3-24-3041/43 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

02.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3041

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X.Y

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Katri Bergmann

Puudutatud isik – X.Y (sündinud aa.aa.aaaa), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 02.01.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba

X.Y

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise

aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.05.2025 (k.a).

2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu

põhjendused inglise keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust

viivitamatult X.Y-le tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle

pärast selle valmimist.

3. Määruse avaldamisel asendada X.Y nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 04.11.2024 Tallinnas, Tartu mnt 101 asuvas

Tallinna Lennujaamas Maroko Kuningriigi kodaniku X.Y (puudutatud isik; sünd.

aa.aa.aaaa) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48-tunniks

kinni. Isik peeti kinni seoses tema tagasisaatmisega Dublin III määruse alusel Eesti Vabariiki

Austria Vabariigist, kuna Eesti on väljastanud isikule pikaajalise D-viisa kehtivusega

06.07.2023 kuni 04.07.2024 osalemiseks noorte projektis MTÜ-s EESTI AVATUD

NOORTEKESKUSTE ÜHENDUS, kuhu isikule oli väljastatud ka lühiajalise töötamise

registreering. Isik ei ole varem Eestis ega Schengenis käinud ja Eesti viisa alusel 10.07.2023

tuli esimest korda Schengenisse lennukiga Türgist Lätti, kust sõitis edasi bussiga Eestisse. Isik

toimetati kinnipidamiskeskusesse, kuna isik saabus Eestisse ebaseaduslikult. Isik esitas

3-24-3041

05.11.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse ning isik peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) alusel 48 tunniks kinni.

2. PPA esitas 05.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 362 lg 1, § 361 lg 1, lg 2 p 4 ja 5 alusel.

Tallinna Halduskohus rahuldas 06.11.2024 määrusega nr 3-24-3041 PPA taotluse ning andis

loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.01.2024.

3. PPA

esitas

30.12.2024

Tallinna Halduskohtule

taotluse

puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 362 lg 5 alusel kuni

neljaks kuuks, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS §

361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alus koosmõjus VSS § 68 p-ga 6. Taotluse asjaolud ja

põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1. Isiku jätkuv kinnipidamine on vältimatult vajalik, tema suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s

1 nimetatud põhimõte ja lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused – välja tuleb

selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud ja esineb

põgenemisoht. Samuti on põhjust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse

lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

3.2. VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on varjupaigataotlejat võimalik kinni pidada üksnes juhul, kui

tema varasem kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise menetluses. PPA võttis

isiku Dublin III määruse raames tagasi, kuna Eesti on isiku Schengenisse lubanud. Isik peeti

04.11.2024 VSS § 15 lg 1 alusel kinni isiku suhtes illegaalimenetluse läbiviimiseks ja

kodakondsusjärgsesse riiki tagasisaatmiseks. Isikul puudub alates 04.07.2024 viibimisalus

Schengenis viibimiseks ja ta on väljasaatmiseks kohustatud. PPA rõhutab, et isik anti Austria

poolt üle illegaalina, mitte taotlejana. Isik küsis kaitset alles kinnipidamisele järgneval päeval,

s.o 05.11.2024, kui temaga viidi läbi illegaalimenetlust ja isik mõistis, et on alustatud tema

tagasisaatmise protsessi Marokosse. Enne seda, kui isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse,

oli PPA teda väljasaatmise kohustusest teavitanud. Seega isiku rahvusvahelise kaitse taotluse

puhul on alust arvata, et see oli esitatud lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks.

3.3. Isiku puhul esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6). Isik oli teadlik, et tema viisa kehtib kuni

04.07.2024 ja ta on kohustatud lahkuma oma kodakondsusjärgsesse riiki, kuid selle asemel

jätkas ebaseaduslikku viibimist Schengenis. Vabaduses viibides võib puudutatud isik lahkuda

talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eestis varjama. Põgenemisohtu suurendab asjaolu,

et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda kodakondsusjärgsesse riiki tagasisaatmise

vältimiseks. Isik kinnitas temaga läbi viidud vestluse käigus, et ei plaaninud Eestis

rahvusvahelise kaitse taotlust esitada, vaid soovis seeläbi seadustada oma viibimist

Schengenis.

3.4. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus on isikuga 29.11.2024 läbi viidud vestlus, et

selgitada välja rahvusvahelise kaitse vajadus. PPA peab kontrollima saadud informatsiooni

ning võrdlema seda päritoluriigi infoga. Peale mida on vaja viia isikuga läbi täiendav

intervjuu. Esmases intervjuus 29.11.2024 on isik andnud erinevaid, segaseid ja

põhjendamatuid seletusi ega pole esitanud tagakiusamist tõendavaid dokumente või

konkreetseid fakte. Samuti ei andnud isik luba enda telefoni analüüsimiseks, et PPA saaks

sealt tõendeid koguda.

3.5. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt

kohaldada, kuna isiku suhtes esineb jätkuvalt põgenemisoht, arvestades isikuga seotud

asjaolusid kogumis (rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine väljasaatmise vältimiseks,

Asylum Shopping, valikuline koostöö PPAga). Lisaks puudub PPA-l isiku suhtes usaldus.

PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal puudub Eestis

2(6)

3-24-3041

elukoht. Vabaduses viibides võib isik hakata menetlusest kõrvale hoiduma. Võimalikku

ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.

3.6. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega

isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei

lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust

omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks.

4. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et kohe, kui saabus Eestisse Austriast, siis ta

teavitas sellest politseid ja helistas numbril 112. Isikul on Eestis tüdruksõber, kellega

suhtleb üle aasta. Koos elanud ei ole ja ei ole ka arutanud seda, kas ta võiks tema

juures elada seni, kuni PPA menetleb tema rahvusvahelise kaitse taotlust. Isik selgitas,

et võtab regulaarselt antidepressante ja tema vaimne seisund on halvenenud

5. PPA jäi kohtuistungil esitatud taotluse juurde. Vastuseks kohtu küsimustele selgitas

PPA, et Austriast naastes olid isikul vastas PPA esindajad ning isik ei saabunud nn

tavareisijana. Seda, kas isik 112 numbrile helistas PPA kinnitada ei oska. Isikul on

tüdruksõber, kes on teda KPK-s ka külastanud. Isik saab antidepressante. Isik ei ole

kordagi pöördunud vaimse tervise murega valveametnike, arsti või psühholoogi poole,

Võtab aktiivselt osa iganädalastest sporditegevustest. Igapäevasest käitumisest ei

nähtu, et vaimne seisund oleks halvenenud. PPA suunab isiku ise psühholoogi

vastuvõtule tulenevalt tänasel istungil avaldatust.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). Vastavalt välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg-le 5 pikendab halduskohus VRKS

§362 lg-s 2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad § 361 lg-s 2 sätestatud

alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat

kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal

üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kui rahvusvahelise

kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, on PPA-l õigus taotleda

halduskohtult luba, et pikendada rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses

kinnipidamiseks (VRKS § 362 lg 2).

7. PPA tugineb puudutatud isiku kinnipidamise pikendamise taotluses kinnipidamise

alustena VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning põgenemisohu osas VSS § 68 p-dele 6 ja

8.

8. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse

korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte

peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav vajalike

menetlustoimingute tegemiseks (sh isiku ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavad

asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega

(nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja

kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Seejuures aitab

viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt ka

Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-18/16, p 39).

9. Vaidlus puudub, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA on

teinud esmased menetlustoimingud, sh 29.11.2024 puudutatud isikuga intervjuu.

Seega ei ole veel rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus lõppenud. Kohtu hinnangul

3(6)

3-24-3041

on PPA taotluses piisavalt põhjendanud seda, et praegusel hetkel on vaja tagada

puudutatud isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvate asjaolude

väljaselgitamiseks ning isiku osas esineb jätkuvalt põgenemise oht, arvestades

konkreetset isikut ja tema juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Kohus nõustub PPA-

ga, et puudutatud isik on andnud intervjuu käigus segaseid selgitusi ning kohtule

nähtuvalt ei ole puudutatud isiku ütlused taotluse esitamise aluseks olevate asjaolude

kohta järjekindlad, mistõttu ei ole olemasolev teave rahvusvahelise kaitse taotluse

lahendamiseks piisav. Sellises olukorras on vältimatult vajalik täiendava teabe

kogumine.

