2-23-12652/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. jaanuar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-12652

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi H.W vastu põhivõla

9360

euro

sendi,

intressi,

haldustasu,

sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

11 357 eurot 51 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

11930038), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: H.W (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

30. september 2024; edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista H.W-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja 9343 eurot 45 senti (s.o

põhinõue 8779 eurot 04 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 529 eurot 41 senti ja

sissenõudmiskulud 35 eurot).

3. Mõista H.W-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis põhinõudelt (8779

eurolt 04 sendilt) alates 6. septembrini 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 10,9%

aastas.

4. Jätta täielikult rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali intressinõue (285 eurot 93

senti) ja haldustasu nõue (11 eurot 60 senti). Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti

filiaali viivisenõue 99 euro 55 sendi ulatuses ja sissenõudmiskulude nõue 15 euro ulatuses.

5. Jätta menetluskuludest 90% H.W ja 10% TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.

6. Mõista H.W-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 1080 eurot.

7. Mõista H.W-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (1080 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. TF Bank (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 5. septembril 2023 Tartu Maakohtule H.W

(kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 9360 eurot 70 senti,

intressi 285 eurot 93 senti, haldustasu 11 eurot 60 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 628 eurot 96 senti. Samuti palub hageja mõista kostjalt enda

kasuks viivise põhivõlalt (9360 eurolt 70 sendilt) määras 10,9% aastas alates 6. septembrist

2023 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25. augustil 2022 laenulepingu nr 712199948, mille

alusel sai kostja 9450 euro suuruse laenu. Kostja pidi laenu tagastama maksegraafiku alusel.

Kuivõrd kostja ei täitnud oma kohustusi, saatis hageja kostjale 8. jaanuaril 2023 lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd

kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23. jaanuaril 2023

lepingu üles.

2. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 25. augustil

2022 sõlmitud laenulepingust nr 712199948 (dtl 12 – 14; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht dtl 15 – 16). Tegemist on refinantseerimislepinguga, mille eesmärgiks oli kostja

olemasolevate laenukohustuste refinantseerimine – 1) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ees olev

kohustus 268 eurot 49 senti; 2) Bondora AS-i ees olev kohustus 3978 eurot 44 senti; 3) Coop

Finants AS-i ees olev kohustus 800 eurot; 4) IPF Digital AS-i olev kohustus 1230 eurot 08 senti;

5) AS-i LHV Finance ees olev kohustus 404 eurot 33 senti. Seega kokku refinantseeriti kostja

olemasolevaid kohustusi summas 6681 eurot 34 senti (need summad kanti otse

võlausaldajatele). Kostja kontole kanti 2318 eurot 66 senti.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

6. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud VÕS §

402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis

laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega

kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi

kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele

kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale

anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping

üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

7. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 14,61% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (25.

augustil 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%. Seega ei ületa lepingu järgne

krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

8. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

9. Hageja hagiavalduse p-s 1.4 selgitanud, et on põhjalikult kontrollinud kostja

krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning

ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja

igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hagile on lisatud laenutaotlus ja

kostja konto väljavõte.

Kohus on 16. mai 2024 kohtunõudes selgitanud, et hagiavalduses esitatud andmed ei võimalda

kohtul kontrollida, kas hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Selliselt ei

nähtu hagiavaldusest, millised olid kostja sissetulekud ja kohustused lepingu sõlmimise ajal.

Kohtu hinnangul ei ole jälgitav, kuidas hageja jõudis positiivse otsuseni. Eelneva tõttu palub

kohus hagejal selgitada, kuidas on praegusel juhul järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (sh tuua välja konkreetsed asjaolud).

Hageja on 11. juuni 2024 seisukohas selgitanud, et krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja

enda konto väljavõtte. Kostja keskmine sissetulek oli 1127 eurot. Pärast laenutaotluse

heakskiitmist saaksid kostja kohustused olema 274 eurot kuus. Krediidiandja on arvestanud

kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 853

eurot (1127-274).

Kohus on 30. septembri 2024 eelistungil selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgmine on praegusel juhul küsitav. Esiteks jääb lepingu sõlmimise ja konto välja lõpu vahel

kuu aega. Teiseks ei nähtu kostja konto väljavõttelt hageja väidetud sissetulekut, suur osa kostja

sissetulekust on peretoetus 520 eurot, mis eeldab kostjal vähemalt kolme ülalpeetava olemasolu.

