3-24-3511/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3511

Määruse kuupäev

2. jaanuar 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

MK kaebus füüsilise isiku vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks (valeandmete esitamine)

Menetlusosalised

Kaebaja: MK

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 7).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Kaebaja MK esitas 31.12.2024 Tartu Halduskohtule avalduse. Kaebaja soovib esitada

kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses alusetu vabaduse võtmisega. Tartu

Vangla psühholoog kirjutas kaebaja kohta ettekande, mille järgi kaebaja ähvardas

psühholoogi. Kaebaja ei ole seda teinud. Ametnik on sellise ettekande koostamisega kaebajat

tahtlikult laimanud. Kaebaja palub menetleda kaebust psühholoogi vastu. Kui kaebus ei ole

lubatav, siis palub kaebaja selgitada, millisesse kohtusse ja millises korras saab ta esitada

kaebuse psühholoogi vastu.

2. Kohus käsitleb kaebaja avaldust nii, et kaebaja on esitanud kaebuse mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes ning kaebaja eesmärgiks on saavutada, et kahju mõistetakse välja

psühholoogilt, mitte Tartu Vanglalt.

3. Riigivastutuse seaduse § 12 lg 2 sätestab, et avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks

loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult

põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu,

üksikkorralduse või muul alusel. Käesolevas lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei

vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti.

Määrusest „Tartu Vangla teenistujate koosseis“ nähtub, et vangla sekkumistegevuste

osakonna koosseisus on psühholoogi ametikohad.

4. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel,

kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Määruse punktis

3 toodu tähendab, et reeglina ei vastuta kaebaja ees Tartu Vangla teenistuses olev psühholoog.

Kohtule ei ole teada õigusnormi, mis kaebuse asjaoludel erandlikult võimaldaks esitada nõude

psühholoogi vastu. Isegi kui kohus peaks leidma, et kõik muud eeldused mittevaralise kahju

hüvitamise nõude rahuldamiseks on täidetud, ei saaks kohus hüvitist välja mõista

psühholoogilt.

5. Kaebajal on võimalus esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue Tartu Vangla vastu.

Selleks tuleb eelnevalt läbida vangistusseaduse § 11 lõikes 8 ette nähtud kohustuslik

kohtueelne menetlus. Kohus ei selgita kaebajale pikemalt sellise kaebuse esitamise aluseid ja

korda, kuna kaebaja on hüvitamiskaebusi Tartu Vangla vastu halduskohtule korduvalt

esitanud.

6. Kaebaja avalduse alguses on lause: „Juurdepääsupiirang: Dokument sisaldab

õigusabi/menetlusabi saamise taotlust“. Kohtu hinnangul kaebaja avaldus sellist taotlust ei

sisalda.

7. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks