2-24-18477/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

02.01.2025.a.

Tsiviilasja number

2-24-18477

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi K Ki vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) (11542046)

Lepinguline esindaja: Marie Tsine

Kostja:

K K (ik xxxx)

Hagihind

18 914,09 eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Välja mõista kostjalt K Kilt hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev võlgnevus

summas 17 222,54 eurot, millest põhivõlgnevus on 13 808,57 eurot, intress 1523,03

eurot, viivis 1860,94 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.

Välja mõista kostjalt K Kilt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivised alates 06.12.2024

kuni põhinõude 13 808,57 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Jätta poolte menetluskulud kostja K Ki kanda ning välja mõista kostjalt K Kilt

menetluskulud summas 1050 eurot hageja B2 Impact OÜ kasuks.

Välja mõista kostjalt K Kilt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (1050 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

1 (5)

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt on OÜ-l Omaraha (edaspidi laenuandja ja esialgne võlausaldaja)

nõue K K (edaspidi kostja) vastu, mis tuleneb laenulepingust nr. xxxx. 29.09.2023. a

edastas B2 Impact OÜ (edaspidi hageja) kostjale nõudekirja ja nõude loovutamise teatise,

mille teatas, et laenuandja on andnud kõik nõuded kostja vastu hagejale nõude loovutamise

lepingu alusel. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei

andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks

kohtusse.

Hageja hinnangul täitis krediidiandaja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Omaraha

OÜ kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta,

maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Omaraha on enne laenulepingu

sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist

kostja esitatud andmete ja laenusaaja Swedbanki ja Coop Pank konto väljavõtte alusel.

Olles tutvunud portaalihalduri Omaraha OÜ poolt hallatava e-teenuste keskkonna kaudu

laenu üldtingimustega ning laenulepingute muudatuste kokkuleppega, sõlmis kostja

Omaraha OÜ vahendusel 16.05.2023. a laenulepingu nr xxxx. Laenusaaja laenutingimuste

kohaselt lepiti kokku laenusummas 14 008,57 eurot, perioodiga 5 aastat, krediidikulukuse

määraga 42,9% aastas, intressimäär 32,99% aastas. Hageja märgib, et antud leping ei ole

tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes, kuivõrd KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2022 Eesti

Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 45,93%

(15,31% x 3). Hageja täpsustab, et laenuleping nr xxxx on laenulepingutest nr xxxx; xxxx

tulevate kohustuste koondamine ühte laenu, mille tulemusel sõlmitakse uus leping.

Käesoleval juhul sõlmitu uus leping nr xxxx.

2 (5)

Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus

kokkulepitud maksegraafiku aluse. Tasumisele kuulub - vastavalt maksegraafikule krediidi

põhiosa tagasimaksest ja intressist koosnev igakuine makse 479,30 eurot. Kostja poolt ei

ole lepingu katteks tagasimakseid tehtud. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu

ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme

järjestikuse 16.06.2023, 16.07.2023 ja 16.08.2023 osamakse tasumisega, ütles Omaraha

OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 25.09.2023, loovutades

olemasoleva nõude kostja vastu hagejale.

Lepingu kehtivise ajal ei teostanud kostja krediidisaajale tagasimakseid. Kuivõrd

kohtuvälises menetluses tasus kostja 200 eurot, mille hageja arvestab põhinõude katteks,

palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 13 808,57 eurot (14 008,57 eurot

– 200 eurot). Laenulepingust nr xxxx tulenev intressi arvestatakse laenujäägilt kogu

laenuperioodi vältel kokkulepitud intressimääraga 32,99% aastas. Hageja palub kostjalt

välja mõista lepingust tulenev tasumata maksegraafikujärgne intress perioodi 17.05.2023 –

16.09.2023. a kokku summas 1523,03 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised kogusummas 4980,68

eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, alates

kostja viimasest maksest, s.o. 2.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas

1860,94 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista jooksev viivis alates hagiavalduse

kohtusse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni seadusjärgses viivisemääras. Seega

täiendavad viivis, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale on 1691,55 eurot

(13 808,57 eurot* 12,25%).

Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Hageja on

teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe

saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist nii e-posti- kui ka posti teel

järgnevad nõudekirjad: 29.09.2023 (25 eurot), 26.10.2023 (5 eurot), millega seoses on

hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse

tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud -

olles makseviivituses.

Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus summas 17 222,54

eurot, millest põhivõlgnevus 13 808,57 eurot, intress 1523,03 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 1860,94 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivised põhinõudelt (13

808,57 eurot) alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud seadusjärgses viivise määras.

Viru Maakohtu 06.12.2024.a. määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas

kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtpäevaks

vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Kostja sai kohtudokumendid kätte 06.12.2024 KÄPO (kättetoimetamisportaal) kaudu.

Kostja 14-päeva jooksul, s.o hiljemalt 20.12.2024 kirjalikku vastust ja vastuväiteid kohtule

ei esitanud.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud,

et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus

hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

3 (5)

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5

sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt

tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse

omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes

nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise

krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti

Pank oma veebilehel.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Leping on

sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab andmed intressimäära,

krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Puuduvad ka muud tehingu

tühisuse alused.

Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja

maksevõimet laenu taotlemisel. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja krediidivõimelisust

võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust.

Esialgne võlausaldaja on enne laenulepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra

analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kostja esitatud andmete ja laenusaaja (kostja)

Swedbanki ja Coop Pank konto väljavõtte alusel. Hageja esitas kohtule tõendina kostja

pangakontode väljavõtte.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS §

101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 94 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS §

113-2 lg 2 p-ga 3 ning TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3

rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust. Hageja on

tasunud menetluses riigilõivu kokku 1050 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud

kostjalt välja mõista.

Kohtu hinnangul puuduvad hagejal lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja

töötaja volituse alusel. Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole. Kostja ei ole kohtule

4 (5)

vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal

menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Seega hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja

taotluse.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

5 (5)