Hageja selgitas 16. oktoobri 2024 menetlusdokumendis, et kostja sissetuleku moodustasid

peretoetused ja töötasu. Lepinguga vabanes kostja muudest kohustustest ning võlausaldajateks

jäid hageja ja Swedbank AS. Vanemad eeldatavasti panustavad võrdselt, seega kostja peab

üksinda kandma 1,5 last.

10. Kohtule on esitatud kostja konto väljavõtted (dtl 23 – 55) perioodi 1. jaanuar 2022 kuni

23. august 2022 kohta. Kohus on kohtuistungil selgitanud, et lähtub konto väljavõttest alates

aprillist 2022 (neli kuud on piisab ajavahemik kostja krediidivõimelisuse hindamiseks). Kohus

ei nõustu hagejaga selles, et kostja keskmine sissetulek on 1127 eurot kuus. Aprillis ei saanud

kostja töötasu ning tema ainsaks sissetulekuks oli peretoetus (520 eurot). Mais sai kostja töötasu

OÜ-st SOL 712 eurot 28 senti ning peretoetus 520 eurot, kokku on sissetulek 1232 eurot 80

senti. Juunis sai kostja töötasu 406 eurot 82 senti ja peretoetuse 520 eurot, kokku on sissetulek

926 eurot 82 senti. Juulis sai kostja töötasu 681 eurot 46 senti ja peretoetuse 520 eurot, kokku

on sissetulek 1201 eurot 46 senti. Kohus märgib, et viimane tehing kostja kontol on tehtud 14.

juulil 2022. Seega ei kajasta konto väljavõte kostja sissetulekuid augustis. Hagejal ei olnud

võimalik kindlaks teha, milline on kostja sissetulek augustis 2022 ehk vahetult enne lepingu

sõlmimist.

11. Lisaks sellele on hageja arvestanud kostja sissetulekust maha laenumakse ning jõudnud

järeldusele, et kostjale jääb reservi 853 eurot. Hageja ei ole võtnud arvesse ülalpeetavate

olemasolu. Olukorras, kus kostja sai peretoetust 520 eurot, on tal eeldatavasti kolm ülalpeetavat

(kahe ülalpeetava korral oleks toetus olnud 120 eurot). Samuti ei ole hageja arvestanud kostja

majandamiskulusid. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostjal puudusid

majandamiskulud.

12. Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Praegusel juhul on tegemist

refinantseerimislepinguga, mille eesmärgiks oli kostja olemasolevate laenukohustuste

refinantseerimine. Kostjal oli kokku viis laenukohustust summas 6681 eurot 34 senti

(võlausaldajad TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Bondora AS, Coop Finants AS, IPF Digital

AS, AS LHV Finance). Samas ei toimunud lepinguga üksnes olemasolevate laenukohustuste

refinantseerimine, vaid kostja sai täiendavalt laenu 2318 eurot 66 senti. Selliselt suurenesid

kostja laenukohustused 9000 euroni.

13. Seega moodustasid suure osa kostja sissetulekust peretoetused (aprillis oli see ainus

sissetulek ning augustis ei kajastanud kostja konto väljavõte mitte ühtegi sissetulekut). Kostjal

oli kolm alaealist last. Samuti olid kostjal varasemad laenukohustused summas 6681 eurot 34

senti. Sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostjale täiendava laenu andmine.

Samuti ei ole hageja selgitanud, kas ja mil viisil on olemasolevate laenukohustuste

refinantseerimine parandanud kostja olukorda.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

14. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

15. Hageja on 16. oktoobri 2024 menetlusdokumendis toonud välja arvestuse olukorras, kus

kohus asub seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on

märkinud, et sellises olukorras tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud 8779 eurot 04 senti

(9000 – 220,96). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 8779 eurot 04 senti.

16. Viivise kohta märgib kohus järgmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

17. Lepingu tingimuste kohaselt on viivisemäär 10,90% aastas. Hageja saab nõuda viivist alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o 24. jaanuarist 2023). Perioodil 24. jaanuarist 2023

kuni 30. juunini 2023 oli VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär 10,5% aastas.

VÕS § 4034 lg 7 järgi kohaldub praegusel juhul VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu

hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus

kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu

hinnangul kohaldada perioodil 24. jaanuarist 2023 kuni 30. juuni 2023 seadusjärgset

viivisemäära ehk 10,5% aastas. Hageja viivisenõue sellel perioodil on 399 eurot 03 senti

(siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit).

Samas on perioodil 1. juulist 2023 kuni 5. septembrini 2023 (hagi esitamiseni) seadusjärgne

viivisemäär 12% aastas. Seega ületab seadusjärgne viivisemäär lepingujärgset viivisemäära.

