2-24-17945/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

(TAGASELJAOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. jaanuar 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-17945

Kohtuasi

M Ai hagi J Ai vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja: M A (isikukood xxx)

Hageja seaduslik esindaja: I A (isikukood xxx, elukoht:

xxx)

Kostja: J A (isikukood xxx, registrijärgne ja avalduses

märgitud elukoht: xxx; registris märgitud lisa-aadress: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista J Ailt hageja M Ai kasuks elatis alates 26.11.2024. a summas 230

(kakssada kolmkümmend) eurot kuus kuni M Ai täisealiseks saamiseni (s.o xxx. a).

3. Välja mõistetud elatise summa kanda hageja seadusliku esindaja I Ai arveldusarvele

xxx, iga kuu 10-ks kuupäevaks.

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.

5. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

1(3)

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal

tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv kanda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või

Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV

Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada

kohtule.

ASJAOLUD

1. M A esitas esindaja kaudu elatise väljamõistmise nõude J Ai vastu. Esitatud hagiavalduse

kohaselt on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja ülalpidamiskohustust ei täida.

Hageja palub kostjalt välja mõista enda kasuks elatis 230 eurot kuus.

2. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas kostjat 14 päeva jooksul

kirjalikult vastama. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

isiklikult allkirja vastu 11.12.2024. a. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid

esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib

kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid

tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

4. Hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist, sel juhul hageja

nõusolekut eeldatakse (TsMS § 407 lg 2).

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 ja 3 kohaselt, võib kohus hageja

taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks.

2(3)

6. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

7. TsMS § 3 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik

pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi

kaitseks.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik

esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

9. Hagi on õiguslikult põhjendatud PKS § 96, § 97 lõike 1, § 100, § 101. Tulenevalt PKS § 97 p

1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja)

kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. Vastavalt PkS § 99 lõikele 1 määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 230 eurot.

11. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus M A hagi J Ai vastu tagaseljaotsusega.

12. Vastavalt TsMS § 468 lõikele 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

13. TsMS § 445 lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle

täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette.

Menetluskulude jaotus

14. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

15. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik

3(3)