10. PPA on selgitanud, et menetleja peab kontrollima intervjuul antud ütlusi,

analüüsima isiku telefoni sisu ning võrdlema neid päritolumaa infoga. Ühtlasi on peale

seda vajalik isikuga läbi viia uus vestlus, et tuua välja võimalik ebakõla ning anda

isikule võimalus tõendite esitamiseks ja enda olukorra selgitamiseks. Lisaks peab PPA

koostama otsuse. Kohtu hinnangul on PPA esitanud piisavalt konkreetsed

põhjendused, millised isiku osalust nõudvad toimingud on vajalik veel läbi viia.

Kohtul puudub alus kahelda PPA väidetes, et menetleja hinnangul esineb vajadus uue

vestluse korraldamiseks isikuga.

11. PPA on isikuga läbi viidud vestlustel selgitanud, et tema rahvusvahelise kaitse

taotluse osas tehakse tagasilükkav otsus. Käesoleva määruse koostamise hetkeks ei ole

taotluse osas lõplikku otsust koostatud, mis tähendab, et haldusmenetlus ei ole veel

lõppenud. Vaidlust ei ole ka selles, et rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks

seaduses sätestatud 6-kuuline tähtaeg ei ole veel möödunud (vt VRKS § 181 lg 1).

Sellest tulenevalt peab kohus isiku kinnipidamise pikendamist VRKS § 361 lg 2 p 4

alusel põhjendatuks.

12. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu

vajaduse korral kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise

menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks. Sealjuures ei pea isikule olema tingimata juba tehtud

lahkumisettekirjutust, vaid VSS § 23 lg 1 annab aluse isikut kinni pidada ka

välismaalase Eestist lahkuma kohustamise (st lahkumisettekirjutuse koostamise)

menetluse läbiviimise tulemuslikkuse tagamiseks. Praegusel juhul on kohtul jätkuvalt

põhjendatud alus arvata, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse

eesmärgiga lükata lahkumiskohustus edasi või vältida väljasaatmist. Sellele viitab

asjaolu, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast VSS-i alusel

kinnipidamist siis, kui isik mõistis, et on alustatud tema kodakondsusriiki

tagasisaatmise protsessiga. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud isiku kinnipidamise

pikendamine ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.

13. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb jätkuvalt põgenemise oht VSS § 68

punkti 6 tähenduses (vt VRKS § 361 lg 21). Viidatud normi kohaselt esineb

välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA või Kaitsepolitseiametile

teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita. Vaidlust ei ole selles, et isik ei ole Schengenist lahkunud

peale Eestis väljastatud viisa kehtivuse lõppu, vaid selle asemel reisinud Euroopas

ringi ning lõpuks taotlenud rahvusvahelist kaitset Austrias Isik on küsitluse käigus

oma ütlustega kinnitanud, et Austrias rahvusvahelise kaitse taotlemine oli tema ainus

viis Euroopasse jääda, ning et ta varjupaiga taotlemine ei olnud tema peamine soov.

Isik on varasema käitumisega näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamisel

reeglitest, kuna oli teadlik viisa kehtivusaja lõppemisest ja Schengeni alalt lahkumise

kohustusest. Samuti on isik 29.11.2024 toimunud vestlusel kinnitanud, et reisis

4(6)

3-24-3041

paremaid majanduslikke tingimusi otsides erinevates riikides. Puudutatud ei tulnud

PPA-sse taotlema rahvusvahelist kaitset esimesel võimalusel, vaid Eestisse saabus ta

tagasi Dublini menetluse raames sunniviisiliselt. Kohus on seisukohal, et esimeses

turvalises riigis varjupaiga taotlemata jätmine üksnes kinnitab, et isikul ei ole vajadust

varjupaiga järele. Ühtlasi ei avaldanud isik PPA-le oma telefonis talletatud andmeid,

mis viitab soovile varjata tema tegelikke eesmärke ja senist tegevust, ning näitab, et

puudutatud isik teeb PPA-ga koostööd valikuliselt. Puudutatud isik selgitas

kohtuistungil, et tal on juba üle aasta Eestis tüdruksõber. PPA kinnitas, et isikul

tüdruksõber tõesti on ning ta on puudutatud isikut KPK-s ka külastanud. Vastuseks

kohtu küsimusele, kas isik on tüdruksõbraga koos elanud ning kas nad on arutanud

võimalust, et puudutatud isik saaks menetluse ajal tüdruksõbra juures elada, vastas

isik, et ta on tüdruksõpra korduvalt külastanud, koos nad elanud ei ole ning nimetatud

küsimust arutanud ei ole. Seega ei ole kohtul alust arvata, et isikul on Eestis elukoht,

kus ta oleks alati PPA-le kättesaadav.

14. Puudutatud isik on teatanud ning tema hoiakutest on järeldatav, et ta ei soovi tagasi

Marokosse minna. Põgenemisohule viitavad ka isiku antud vastuolulised selgitused

piiriületuse eesmärkide ja vajaduse kohta. Kohtu hinnangul esineb jätkuvalt

põhjendatud kahtlus, et isiku tegelik eesmärk ei ole jääda Eestisse, vaid isiku

selgitustest tekib kahtlus, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral võib ta reisida

edasi mujale mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Sealjuures ei ole isikut varem

takistanud Schengeni alal, kus puudub riikidevaheline piirikontroll, liikumine ilma

seadusliku aluseta. Kohus peab põhjendatuks PPA seisukohta, et isiku vabastamisel

kinnipidamiskeskusest on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest

ning takistama seeläbi rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist.

15. Kohtule esitatud andmete põhjal ei saa isiku kinnipidamise pikendamist veel nelja

kuu võrra pidada ebaproportsionaalseks või vastuolus isiku tervise ja tema turvalisuse

kaalutlusega (VRKS § 363 lg 3). Isiku poolt kohtuistungil avaldatu, mille kohaselt on

tema vaimne tervis halvenenud, ei ole käesoleva määruse tegemise seisuga kinnitust

leidnud. PPA täpsustas kohtule 02.01.2025 kirjas, et isik tõepoolest võtab regulaarselt

antidepressante, kuid ei ole vaimse tervise murega kordagi valveametnike, arsti või

psühholoogi poole pöördunud. Isik võtab aktiivselt osa iganädalastest

sporditegevustest. Isiku igapäevasest käitumisest ei ole KPK töötajatele nähtunud, et

tema vaimne seisund oleks halvenenud. PPA kinnitas, et suunab isiku psühholoogi

vastuvõtule tulenevalt istungil avaldatust. Seega on kohus seisukohal, et isikul ei esine

tervisest tulenevaid asjaolusid, mis välistaksid tema KPK-s viibimise. Kuigi inimese

kinnipidamine kokku kuni kuueks kuuks kujutab endast tema põhiõiguste olulist

piiramist, on VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral lubatud

varjupaigataotlejat pidada kinni kuni 18 kuud. Kuigi kinnipidamiskeskusesse

paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane,

sest isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema kättesaadavuse tagamiseks.

16.Kohus nõustub PPA-ga, et käeoleval juhul ei ole võimalik VRKS §-s 29 sätestatud

leebemaid järelevalvemeetmeid (nt elamine kindlaksmääratud kohas, PPA-s

registreerimas käimine, reisidokumendi PPA-le hoiule andmine) tõhusalt kohaldada

puudutatud isikust tuleneva põgenemisohu tõttu. Kohtupraktikas on leitud, et

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende

kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine

peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20-274, p 9). Olukorras, kus

puudutatud isik on teadlikult jätkanud Schengenis ebaseaduslikku viibimist, kuigi

teadis oma viisa kehtivuse lõppemisest ning sellest, et tal puudub pärast seda seaduslik

5(6)

3-24-3041

alus Schengenis viibimiseks, näitab, et isikule ei lähe korda õiguskorra järgmine.

Isikul puudub majanduslik või sotsiaalne seos Eestiga. Side tüdruksõbraga ei ole

kohtu hinnangul nii tugev, et välistada põgenemise ohtu. Isikuga seotud asjaolusid

kogumis hinnates on kohus seisukohal, et PPA- puudub põhjendatult isiku suhtes

usaldus, et isik oleks vabaduses viibides PPA-le isiku rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemiseks kättesaadav.

17. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa X.Y

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste

ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui kinnipidamiskeskuses kui 02.05.2025 (k.a).

Kinnipidamise aluse äralangemise korral tuleb isik viivitamatult

kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).

18. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). Isikule tuleb

toimetada kätte määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja

põhjenduste tõlge. PPA-l tuleb määrust viivitamatult isikule tutvustada.

19. Kohus asendab määruse avaldamisel puudutatud isiku isikuandmed (nimi,

sünniaeg) tähemärgiga (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 13). Määrus ei sisalda muid

andmeid, mis võimaldaksid puudutatud isikut identifitseerida.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

6(6)