2-20-16018/84 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

02.01.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-20-16018

Tsiviilasi

K.Ü. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine,

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/ usaldusisik:

K.Ü.

(isikukood XXX;

Rahvastikuregistrijärgne elukoht: XXX, 10321 XXX; e-

post XXX)

Võlausaldajad:

1. Renovum OÜ (rg-kood 14042462; e-post

XXX)

2. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post

XXX)

3. If P&C Insurance AS (rg-kood 10100168; e-

post XXX)

4. Kohtutäitur Hille Kudu (e-post XXX)

5. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda K.Ü. (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada K.Ü. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada K.Ü. usaldusisiku kohustustest K.Ü. kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade K.Ü. kohustustest vabastamata jätmise

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 14.01.2021 määrusega kuulutas kohus välja K.Ü. pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Oksana Kutšmei. 26.10.2021 määrusega lõpetas kohus K.Ü.

pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ja algatas K.Ü. kohustustest vabastamise

menetluse. Menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati K.Ü. ennast täitma

usaldusisiku ülesandeid. Kohtumäärus jõustus 18.11.2021. Kohtumääruse kohaselt

vangistuses viibides kehtis K.Ü.-ile kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus

(VangS), sh § 44 ning K.Ü.-il tuli vangistuses viibides esitada kohtule pärast

võlausaldajatele väljamaksete tegemist aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud

väljamaksete kohta. Väljamaksed tuli sooritada iga aasta 5.oktoobriks. Pärast vangistusest

vabanemist tuli võlgnikul kaks korda aastas (1.mail ja 1.novembril) esitada kohtule

aruanne, mis pidi sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes,

andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele

väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet.

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.05.2022. Võlgnik esitas aruande 11.05.2022

pärast kohtu poolset meeldetuletust. Võlgnik oli vanglast vabanenud ja tasunud ära ühe

võlausaldaja nõude täies ulatuses, teisi mitte.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.11.2022. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud.

Kohus saatis 08.11.2022 võlgnikule meeldetuletuse aruande esitamise kohta e-posti

aadressile XXX , määrates aruande esitamise täiendavaks tähtajaks 23.11.2022.

23.11.2022 teavitas võlgnik, et tal pole see aasta rohkem midagi esitada kuna on murtud

jalaga haiguslehel ja ootab operatsioonile saamist. Kohus palus esitada konto väljavõtted.

Võlgnik esitas väljavõtte 30.11.2022.

4. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.05.2023. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei

esitanud. Kohus saatis võlgnikule kaks meeldetuletust aruande esitamise kohta e-posti

aadressile XXX 09.05.2023 ja 26.05.2023. 26.05.2023 vastas võlgnik, et tegeleb asjaga

esimesel võimalusel, kuid aruannet ei esitatud.

5. Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.11.2023. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei

esitanud. Kohus saatis võlgnikule kokku kaks meeldetuletust aruande esitamise kohta e-

posti aadressile XXX. Võlgnik aruannet ei esitanud.

6. Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 01.05.2024. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei

esitanud. Kohus saatis 16.05.2024 meeldetuletuse esitamata aruannete kohta e-posti

aadressile XXX määrates aruande esitamise täiendavaks tähtajaks 23.05.2024. Võlgnik

saatis kohtule kirja 23.05.2024, et tal ei ole võimalik kahe aasta kohta konto väljavõtet

esitada.

7. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 13.06.2024. Võlgniku ärakuulamine

toimus telefoni teel. Võlgnik väitis, et on teinud väiksemaid tööampse ja saanud osa tasu

mitteametlikult. Eestis tööd ei saa, lubas otsida Soomes. Võlgnik väitis, et on kolmele

võlausaldajale kogu summa tasunud, sh pensionikontolt saadud rahaga ning MTA on

teinud kinnipidamised tagastatavalt tulumaksult. Kohus selgitas, et niimoodi tasumine ei

ole õige ja teised võlausaldajad võivad nõuda menetluse lõpetamist. Samuti märkis kohus,

et kuna pole aruandeid esitanud alates 2022.a sügisest siis puudub kohtul ülevaade

millised nõuded ja mis ulatuses on tasutud. Kohus rõhutas, et puuduvad aruanded tuleb

esitada esimesel võimalusel ning kui ka 01.11.2024 aruannet ei esitata siis kohus lõpetab

menetluse ilma kohustustest vabastamiseta.

Võlgnik esitas aruande 03.07.2024. Aruandes olid toodud brutosummad, mis ta

töötasudena on saanud. Kuna aruanne oli puudustega siis palus kohus aruannet täpsustada,

kuid täpsustusi võlgnik ei esitanud.

8. Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.11.2024. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei

esitanud. Kohus saatis meeldetuletuse aruande esitamise kohta 11.11.2024 e-toimiku

kaudu määrates aruande esitamise täiendavaks tähtajaks 25.11.2024. Võlgnik aruannet ei

esitanud. Kohus saatis korduva meeldetuletuse aruande esitamise kohta 28.11.2024 e-posti

aadressile XXX. Võlgnik aruannet ei esitanud.

9. Kohus küsis 12.12.2024 võlausaldajate seisukohta võlgniku menetluse lõpetamise ja

kohustustest vabastamise osas.

9.1. Kohtutäitur Hille Kudu vastas 12.12.2024 kohtule, et pankrotimenetluses tunnustatud

nõuete summa on tasutud.

9.2. If P&C Insurance AS esitas seisukoha 18.12.2024, mille kohaselt tuleks kohustustest

vabastamise menetlus lõpetada. Võlausaldaja teatab, et võlgnikult on laekunud vaid

261,07 eurot.

9.3. B2 Impact OÜ esitas seisukoha 20.12.2024. Võlausaldaja kinnitab, et nõude katteks

pole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tehtud ühtegi väljamakset.

Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole oma PankrS §-s 173 lg-tes 2 ja 3 sätestatud

kohustusi täitnud, on esitamata jätnud andmeid ja varjanud seeläbi saadud tulusid, ei

ole teinud võlausaldajatele väljamakseid, kahjustades sellega võlausaldajate huve,

mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest

vabastamast. Tulenevalt eeltoodust on võlausaldaja seisukohal, et kohustustest

vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik K.Ü. jätta kohustustest

vabastamata.

9.4. Maksu-ja Tolliamet vastas 27.12.2024 kohtule, et võlgniku nõuded on saanud

tasutuks ning seetõttu jätavad nad edasise menetluse kohtu otsustada.

9.5. Renovum OÜ esitas seisukoha 27.12.2024. Võlgniku kohustus antud tsiviilasjas on

rahuldatud ning võlausaldaja on nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise

osas.

KOHTU SEISUKOHT

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta

30. juunini.

2. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes

2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku

kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

3. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

4. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. K.Ü. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

5. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

6. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

Tartu Maakohtu 26.10.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule

perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele

väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.05.2022 ja järgmine

01.11.2022 jne.

Käesolevaks ajaks peab olema menetluses esitatud kuus aruannet. Võlgnik on esitanud

vaid kolm aruannet pärast kohtu poolseid korduvaid meeldetuletusi ning ärakuulamist.

Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise kohustust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et

võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma

elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise

kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

7. PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötutoetus, töötasu, töövõimetushüvitis, II

pensionisamba väljamakse, hasartmängutulu ja rahaline abi lähedastelt ja tuttavatelt.

Võlgniku sissetulekud on ületanud mittearestitavat miinimummäära ning võlgnik oleks

pidanud võlausaldajatele eraldama vähemalt 4057,10 eurot, kuid võlgnik kohtule

väljamaksete kohta tõendeid esitanud ei ole. Võlgnik on esitanud vaid ühe

maksekorralduse Hille Kudu nõude tasumise kohta ning MTA otsuse enammakstud

tulumaksu tasaarvestuse kohta. Võlausaldajate seisukohtadest selgus, et kolme

võlausaldaja nõuded on täies mahus rahuldatud, ühe osas osaliselt ning ühe osas ei ole

tehtud ühtegi väljamakset.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud

eraldamiskohustust. Samuti on võlgnik rikkunud võlausaldajate võrdse kohtlemise

kohustust, sest on täitnud osade võlausaldajate nõuded (sh MTA, kohtutäituri ja Renovum

OÜ nõudes täies ulatuses), ühe võlausaldaja nõude on täitnud osaliselt, kuid ühe

võlausaldaja nõudest pole võlgnik tasunud mitte midagi.

8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS §

104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus

ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena

ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja

tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2-5

sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Kohtul ei ole olnud

võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub

kohtul info. Võlgnik on vaid suuliselt ärakuulamisel väitnud, et on tasunud võlausaldajate

nõudeid, kuid tõendeid selle kohta kohtule esitanud ei ole.

Võlgnik on seda teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Kohus on

korduvalt ärakuulamistel selgitanud võlgnikule tema kohustusi. Võlgnik on esitanud kolm

aruannet kuuest ning viimane aruanne puudustega. Viimasel ärakuulamisel ütles võlgnik,

et on teinud võlausaldajatele väljamakseid, kuid vastavaid tõendeid kohtule ei esitanud.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik võlausaldajatele teinud väljamakseid selleks

ettenähtud ulatuses ning saadud tulu on võlgnik kasutanud enda tarbeks. Võlausaldajate

seisukohtadest selgus, et kolme võlausaldaja nõuded on täies mahus rahuldatud, ühe osas

osaliselt ning ühe osas ei ole tehtud ühtegi väljamakset. Seega ei ole võlgnik teinud

väljamakseid vastavalt kohtumääruses olevatele jaotistele, mis taganuks võlausaldajate

võrdse kohtlemise.

Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole

esitanud aruandeid, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku

kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.

9. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et K.Ü. kohustustest vabastamise menetluses on enne viie

aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest

vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma PankrS §

173 lg 2-5 sätestatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt

PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

10. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda K.Ü. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka K.Ü. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

11. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab K.Ü. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb K.Ü. vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik