1-24-7004/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1-24-2431

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.jaanuar 2025, Valga kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-7004 (23284050237 )

Kohtunik

Annemarie Gerassimov

Kriminaalasi

Keir Saukas süüdistuses KarS § 298 lg 1 - § 26 lg 1

järgi käskmenetluses

Prokurör

Maiken Mardim

Süüdistatav

Keir Saukas – isikukood 38812316010; elukoht: XXX-i

XXX kodakondsus; emakeel: XXX; XXX ;

töökoht:XXX , kriminaalkorras kehtivad karistused

puuduvad; tel XXX, e-post: XXX

Kaitsja

vandeadvokaat Kaire Hänilene määratud korras

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Keir Saukas KarS § 298 lg 1 - § 26 lg 1 järgi ja mõista talle

karistuseks rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) päevamäära1, s.o 1800

(üks tuhat kaheksasada) eurot.

2. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel võimaldada Keir Saukasel rahaline karistus 1800 eurot

tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste

osamaksetena (osamakse suurus 300 eurot) kuni rahalise karistuse tasumiseni.

3. Mõista Keir Saukaselt Eesti Vabariigi kasuks välja teise astme kuriteos

süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot ja kaitsja Kaire Hänilene poolt

kohtueelses menetluses osutatud õigusabi katteks 319,89 eurot.

4. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et Keir Saukas võib välja mõistetud menetluskulud

summas 1549,89 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul.

5. Rahalise karistuse ja nõuete täitmiseks vajalikud andmed sisalduvad vastavalt KrMS § 159

1 Päevamäära aluseks miinimumpäevamäär, s.o. 10 eurot

1-24-2431

lg 3 eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja

e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud

kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja

üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja

üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse

ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg-le 1 kui süüdimõistetu

vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja

üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on

aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks

üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle

üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Keir Saukast süüdistatakse selles, et tema, olles kohustatud Tartu Maakohtu 14.03.2023

määrusega nr 4-21-4658 sooritama 5 tundi üldkasulikku tööd, pakkus 11.08.2023 hommikul

MTÜ XXX varjupaiga töötajale W.X-ile 200 eurot, et viimane paneks talle kirja üldkasuliku

töö tunnid, ilma, et Keir Saukas ettenähtud tööd üldse peaks tegema, kuid kuritegu jäi lõpule

viimata, kuna W.X ei ole ametiisik.

Seega pani Keir Saukas toime KarS § 298 lg 1 – § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

so altkäemaksu lubamise kõlbmatu katse.

2. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maiken Mardim taotleb 27. novembril 2024

koostatud ja kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist

käskmenetluse korras. Prokuratuur teeb ettepaneku karistada Keir Saukast KarS § 298 lg 1 – §

26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest rahalise karistusega 180

päevamäära ulatuses, arvestades KarS § 44 lg 2 alusel päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o

1800 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi 6 (kuue) kuu jooksul, st et

igakuiselt tuleb maksta 300 (kolmsada) eurot kuni rahalise karistuse tasumiseni.

3. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks kriminaalasja

kohtueelses menetluses on süüdistatavale riigi poolt määratud kaitsja poolt osutatud riigi

õigusabi kulud 319,89 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega

1-24-2431

kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1230 eurot2. Süüdistatava poolt

hüvitamisele kuuluv menetluskulu on kokku 1549,89 eurot. Arvestades süüdistatava varalist

seisundit, ositi igakuiste maksetena tasumisele kuuluvat rahalist karistust ja

resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulude ja

sundraha hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Süüdistusakti kohaselt edastati see süüdistusakti koopia ka süüdistatavale ja tema kaitsjale.

5. KrMS § 252 lg 3 kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja võivad süüdistusakti saamisest 10

päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. KrMS §

253 kohaselt teeb kohus lahendi käskmenetluses kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid

mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale

edastamisest. Prokuratuuri saadetud teabe kohaselt on kaitsjale ja süüdistatavale süüdistusakt

edastatud 28.11.2024. Kaitsja on süüdistusakti vastu võtnud 02.12.2024, süüdistatavale

edastati tema palvel pdf-formaadis süüdistusakt uuesti 11.12.2024, mille süüdistatav on kätte

saanud 11. detsembril 2024. Kaitsja ega süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti

saamisest esitanud kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks

kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus

prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

7. Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane,

põhjendatud ning vastab KrMS § 251 nõuetele. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud

süüdistusaktis puutuvalt süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra. Eeltoodust tulenevalt

kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele.

8. KarS § 298 lg 1 näeb ette vastutuse altkäemaksu lubamise või andmise eest. Keir Saukast

süüdistatakse altkäemaksu lubamise kõlbmatus katses. Järgnevalt kontrollib kohus, kas Keir

Saukasele etteheidetav tegu vastab süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele

tunnustele.

9. Keir Saukas tunnistab, et on sellise teo toime pannud. Ta selgitas, et temal lasus kohustus

teha varjupaigas ÜKT tunde, kuid süüdistatavale oli sealne töö siseruumides vastumeelne,

kuna seal oli kohutav lõhn. Välitöid aga ei pakutud. Süüdistatav oli kuulnud, et varjupaiga

töötajaid on võimalik rahaga ära osta ning ta läkski lihtsamat vastupanu teed ning otsustas

varjupaiga töötajale raha pakkuda. Ta uuris ühe varjupaiga töötaja käest, kas neile on kunagi

pakutud raha tundide kirjapaneku eest ja see naisterahvas vastas, et on küll 100 eurot pakutud.

Selle peale süüdistatav mõtles pakkuda rohkem raha, s.o. 200 eurot sularahas ja see summa oli

tal kaasas ka. Varjupaiga töötaja aga ütles, et temaga pole võimalik sel teemal rääkida.

Seejärel teatas süüdistatav, et tema kassisitta ei korista ja lahkus. Tunnistaja W.X sõnul

töötab tema MTÜ XXX juhataja asetäitja ja loomade heaoluspetsialistina. 11.08.2023 pidi

2 2024.a kuupalga alammäär oli 820 eurot ning ka süüdistusakt käskmenetluses koostati ja edastati nii kohtule

kui ka menetlusosalistele 2024.a. Seega peab kohus õiglaseks, et sundraha arvutatakse 2024.a kuupalga

alammäära järgi.

1-24-2431

MTÜ-s sooritama üldkasuliku töö tunde Keir Saukas. Tunnistaja jõudis sel päeval tööle kell

8.30 ja K. Saukas oli juba kohal. Tunnistaja tutvustas isikule tööülesandeid – koertega

jalutamine ja trimmerdamine. Sellest K. Saukas keeldus viidates valge tallaga jalanõudele.

Seejärel tegi süüdistatav ettepaneku, et annab tunnistajale 200 eurot ja siis paneb varjupaik

talle töötunnid kirja. Tunnistaja keeldus. Süüdistatav uuris, et kas juhataja ka majja tuleb ning

kuuldes jaatavat vastust, lubas süüdistatav raha juhatajale pakkuda. Kell 9.17 lahkus

süüdistatav varjupaigast enne juhataja saabumist taksoga. Tunnistaja rääkis juhtunust kohe

juhatajaga, kui see varjupaika saabus. Sel päeval K. Saukasele ühtki töötundi kirja ei pandud.

Kirja läks ainult saabumise aeg, lahkumise aega K.Saukas ei fikseerinud. Ülejäänud

tõenditega on kinnitust leidnud, et tunnistaja ütlustes väljatoodud asjaolud, sh tööaja

arvestustabel, kus on kirjas vaid kuupäev, saabumise aeg ja allkiri.

10. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas tõendamist leidnud Keir Saukase poolt toime

pandud altkäemaksu lubamine, kuid milline siiski osutus kõlbmatuks katseks. Riigikohtu

06.12.2007 lahendi 3-1-1-65-07 kohaselt peab isiku süüditunnistamiseks altkäemaksu

andmises/lubamises olema tuvastatud, et isik, kellele vara või muud soodustust

antakse/lubatakse, on ka tegelikult ametiisik KarS § 288 tähenduses. Juhul kui süüdistatav

kujutas endale ekslikult ette, et tegemist on ametiisikuga, kuid tegelikult see nii ei ole, võib

kõne alla tulla vastutus üksnes altkäemaksu andmise/lubamise kõlbmatu katse eest (KarS §

26). KarS § 288 lg 1 sätestab, et ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses on füüsiline

isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle

pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või

vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Varjupaikade MTÜ Viljandi

varjupaiga töötajad ei kvalifitseeru kuidagi ametiisikuks, kuigi Varjupaikade MTÜ on

lepingupartneriks mitmekümnele kohalikule omavalitsusele üle Eesti, kelle territooriumilt

leitud omanikuta või omaniku juurest lahti pääsenud loomad nendeni jõuavad või ka

vanglateenistusele, kes üldkasuliku töö tegemise võimaluse tagamiseks sõlmib tööandjatega

koostöölepingu.

11. Kohtu hinnangul on Keir Saukas pannud teo otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). Keir

Saukas avaldas, et talle oli vastumeelne töö varjupaigas ning ta oli kuulnud, et varjupaiga

töötajaid on võimalik rahaga ära osta ning ta otsustas varjupaiga töötajale raha pakkuda, mida

tegigi kohe, kui talle tööülesandeid tutvustati.

12. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine, mistõttu tuleb K. Saukas kuriteo

toimepanemises süüdi tunnistada.

Karistus

13. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab

arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

14. KarS § 298 lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse

kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb

prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat Keir Saukast KarS § 298 lg 1 - § 26 lg 1 järgi

1-24-2431

rahalise karistusega 180 päevamäära ulatuses, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahalise

karistusega 1800 eurot.

15. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on

põhjendatud ja kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus

hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Süütegu viidi lõpule küll altkäemaksu lubamisega,

kuid see ei kasvanud üle reaalseks altkäemaksu andmiseks. Süüdistataval puuduvad kehtivad

kriminaalkaristused. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist

karistust rahalise karistuse näol. Maksukohustuslaste registri teatisest nähtub, et Maksu- ja

Tolliameti andmetel oli Keir Saukase 2022. aasta deklareeritud tulu pärast tulumaksu

mahaarvamist 2169 eurot. Seetõttu on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud

päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis

on keskmisest väiksem, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt ning karistuse

eripreventiivseid eesmärke (hoida Keir Saukast edaspidi kuritegusid toime panemast), peab

kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla

sanktsioonimäära keskmist määra. Samuti on põhjendatud prokuröri ettepanek võimaldada

isikul rahaline karistus tasuda igakuiste osamaksetena kuue kuu jooksul.

16. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Keir Saukas tuleb süüdi tunnistada KarS

§ 298 lg 1 - § 26 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 180 päevamäära

(miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 1800 eurot. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel võimaldada Keir

Saukasel rahaline karistus 1800 eurot tasuda ositi kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest igakuiste osamaksetena (osamakse suurus 300 eurot) kuni rahalise karistuse

tasumiseni.

17. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Süüdistatavalt Keir Saukaselt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, s.o

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral, s.o 1230

eurot ja KrMS 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 319,89 eurot

riigituludesse, kokku 1549,89 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude

tasumise ositi ühe aasta jooksul.

18. Kohus juhindus otsuse tegemisel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, §

253 lg-st 1 ning §-st 254.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annemarie Gerassimov

kohtunik