Olukorras, kus kohus lähtuks seadusjärgsest viivisemäärast, rahuldaks kohus hageja nõude

suuremas ulatuses, kui hageja ise on nõudnud. Seega tuleb nimetatud perioodil lähtuda

lepingujärgsest viivisemäärast ehk 10,9% aastas. Hageja viivisenõue sellel perioodil on 193

eurot 38 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit).

Seega on hageja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue 529 eurot 41

senti (399,03 + 193,38). Perioodil 6 septembrist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 oli

seadusjärgne viivisemäär 12% aastas, perioodil 1. jaanuarist 2024 kuni 30. juuni 2024 oli see

12,5% aastas, perioodil 1. juulist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 oli viivisemäär 12,25% ja

alates 1. jaanuarist 2025 on selleks 11,15% aastas. Kuivõrd nimetatud seadusjärgsed

viivisemäärad on kõrgemad lepingujärgsest määrast, tuleb edasiulatuva viivise arvestamisel

lähtuda lepingujärgsest määrast. Eelneva tõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhivõlalt (6681 eurolt 34 sendilt) alates 6. septembrini 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras

10,9% aastas.

18. Intressi ja laenuhaldustasu kohta märgib kohus järgmist. Intressi saab nõuda kuni lepingu

ülesütlemiseni või selle lõppemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. VÕS

§ 4034 lg-st 7 tulenevalt saab hageja intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Hageja ei ole

kohtule uut intressi arvestust esitanud. Eelnevat arvestades ei pea kohus võimalikuks hageja

intressinõuet ka rahuldada. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne

tarbija krediidiandjale muid tasusid (VÕS § 4034 lg 7). Kohtupraktikas on leitud, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on krediidileping tühine intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Eelneva

tõttu ei saa hageja nõuda kostjalt laenuhaldustasu.

19. Lisaks nõuab hageja kostjalt 50 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist.

VÕS 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro.

Hageja on tuginenud sellele, et ta on saanud kostjale 24. märtsil 2023, 3. aprillil 2023 ja

25. aprillil 2023 tasulised meeldetuletused. Need meeldetuletused on kohtule ka esitatud (dtl 56

– 59). Seega peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot

(25 + 5 + 5).

Samas ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja muud makseviivitusega

seotud kulud 15 eurot. Praegusel juhul saab kohtule arusaamatuks, milliseid päringuid ja

kontaktandmete otsinguid hageja tegi, mida tähendavad nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud, samuti millal hageja kostjale helistas (kostjale tehtavate kõnede kulud)

ning milliseid kulusid tegi hageja võlanõude avaldamisega seoses. Kohtu hinnangul ei saa

sissenõudmiskulusid sisustada üldistavalt. Kohus märgib, et esimese meeldetuletuskirja ülempiir

on kõrgem (25 eurot), et hüvitada vähemalt osaliselt ka võlausaldaja üldkulusid. Seega on

hageja üldkulud kaetud ka esimese meeldetuletuskirja kuludega.

20. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 9343

eurot 45 senti (s.o põhinõue 8779 eurot 04 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 529 eurot 41

senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhinõudelt (8779 eurolt 04 sendilt) alates 6. septembrini 2023 kuni põhinõude täitmiseni

määras 10,9% aastas. Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja intressinõude (285 eurot 93

senti) ja haldustasu nõude (11 eurot 60 senti). Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 99

euro 55 sendi ulatuses (628,96 – 529,41) ja sissenõudmiskulude nõude 15 euro ulatuses (50 –

35).

21. Arvestades hagi rahuldamise ulatusest (hageja nõuded olid kokku 10 337 eurot 19 senti ja

kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 9343 eurot 45 senti, seega rahuldab kohus hagi ca

90% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 90% kostja ja 10% hageja kanda.

22. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1347 eurot (riigilõiv

840 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja

esitanud.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 507 eurot (4 x

169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks

vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja

ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks

pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot.

Arvestades vaidluse keerukust ja mahtu, samuti asjaolu, et asjas toimus kohtuistung ning hageja

esitas omapoolsed täpsustused, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks 3 h. Hageja

lepingulise esindaja kulu on seega 360 eurot (3 x 120).

23. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1200 eurot (840 + 360). Kostjalt tuleb

mõista hageja kasuks välja menetluskulud 1080 eurot (1200 x 0,9). Vastavalt hageja taotlusele

tuleb kostjal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1080 eurolt) VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik