3-24-3431/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3431

Määruse kuupäev

2. jaanuar 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu seoses tema

venekeelsete avalduste tagastamisega

RESOLUTSIOON

Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas 19. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla vastu seoses asjaoluga, et Tartu Vangla inspektor-kontaktisik tagastas samal päeval

kaebajale kõik tema avaldused, kuna need on kirjutatud vene keeles. Kaebaja soovib, et

vangla võtaks tema kaebused vastu ning hüvitaks talle tekitatud kahju summas 3000 eurot.

Kohus tõlkis kaebuse eesti keelde.

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 22 järgi võib kohus

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral

kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohtu hinnangul on

kaebaja tegevuses kaebeõiguse kuritarvitamisele omased jooned ning kuna vaidlustatud

tegevust ei ole antud juhul põhjust käsitleda intensiivselt kaebaja õigusi riivavana, siis esineb

alus kaebuse tagastamiseks. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks kontrollida, kas kaebaja on

vangla tegevust asjakohasel viisil vanglas vaide või kahjunõudega vaidlustanud, sest

olenemata sellest, kas kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud või mitte, esineb

alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel.

3-24-3431

3. Asjaolu, et vangla tagastas 19. detsembril 2024 kaebajale tema venekeelsed avaldused, ei

saanud põhjustada kaebaja õiguste intensiivset riivet. Kaebaja heaolu võis teatud ulatuses

langeda, kuid haldusorgani tegevus ei takista kaebaja õiguste edasist kaitset ning ei saa

põhjustada kaebajale olulisi negatiivseid tagajärgi. Kaebaja ei ole selliseid tagajärgi ka välja

toonud. Kui vangla tagastas kaebaja hinnangul ebaõigesti kaebaja taotluse, märgukirja või

selgitustaotluse, siis on kaebajal võimalik esitada vanglale vaie haldusorgani kohustamiseks

vaadata tema avaldus sisuliselt läbi. Kui vangla tagastas või tagastab kaebajale tema vaide või

kahjunõude, siis on kaebajal võimalik pöörduda kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus

seejärel hindab, kas vangistusseaduse § 11 lg-tes 5 ja 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne

menetlus tuleb lugeda nõuetekohaselt läbituks või mitte. Kui kohus tuvastab kohustuslikus

kohtueelses menetluses vea, siis saab kohus kaebuse põhivaidluses menetlusse võtta

(Riigikohtu halduskolleegiumi 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10; 7. juuni

2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p

18).

4. HKMS § 52 lg 1 kohaselt on keelatud väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või

teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult. HKMS § 28 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on

menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba

menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja

õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või

kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes

lugupidamatult väljendanud menetlusosalist võib kohus trahvida. Kohtule esitatud kaebus ei

vasta eelnimetatud nõuetele, kuivõrd sisaldab solvavaid väljendeid Tartu Vangla teenistujate

suunas ning ebakohaseid väljendeid nii eesti keele kui ka eestlaste kohta. Kohus ei pea

vajalikuks ja väärikaks kaebuses kasutatud solvavaid väljendeid käesolevas määruses

detailselt kajastada. Kasutatud väljendid on kaebajale teada ning vajadusel kaebuse

eestikeelsest tõlkest kontrollitavad.

5. Kohus on kaebajale arvukates kohtuasjades selgitanud, et sellisel viisil kaebuste esitamine

ei ole lubatav. Kaebajal on õigus esitada kohtule kaebus oma õiguste kaitseks ning mitte oma

negatiivsete emotsioonide ebakohaseks väljendamiseks ja teiste isikute alavääristamiseks.

Kohtule esitatav avaldus peab sisaldama üksnes kohtuasja lahendamiseks asjakohaseid

seisukohti ning keelatud on väljendada end kohtule sündsusetul ja lugupidamatul viisil

(haldusasjad nr 3-24-3056, 3-23-2361, 3-23-755, 3-23-270, 3-23-228, 3-23-215, 3-23-15,

3-22-2115, 3-22-163, 3-21-3032, 3-21-2891, 3-21-759, 3-21-610, 3-20-2318 jt). Ka Tartu

Ringkonnakohus on selgitanud kaebajale HKMS § 28 lg-test 1 ja 2 ning § 52 lg-st 1

tulenevaid kohustusi (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 2024. ja 2023. a määrused asjades nr 3-23-

755, 3-23-151, 3-23-15 ja 3-22-2199). Seega on kaebaja ilmselgelt teadlik

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kohustustest ja korrast, kuid ei pea jätkuvalt

vajalikuks sellega arvestada ja näib olevat ekslikul seisukohal, et tal on õigus esitada

pretensioone haldusorgani tegevusele igas sõnastuses, mida õigeks peab. Kaebajat ei

distsiplineeri märkimisväärselt ka trahvi määramine ja hoiatuste tegemine (vt nt Tartu

Halduskohtu 11. ja 20. jaanuari 2023. a määrused asjas nr 3-23-15). Korduvalt sarnaste

puudustega kaebuste esitamine rikub menetlusökonoomia printsiipi ning takistab isikute

juurdepääsu tõhusale kohtupidamisele, kuna kohus peab kulutama oma ressursse

ebamõistlikult. Kuna kaebaja on teadlik oma kohustustest ning järjepidevalt eirab neid, siis ei

näe kohus vajadust jätta käesolevat solvanguid sisaldavat kaebust käiguta. Kaebaja võttis ise

riski, et eirates kaebuse esitamise reegleid, võib kohus sellise kaebuse tagastada. Kaebaja ei

saa eeldada, et iga kord, kui ta esitab nõuetele mittevastava kaebuse, milles korduvad samad

puudused, jätab kohus kaebuse alati käiguta ja võimaldab kaebuse sõnastust muuta. Kuna

kaebaja on oma kohustustest teadlik ning esitas siiski uue kaebuse, milles jätkab

3-24-3431

lugupidamatu kõneviisi ja solvavate väljendite kasutamist, siis on kaebaja käitumine teadlikult

pahatahtlik ning kaebeõigust olulisel määral kuritarvitav.

6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Nikolai Lilitškini kaebuse HKMS 121 lg 2 p 22 alusel.

Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider