3-24-311/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-311

Määruse kuupäev

31. detsember 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Eduard Košljakovi (Košljakov) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

tekitatud kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-311 menetlus.

2. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 20

eurot pärast käesoleva määruse jõustumist. Kaebajal tuleb

selleks kohtule teatada arvelduskonto andmed.

Edasikaebamise

kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eduard Košljakov (edaspidi kaebaja) pöördus esindaja vahendusel 7. oktoobril 2020

õiguskantsleri poole palvega kontrollida, kas Keskkriminaalpolitsei organiseeritud

kuritegevuse büroo juht rikkus süütuse presumptsiooni põhimõtet, kui ta saates „Ringvaade“

nimetas kaebaja pilti näidates teda kuritegeliku ühenduse liikmeks.

2. Õiguskantsler vastas kaebaja pöördumisele 5. novembril 2020 vastuskirjaga nr 14-

5/201782/2005988. Õiguskantsler nentis, et Keskkriminaalpolitsei büroojuhi poolt saates

„Ringvaade“ kaebaja kohta tehtud avaldus on vastuolus süütuse presumptsiooni põhimõttega.

3. Kaebaja esitas esindaja vahendusel 9. oktoobril 2023 Politsei- ja Piirivalveametile

(edaspidi PPA) kahju hüvitamise taotluse seoses 27. aprillil 2020 saates „Ringvaade“ tema

pildi avaldamise ja öelduga, et ta on seotud Martavoidega. Kaebaja hinnangul oli tegemist

süütuse presumptsiooni rikkumisega ning talle tekitati seeläbi mittevaralist kahju.

4. PPA jättis 20. novembri 2023. a vastuskirjaga nr 1.2-3/121-3 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse läbi vaatamata põhjusel, et taotlus oli esitatud kolmeaastast tähtaega rikkudes.

5. Kaebaja esitas esindaja vahendusel 21. detsembril 2023 PPA 20. novembri 2023. a

vastuskirja nr 1.2-3/121-3 peale vaide nõudega lahendada kaebaja 9. oktoobri 2023. a taotlus

sisuliselt. PPA jättis 2. jaanuari 2024. a vaideotsusega nr 1.2-3/121-12 kaebaja vaide

rahuldamata.

3-24-311

6. Kaebaja esitas esindaja vahendusel 1. veebruaril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse

PPA kohustamiseks lahendada kaebaja 9. oktoobri 2023. a kahju hüvitamise taotlus sisuliselt.

Kaebaja on seisukohal, et PPA on ebaõigesti leidnud, et taotluse esitamise tähtaega on

ületatud. PPA on ebaõigesti keeldunud kaebaja taotluse sisuliselt lahendamisest, mistõttu on

taotlus jäetud ebaõigesti läbi vaatamata.

7. Tallinna Halduskohus jättis 8. veebruari 2024. a määrusega kaebuse käiguta ning

kohustas kaebajat tasuma riigilõivu 20 eurot, esitama enda aadress ja sidevahendite andmed

ning vaidlusega seotud dokumendid (kaebaja 9. oktoobri 2023. a kahju hüvitamise taotlus,

PPA 20. novembri 2023. a otsus, kaebaja 21. detsembri 2023. a vaie). Kaebaja esitas 26.

veebruaril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse ühes nõutud

dokumentidega.

8. Tallinna Halduskohus edastas 21. märtsil 2024 enda 27. veebruari 2024. a määruse

alusel kaebaja kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

9. Kaebuse kohaselt sai kaebaja õiguskantsleri 5. novembri 2020. a seisukohast teada, et

pöördumises kirjeldatud avaldus rikub süütuse presumptsiooni ja et tal on selles osas õigus

esitada kahju hüvitamise taotlus. Alles õiguskantsleri seisukoha saamisel sai kaebaja teada

olulised asjaolud (sh õiguslikud asjaolud) sellisel määral, et koostada edulootusega kaebus.

Kaebaja on seisukohal, et alates sellest hetkest sai hakata kulgema kahju hüvitamise taotluse

esitamise tähtaeg. Täiendavalt märgib kaebaja, et ta ei valda eesti keelt, mistõttu ei jälgi ka

eestikeelseid saateid – mh saadet, kus vaidlusalune vastustaja avaldus tehti. Kaebaja sai

vaidlusaluse avalduse täpsest sisust teada alles siis, kui ta tutvus õiguskantsleri seisukohaga,

mis talle tõlgiti.

10. Tartu Halduskohus tõlgendas 9. detsembri 2024. a määruses kaebust

hüvitamiskaebusena, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebetähtaja ennistamise taotluse

esitamiseks tähtaja. Kohus asus määruses seisukohale, et kaebus on esitatud

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lõikes 2 sätestatud tähtaega rikkudes.

11. Kaebaja esitas 16. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule avalduse, olles seisukohal, et

kohustamiskaebus on kaebaja õiguste kaitseks kohane ja see on tähtaegne.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohtu 9. detsembri 2024. a määruse tõlgenduse kohaselt taotleb kaebaja praeguses asjas

PPA tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (HKMS § 37 lõike 2 punkt 4).

Kaebaja on 16. detsembri 2024. a avalduses väljendanud seisukohta, et algses kaebuses

sõnastatud kohustamiskaebus oleks kaebaja õiguste kaitseks kohane. Kohus selle seisukohaga

ei nõustu. HKMS § 45 lõige 4 sätestab: „Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva

haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi,

sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse

vaidlustamisel.“ Kaebaja ei ole ära näidanud, et PPA 20. novembri 2023. a otsus rikuks tema

õigusi sõltumata kahju hüvitamise taotluse esemest. Kohtule esitatud kaebus on kantud

eesmärgist saavutada kahju hüvitamise taotluse rahuldamine. Kui isik leiab, et tema kahju

hüvitamise taotlus on haldusorgani poolt jäetud ebaõigesti läbi vaatamata, tuleb kahju

hüvitamise nõue esitada otse kohtule. Kaebajal ei ole kaebeõigust PPA 20. novembri 2023. a

otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks kohustamisnõudega. Kuna kohtul on HKMS § 2 lõike 4

3-24-311

teise lause kohaselt kohustus tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, ongi kohus eeltoodut arvestades tõlgendanud kaebaja

kaebust hüvitamiskaebusena. Kuna kaebust ei ole võimalik muul viisil tõlgendada, jääb kohus

selle tõlgenduse juurde.

13. HKMS § 124 lõike 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt. HKMS § 152 lõikest 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja

ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise

aluseks sellises olukorras on HKMS § 152 lõike 1 punkt 2, mille kohaselt lõpetab kohus

menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2.

14. Kohus märgib esmalt, et on ekslikult 9. detsembri 2024. a määruses asunud seisukohale,

et antud asjas tuleb kaebetähtaja arvestamisel kohaldada HKMS § 47 lõiget 2. Riigikohus on

selgitanud, et riigi vastu kahju hüvitamise kaebuse esitamisel kohaldub riigivastutuse seadus

(RVastS) ning sellest kui eriseadusest tuleneb ka kohtusse pöördumise tähtaeg ning seetõttu ei

kohaldu kohtule kaebuse esitamisel HKMS § 47 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtajad (Riigikohtu

11. mai 2016. a määrus nr 3-3-1-18-16, p 11). RVastS § 17 lõige 1 näeb ette, et kahju

hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule.

Sama sätte lõike 3 alusel tuleb taotlus või hüvitamiskaebus esitada kolme aasta jooksul,

arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada

saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle

põhjustanud sündmusest arvates.

15. Vastavalt kohtupraktikale on kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel oluline muuhulgas

asjaolu, kas kahju hüvitamise nõue oli juba haldusorganile esitamise ajal tähtaegne, s.t

esitatud RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud tähtaega järgides. Kui kolmeaastane nõude esitamise

tähtaeg oli möödas nii vastustaja kui ka kohtu poole pöördumise ajaks, on kaebus esitatud

kaebetähtaega ületades (Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri 2023. a määrus nr 3-22-1596,

p 27, Riigikohtu 30. augusti 2017. a määrus nr 3-16-519, p 13). Kohus peab seega esmalt

kontrollima, kas kaebaja esitas PPA-le kahju hüvitamise taotluse RVastS § 17 lõikes 3

sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul.

16. Kaebaja esitas kaebuse asjaoludega seonduva kahju hüvitamise taotluse PPA-le 9.

oktoobril 2023. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kaebetähtaega tuli lugema hakata hetkest, kui

kaebaja sai teada õiguskantsleri 5. novembri 2020. a vastuskirja nr 14-5/201782/2005988

sisust. Õiguskantsleri vastuskirjast nähtub, et kaebaja oli õiguskantslerile pöördumise

esitamise hetkel ehk 7. oktoobril 2020 teadlik, et Keskkriminaalpolitsei organiseeritud

kuritegevuse büroo juht nimetas saates „Ringvaade“ tema pilti näidates teda kuritegeliku

ühenduse liikmeks. Seega olid kaebajale talle kahju tekitanud isik ja kahju asjaolud teada

hiljemalt 7. oktoobril 2020, mil tema pöördumine õiguskantslerile esitati. Väide, et kaebaja ei

oska eesti keelt ega jälgi eestikeelseid saateid ja sai saate täpsest sisust teada alles

õiguskantsleri vastusest, ei ole praegusel juhul asjakohane. Õiguskantsleri 5. novembri 2020.

a vastuskiri ei sisaldanud saate sisu kohta kirjeldusi enam, kui kaebajale oli juba teada.

Õiguskantsler andis vastuskirjas üksnes õigusliku hinnangu olukorrale. RVastS § 17 lõikes 3

sätestatud tähtaeg ei ole seotud kahju tekitamise või selle põhjustanud sündmuse

õigusvastasusest teadasaamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. juuni 2015. a määrus

asjas 3-3-1-20-15, p 15). Kahju tekkimisest arusaamist ei mõjuta ajahetk, millal isik saab

teada asjaoludest, mille tõttu ta peab haldusorgani tegevust õigusvastaseks. Eeltoodust

tulenevalt esitas kaebaja PPA-le kahju hüvitamise taotluse RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud

3-24-311

kolmeaastast tähtaega rikkudes. Kuna kolmeaastane nõude esitamise tähtaeg oli möödas nii

vastustaja kui ka kohtu poole pöördumise ajaks, on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades.

17. HKMS § 71 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale uuesti

võimalust kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla

mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks. Kaebaja on nähtuvalt asja materjalidest olnud

läbivalt seisukohal, et kaebetähtaega tuli hakata arvestama alates hetkest, kui talle said

teatavaks õiguskantsleri seisukohad. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu (vt määruse punkti

16). Kaebaja seisukohta ei saa pidada ka mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lõike 1 mõttes.

Kaebaja ei ole olnud ise piisavalt hoolikas tähtaja järgimisel ning tal ei esinenud tegelikke

takistusi kaebuse õigeaegseks esitamiseks.

18. Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele,

lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 124 lõike 2, § 152 lõike 1 punkti 2 ja § 152

lõike 3 alusel kaebust menetlusse võtmata.

19. Vastavalt HKMS § 43 lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas

halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

20. Kaebaja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu summas 20 eurot. Kohus tagastab

HKMS § 104 lõike 5 punkti 4 alusel kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot.

Selleks tuleb kaebajal kohtule teatada pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed

(arvelduskonto number ja kontoomaniku nimi).

(allkirjastatud digitaalselt)