2-24-117014/10 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2024, Viljandi

Tsiviilasja number

2-24-117014

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi M.T. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

3476,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress XXX,

10617, XXX; e-post mail@okincure.ee)

Hageja esindaja Anu Volmer (e-post XXX)

Kostja M.T. (isikukood XXX; registrijärgne XXX; tegelik elu-

või viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M.T.-lt (M.T.) hageja OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

1872,81 eurot ning viivised perioodi 29.02.2024 – 27.05.2024 eest summas 56,93 eurot ja

võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot, kokku 1964,74 eurot.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 43% ulatuses kostja M.T. ja

57% ulatuses OK Incure OÜ kanda.

5. Rahuldada OK Incure OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

6. Välja mõista kostjalt M.T.-lt hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskuludena 180,60

eurot.

7. Välja mõista kostjalt M.T.-lt hageja OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (180,60

eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 27.05.2024 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks põhivõla

2878,56 eurot, intressid 393,08 eurot, viivised 169,88 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 35

eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 11.10.2024. Kostja

tähtaegselt kohtule oma seisukohta esitanud ei ole.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 3476,52 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja BB Finance OÜ-ga 15.11.2021 laenulepingu nr

2102134961, mille alusel sai kostja laenu summas 1150 eurot (dtl 183-191). Kostja oli kohustatud

tasuma ka intressi 49,3% aastas. Hageja kinnitusel on kostja tagasimakseid kokku sooritanud

773,33 eurot (dtl 193-194).

Kostja sõlmis BB Finance OÜ-ga 10.04.2023 laenulepingu nr 2102315411, mille alusel sai kostja

laenu summas 510 eurot (dtl 195-203). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 38,88% aastas.

Hageja kinnitusel on kostja tagasimakseid kokku sooritanud 273,86 eurot (dtl 205-206).

Kostja sõlmis BB Finance OÜ-ga 05.10.2024 laenulepingu nr 2102389916, mille alusel sai kostja

täiendavat laenu summas 1260 eurot (dtl 207-233). kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 41,96%

aastas. Hageja kinnitusel kostja tagasimakseid sooritanud ei ole (dtl 234-235). Kuna kostja oma

lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu üles 28.02.2024.a. (dtl 239-

241). BB Finance OÜ loovutas nõude hagejale 28.02.2024 (dtl 242).

2(4)

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et 15.11.2021 laenulepingu sõlmimisel lähtuti kostja enda esitatud

andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Esitatud andmed ei ole piisavad

järeldamaks, et kostjal on piisav maksevõime. Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule

andmeid esitatud ei ole. Kohus hoiatas hagejat, et andmete esitamata jätmisel järeldab kohus, et

pangakonto väljavõtet laenu andmisel küsitud ei ole. Sellest hoolimata jättis hageja viidatud

andmed esitamata.

Kahe järgneva laenulepingu osas (10.04.2023 ja 05.10.2023) puhul on hageja esitanud kohtule

kostja pangakonto väljavõtte analüüsid (konto väljavõtteid esitatud ei ole). Esitatud analüüsist

nähtub, et kostja keskmiseks sissetulekuks 10.04.2023 laenulepingu sõlmimisel oli 2075 eurot

(kohus arvestab sissetulekuks kostja palka ning ei arvesta sissetuleku hulka võetud laene või

makseid eraisikutelt). Samast analüüsist nähtub, et kostja kulud olid samal perioodil keskmiselt

3448 eurot kuus. Kostjal laenukohustused oli keskmiselt ühes kuus 1010 eurot kuus omades laene 8

erineva krediidiandja juures. Samal perioodil võttis kostja laenu juurde kogusummas 1093 eurot (dtl

64). Samas on hageja väitnud, et hasartmängudele kostja raha ei kulutanud (dtl 26), kuid konto

väljavõtte analüüsist nähtub, et keskmiselt kulud kostjal ühes kuus hasartmängudele 118 eurot (dtl

63). 05.10.2023 laenulepingu sõlmimise hetkel oli kostja keskmiseks sissetulekuks 2319 eurot ning

keskmisteks kuludeks 2882 eurot. Kostjal oli laenukohustusi 8 erineva krediidiandja juures

keskmiselt kogusummas 1068 eurot, lisaks võttis nimetatud perioodil kostja laenu juurde summas

1226 eurot. Kostja kulutas keskmiselt 220 eurot kuus ka hasartmängudele (dtl 92).

Hageja esitatud konto väljavõtete analüüsi alusel saab kohus asuda seisukohale, et krediidiandja ei

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet laenu andmisel. Analüüsist nähtub, et kostja

väljaminekud ületavad kostja sissetulekuid ning kostja katab oma kulusid täiendavate laenude

võtmisega.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema 49,3%,

38,88% ja 41,96% aastas, (vt dtl 185, 197 ja 209). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu

sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust

kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale

muid tasusid.

10. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti kokku 2920 eurot (1150 + 510 + 1260) (dtl 192,

dtl 204, dtl 230), kohustusega tasuda igakuiseid tagasimakseid vastavalt maksegraafikutele. Kostja

on tagasimakseid sooritanud kolme lepingu peale kokku summas 1047,19 eurot (773,33 + 273,86)

(dtl 193-194;dtl 205-206). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 1872,81 eurot (2920 – 1047,19), sest

tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt

intresse ega ka muid tasusid.

11. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivised lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so

alates 29.02.2024 kuni hagiavalduse täiendamiseni 14.11.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kohtu hinnangul tuleb hageja viivisenõue rahuldada osaliselt, so kuni

hagiavalduse esitamiseni ehk 27.05.2024. Hageja ei ole hagiavaldust täiendanud 14.11.2024 vaid

täitnud kohtunõude, millega kohus palus täiendavaid selgitusi ja tõendeid vastutustundliku

3(4)

laenamise põhimõtte järgimise osas. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude perioodi

29.02.2024 – 27.05.2024 osas summas 56,93 eurot.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

14. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 43% ulatuses kostja ja 57% ulatuses hageja kanda.

15. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

16. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 420 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule

andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.

17. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

18. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 420 * 43% = 180,60 eurot.

19. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (180,60 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)