2-23-109540/24 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-109540

Tsiviilasi

Blackhill OÜ hagi M. K. vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

18 895,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Blackhill OÜ (registrikood 14829914),

lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe

Kostja M. K. (isikukood XXX), määratud esindaja

advokaat Laureana Telk

Asja läbivaatamine

22. juuli 2024 eelistung

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja osaline loobumine hagi põhinõudest 703,56 euro osas ja

viivisenõudest 7541,94 euro osas ning lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.

2. Rahuldada hagi ülejäänud osas õigeksvõtul põhineva otsusega.

3. Mõista M. K.-lt (isikukood XXX) Blackhill OÜ kasuks välja põhinõue 9738,71 eurot

ja viivis 911,29 eurot.

4. Jätta menetluskulud 43,64% ulatuses hageja kanda ja 56,36% ulatuses kostja kanda.

5. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast otsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.

6. Tagastada hagejale loobutud haginõuetelt tasutud pool riigilõivust 105 eurot

Blackhill OÜ arvelduskontole nr XXX.

7. Tunnistada õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1 (4)

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Blackhill OÜ (hageja) esitas 11. aprillil 2024 Pärnu Maakohtule M. K. (kostja) vastu hagi,

milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 10 442,27 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 8453,23 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ärinimega M. K. FIE (registrikood XXX) ja hageja 17.

märtsil 2022 laenulepingu nr XXX (laenuleping), mille järgi sai kostja hagejalt laenu 11 000

eurot intressimääraga 2,35% kuus ja viivisemääraga 0,5% päevas. Kostja pidi laenu ja intressi

tasuma maksegraafiku alusel. Laenulepingu alusel maksis kostja hagejale kokku 817,01 eurot.

Kostja rikkus laenulepingut, mistõttu hageja ütles laenulepingu 22. augustil 2022 kehtivalt

üles. Hageja realiseeris täiteasjas nr XXX laenulepingu tagatisvara, mille eest sai kaetud

kostja laenulepingu järgsed kohustused 10 825,08 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt

võlgneb kostja hagejale laenulepingu järgi põhivõla 10 442,27 eurot ja viivise 8453,23 eurot,

s.o kokku 18 895,50 eurot. Põhivõla ja viivise arvestus on hagis toodud ja õige. Äriseadustiku

(ÄS) § 78 kohaselt vastutab füüsilisest isikust ettevõtja kohustuste eest kogu oma varaga,

mistõttu esitati hagi siinses asjas kostja vastu. Hageja viitas hagi õigusliku alusena

võlaõigusseaduse § 108 lg-le 1 ja § 113 lg 1 kolmandale lause, mille kohaselt on hagejal õigus

nõuda laenulepingu täitmist ja kokkulepitud viivist.

2. Kohus võttis hagi menetlusse 20. septembri 2023 määrusega. Kostja vastus saabus 6.

oktoobril 2023 (täiendatud 22. juulil 2024).

Asjas toimus 22. juulil 2024 eelistung, kus kostja võttis hagi õigeks hageja põhinõude

9738,71 euro ulatuses ja viivisenõude 911.29 euro ulatuses. Hageja loobus ülejäänud

haginõudest. Kohus selgitas kostjale hagi õigeksvõtuga kaasnevaid tagajärgi (dtl 106-110).

3. Kohus määras kostjale 16. augustil 2024 riigi õigusabi korras esindaja ning palus esindaja

seisukohta kostja hagi õigeksvõtule (dtl 157-159).

4. Kostjale määratud esindaja esitas kohtule 17. septembril 2024 seisukoha, mille kohaselt

kostja saab aru õigeksvõtu õiguslikust tähendusest ja ta jääb selle juurde (dtl 168-170). Kostja

ei esitanud vastuväiteid hageja nõudest osalisele loobumisele. Kostja palub jätta poolte

menetluskulud enda kanda või alternatiivselt jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

5. Hageja esitas 16. detsembril 2024 kohtule taotluse õigeksvõtul põhineva otsuse tegemiseks

ning loobutud haginõuete osas riigilõivu 105 euro tagastamiseks (dtl 177).

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohtu arvates tuleb hageja hagist osaline loobumine resolutsioonis märgitud ulatuses vastu

võtta ja lõpetada selles osas menetlus. Hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

Kohus jätab menetluskulud 43,64% ulatuses hageja kanda ja 56,36% ulatuses kostja kanda.

2 (4)

7. Kohus leiab, et hageja eelistungil hagist loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada hageja põhinõude

703,56 euro ja viivisenõude 7541,94 euro osas (dtl 108). Ülejäänud osas lahendab kohus

nõude käesoleva õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist

loobumine menetluse lõpetamise alus.

8. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele hagi õigeksvõtul põhineva otsusega

vastavalt TsMS § 440 lg-le 1.

9. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3, võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse

teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

Kuna kostja võttis hagi õigeks, ei kontrolli kohus hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus on

õigeksvõtuga kuni selle tagasivõtmiseni seotud. Kohus selgitas kostjale eelistungil õigeksvõtu

õiguslikke tagajärgi ja määras talle selleks hiljem ka esindaja. Kostja jäi eelistungil

väljendatud hagi osalise õigeksvõtu juurde. Kuna hageja loobus eelistungil haginõudest

osaliselt, teeb kohus siinses asjas ülejäänud osas hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja resolutsioonis märgitud rahasummad.

Menetluskulud

10. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kaotaja kanda. TsMS § 168 lg 6 järgi kannab

erandlikult menetluskulud hageja, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi

esitamiseks TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja loobus hagist osaliselt, seega tuleb loobutud osas jätta menetluskulud hageja kanda.

Toimikust ei nähtu, et hageja oleks hagist loobunud seetõttu, et kostja tema nõude rahuldas.

Kuna kostja vaidles esilagu hagile vastu, siis andis ta põhjust hagi esitamiseks ja hagi

õigeksvõtul põhineva nõude rahuldamise ulatuses tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohus märgib, et hagi esitamise ajal oli hagihind 18,895,50 eurot. Pärast nõuetest loobumist

on hagihind 10 650 eurot.

Kohus rahuldas hageja menetlusse jäänud nõude täielikult. Hageja menetlusse jäänud nõue

moodustab esialgsest hagihinnast u 56,36% (= 10 650 / 18,895,50 * 100). Hageja loobus

haginõudest järelikult u 43,64% ulatuses. Seega peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud

43,64% ulatuses hageja kanda ja 56,36% ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1).

TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

11. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

3 (4)

12. Hageja taotleb loobutud haginõudelt poole riigilõivu 105 euro tagastust. TsMS § 150 lg 2

kohaselt tagastatakse nõudest loobumise korral pool riigilõivust. Hageja taotlus on

põhjendatud ja tuleb rahuldada (vt ka otsuse p 11). Riigilõivu tagastab kohus kelle menetluses

asi viimati oli (TsMS § 150 lg 4).

13. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku

kohtunik

4 (4)