1-24-5552/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-5552

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. jaanuar 2025. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-24-5552

Kohtukoosseis

Orvi Koik, Markus Kärner ja Sten Lind

Kriminaalasi

Janno Saare (Saar) süüdistuses KarS § 422 lg 2 p 1, § 121

lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 4. novembri 2024. a otsus

lühimenetluses

Süüdistatav

Apellatsiooni esitaja

Janno Saar isikukood: 38305214223; elukoht: XXX;

kodakondsus: Eesti; haridus: XXX; emakeel: eesti keel;

töökoht või õppeasutus: XXX; kontaktandmed: Tel

XXX; e-post:XXX; karistatus: kriminaalkorras

karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud, kinnipidamine 22.

märts 2023 kuni 23. märts 2023

Kaitsja Rünno Roosmaa

RESOLUTSIOON

Jätta kaitsja Rünno Roosmaa apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. Janno Saart süüdistatakse selles, et tema 16.03.2023.a kella 23.00 ja 17.03.2023.a kella

01.00 vahelisel ajal Pärnumaal Pärnu linnas Papsaare külas Traali tee ja Kahva tee ristmikul

lõi grupis koos TLga U.V . Esmalt TL lõi U.V vähemalt ühel korral rusikaga näo piirkonda,

mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali ning seejärel ka Janno Saar lõi U.V vähemalt ühel

1-24-5552

korral rusikaga rinna piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali. Janno Saar ja TL

põhjustasid oma tahtliku teoga U.V-le füüsilist valu ja tervisekahjustused - nahaalused

verevalumid ja pehmete kudede turse näo piirkonnas ning paremal silmakoopa põhja /

ülalõuaurke lae fragmendi nihkega murru, milline tervisekahjustus kestab Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisaktis nr 24E-AOI00082-01 antud arvamuse kohaselt

rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud.

Oma tahtliku tegevusega pani Janno Saar toime teise inimese kehalise väärkohtlemise,

kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, s.o KarS §

121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2 Samuti süüdistatakse Janno Saart selles, et tema juhtis 22.03.2023.a kella 15:16 ajal

alkoholijoobeseisundis Pärnu maakonnas Pärnu linnas Haapsalu mnt 58 suunaga Lihula

sõiduautot Volkswagen Passat reg. nr. XXXXXX. Janno Saare joobe kontrollimisel

tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE nr ARLE-0012, mõõdeti tema poolt ühes

liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,85 mg/l kohta. Seega

juhtis Janno Saar mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus tahtlikult Liiklusseaduse § 69

lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid.

Oma tahtliku tegevusega pani Janno Saar toime mootorsõiduki juhtimise

joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.3 Samuti süüdistatakse Janno Saart selles, et tema 20.05.2023.a kella 19.59 ajal juhtis, olles

alkoholijoobeseisundis, Pärnumaal Pärnu linnas Oara külas Audru-Lavassaare-Vahenurme tee

4,47 km-l mootorsõidukit Foton Europard 604 registreerimismärgiga YYYYYY, kus tegi

maanteel tagasipööret, mille tagajärjel kaasreisija S.V kukkus sõiduteele ning sai kukkumise

tagajärjel raske tervisekahjustuse, mis kestab üle nelja kuu – Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

28.03.2024.a ekspertiisiaktis 24E-AOI00058-01 antud arvamuse kohaselt parema

hüppeliigese murru koos sääreluu alumise otsa murru ja pindluu alumise otsa killunenud

murruga, pehmete kudede turse parema hüppeliigese piirkonnas ning põrutushaava pea

piirkonnas.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 25.05.2023.a uuringuakti nr 829T kohaselt leiti Janno Saare

20.05.2023.a kell 21.37 võetud verest etanooli 2,25±0,06 mg/g, s.o vähemalt 2,19 mg/g.

Seega juhtis Janno Saar mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus tahtlikult KorS §

36 lg 1 ja LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid ning põhjustas ettevaatamatusest raske

tervisekahjustusega liiklusõnnetuse.

Seega Janno Saar pani toime mootorsõiduki juhi poolt tahtliku liiklusnõuete rikkumise

joobeseisundis, millega põhjustas ettevaatamatusest teisele inimesele raske

tervisekahjustuse, s.o KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Pärnu Maakohus tunnistas Janno Saare süüdi KarS § 422 lg 2 p 1 järgi ja mõistis talle

karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati Janno Saar süüdi KarS § 424 lg 1

järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. Samuti tunnistati Janno Saar süüdi KarS §

121 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1

alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust.

Maakohtu otsusega kohaldati KarS § 74 lg 1, 2, 3 sätteid ning jäeti Janno Saarele mõistetud

vangistus osaliselt täitmisele pööramata. Maakohus määras, et koheselt kuulub ärakandmisele

vangistus 1 kuu, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 22.

1-24-5552

märts 2023-23. märts 2023, s.o 2 päeva, ning lugeda ärakandmisele vangistus 28 päeva.

Vangistus 3 aastat ja 5 kuud jäeti täitmisele pööramata katseajaga 5 aastat ja kohustati järgima

KarS § 75 lõikes 1 p 1-6 sätestatud kontrollinõudeid. Janno Saar peab ilmuma kohe

ärakandmisele kuuluvat karistust kandma kinnipidamiskohta kutse alusel. Janno Saare

karistuse kandmise algust arvata alates tema kinnipidamiskohta ilmumisest.

2.1 KarS § 424 lg 3 ja § 50 lg 1 p 1, lg 3 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks.

2.2 Otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.

APELLATSIOON:

3. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja Rünno Roosmaa. Kaitsja taotleb tühistada Pärnu

Maakohtu 4. novembri 2024 otsus Janno Saarele mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas.

Kaitsja taotleb teha uus otsus ning mõista kergema karistusena üldkasulik töö KarS § 69

alusel kuni kaheks aastaks ja vähendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega.

3.1 Kaitsja märgib, et 4. novembril 2024 toimunud kohtuistungil Janno Saar tunnistas süüd ja

avaldas kahetsust (salvestise 1,30-1,28), misläbi esineb KarS § 57 lg 1 p 3 kirjeldatud

karistust kergendav asjaolu. Lisaks tuleb arvestada, et Janno Saar on varem karistamata ning

süüdistuses kirjeldatud tegudest on möödunud suhteliselt pikk aeg, s.o 1,5 aasta, mille järgselt

uusi õigusrikkumisi Janno Saarel ei ole esinenud. Janno Saarel on kaks töökohta, mis

mõlemad on seotud juhtimisõigusega. Arvestada tuleks ka seda, et Janno Saar on

perekonnainimene ja ta võtab osa kahe alaealise lapse ülalpidamisest. Janno Saar avaldas

soovi üldkasuliku töö tegemiseks.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul,

kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu.

5. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks ega Janno Saarele lühemaajalise vangistuse mõistmiseks temale

inkrimineeritud kuritegudes. Maakohus on jälgitavalt põhjendanud karistusliigi ja -määra

valiku aluseks olevaid asjaolusid ning arvestanud ka karistust kergendavat ja raskendavat

asjaolu, süüdlast iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke

ning andnud sellega seisukoha juba apellatsioonis esitatule. Kohtukolleegium nõustub

täielikult maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.

6. Apellandi taotlus asendada mõistetud liitkaristus üldkasuliku tööga ei ole õiguslikult

asjakohane, sest selleks puudub seaduslik alus. Ka karistuse kergendamise taotluse

rahuldamise korral ei mahu karistus KarS § 69 lg-s 1 ettenähtud raamidesse, sest KarS § 422

lg 2 p 1 sanktsiooni alammäär on 3 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik

KarS § 69 kohaldamine olukorras, kus isikule mõistetakse karistuseks vangistus üle 2 aasta,

mida vähendatakse KrMS § 238 lg 2 kohaselt kestuseni alla 2 aasta (vt RKKKo nr 1-17-

689/29, p 26).

7. Ka lisakaristuse kohaldamise osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud. KarS § 50 lg 1 p 1

näeb ette lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu

poolt. KarS § 50 lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus

1-24-5552

kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Maakohus on

kohaldanud lisakaristuse äravõtmist 5 kuuks, seega sisuliselt sanktsiooni alammääras.

7.1 Janno Saarele lisakaristust mõistes on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning oma

järeldusi veenvalt põhjendanud. Apellatsioonis pole esitanud ühtegi argumenti, mis tingiksid

süüdistatavale mõistetud lisakaristuse määra vähendamise. Lisakaristuse mõistmine on

toimunud KarS § 56 alusel ja vastab täielikult karistuse eesmärkidele.

8. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt

põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)