõlalt alates 27. oktoobrist 2021 (ülesütlemisele järgnevast päevast)

kuni 18. juulini 2023 (hagi esitamiseni) 1481 eurot 97 senti (siinkohal kasutas kohus

viivisekalkulaatorit). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (9720

eurolt 88 sendilt) alates 19. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

16. Lisaks nõuab hageja kostjalt 50 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist.

VÕS 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro.

Hageja on tuginenud sellele, et ta on saanud kostjale 4. novembril 2021, 10. märtsil 2022 ja

5. mail 2022 tasulised meeldetuletused. Need meeldetuletused on kohtule ka esitatud (dtl 30 –

35). Seega peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot

(25 + 5 + 5).

Samas ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja muud makseviivitusega

seotud kulud 15 eurot. Praegusel juhul saab kohtule arusaamatuks, milliseid päringuid ja

kontaktandmete otsinguid hageja tegi, mida tähendavad nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud, samuti millal hageja kostjale helistas (kostjale tehtavate kõnede kulud)

ning milliseid kulusid tegi hageja võlanõude avaldamisega seoses. Kohtu hinnangul ei saa

sissenõudmiskulusid sisustada üldistavalt. Kohus märgib, et esimese meeldetuletuskirja

ülempiir on kõrgem (25 eurot), et hüvitada vähemalt osaliselt ka võlausaldaja üldkulusid. Seega

on hageja üldkulud kaetud ka esimese meeldetuletuskirja kuludega.

17. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 11 237

eurot 85 senti (s.o põhinõue 9720 eurot 88 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 1481 eurot 97

senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhinõudelt (9720 eurolt 88 sendilt) alates 19. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja intressinõude

(374 eurot 57 senti). Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 430 euro 78 sendi ulatuses

(1912,75 – 1481,97) ja sissenõudmiskulude nõude 15 euro ulatuses (50 – 35). Kohus jätab

rahuldamata hageja edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset määra ületavas osas.

18. Arvestades hagi rahuldamise ulatusest (hageja nõuded olid kokku 12 058 eurot 20 senti ja

kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 11 237 eurot 85 senti, seega rahuldab kohus hagi ca

93% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 93% kostja ja 7% hageja kanda.

19. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1248 eurot (riigilõiv

910 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja

esitanud.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 338 eurot (2 h x

169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks

vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja

ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda

mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks

tunnitasuks 120 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu (2 h) on kohtu hinnangul

põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 240 eurot (2 x 120).

20. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1190 eurot (910 + 280). Kostjalt tuleb

mõista hageja kasuks välja menetluskulud 1106 eurot 70 senti (1190 x 0,93). Vastavalt hageja

taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1106 eurolt 70

sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik