2-24-16523/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

31.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-16523

Tsiviilasi

LiliRee OÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik: LiliRee OÜ (registrikood 16676082)

Ajutine pankrotihaldur: Mark Uska (e-post XXX)

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega,

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada LiliRee OÜ (registrikood 16676082) pankrotiavalduse menetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril on kohustus võlgnik likvideerida ja registrist kustutada.

3. Pärast võlgniku registrist kustutamist vabastada Mark Uska ajutise pankrotihalduri

kohustustest.

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Mark Uska tasuks 2043,5 eurot (käibemaksuga), mis

mõista välja võlgnikult LiliRee OÜ ajutise pankrotihalduri Mark Uska kasuks.

6. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Mark Uskale kindlaksmääratud ajutise

pankrotihalduri tasust 1000,4 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda

hüvitatav summa Advokaadibüroo USKA OÜ arvelduskontole EEXXX.

7. Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade pankrotimenetluse raugemise kohta.

8. Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja võivad esitada määruskaebuse pankrotiavalduse

menetluse lõpetamise peale. Kui määruskaebuse esitab võlausaldaja, kes ei esitanud

pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest arvates. Määruskaebuse võib esitada ka

pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul.

ASJAOLUD

1. LiliRee OÜ (edaspidi ,,võlgnik“) esitas 31.10.2024 Harju Maakohtule avalduse pankroti

väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 05.11.2024 määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku

ajutiseks pankrotihalduriks Mark Uska.

2. Ajutine haldur esitas 15.11.2024 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

Võlgnikule ei kuulu käesoleval hetkel mistahes asju või õigusi, kuid kohustusi on võlgnikul summas

42 425,29 eurot. Võlgniku majandustegevus oli kahjumlik juba esimesest tegevusaastast, ajutise

halduri hinnangul on võlgnik olnud maksejõuetu alates 31.12.2023. Võlgniku majandustegevus

lõppes 2024. aasta juulis, majandustegevuse käivitamiseks puuduvad ressursid. Ajutise halduri

hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks põhitegevuse kahjumlikkus ehk muu asjaolu

pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnikul võib olla kahju hüvitamise nõue oma juhatuse liikme vastu

seoses pankrotiavalduse hilinenud esitamisega. Nõude suuruse saaks välja selgitada

pankrotimenetluses. Ajutine haldur ei välista ka nõude olemasolu X OÜ vastu, kuid seonduvad

asjaolud vajaksid pankrotimenetluses täpsustamist. Ajutine haldur oli seisukohal, et enne pankroti

väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse

kulude katteks deposiit summas 3000 eurot.

3. Kohus määras 18.11.2024 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning

pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3000 eurot, mis tuli võlgnikul,

võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 03.12.2024. Teade

avaldati Ametlikes Teadaannetes. Nõutud summat deposiiti ei tasutud.

4. Kohus tegi 05.12.2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 30.12.2024, et

ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu

5. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks

ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue

juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

6. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades

esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade

suurus on 42 425,29 eurot, kuid vara puudub (vt ülal, p 2). Ajutine haldur on küll viidanud

võimalikele nõuetele juhatuse liikme ja/või kolmanda isiku vastu, kuid praegusel hetkel puudub

kindlus, et tegemist on perspektiivsete nõuetega, mis oleks võimalik võlgniku kasuks sisse nõuda ja

seeläbi võlgniku varalist seisu parandada. Ühtlasi puuduvad rahalised vahendid nende nõuete

esitamiseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti

väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks.

7. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse

läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist.

Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena.

8. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes

Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu

registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

9. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine

haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku

taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on

võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud

kulutused (PankrS § 29 lg 8).

10. Ajutine haldur on esitanud taotluse, et kohus määraks võlgniku dokumentide hoidja. ÄRS § 23

lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust nähtuvalt on raugemise korral enne pankroti väljakuulutamist

dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea seetõttu dokumentide hoidjat

määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses ettenähtud.

Menetluskulud

11. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu. Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise

halduri tasu, võlgniku kanda.

12. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete

täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23

lg 3).

13. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1675 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur

esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma

ülesannete täitmiseks 13,4 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab

põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 125 eurot mahub

kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks

1675 eurot (13,4 x 125), koos käibemaksuga 2043,5 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65

lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

14. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid

ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu

hüvitamine riigi vahenditest.

15. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

16. Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tasu

13,4 tunni eest summas 891 eurot (alustatud pooltunde 27 × 33), kuid arvestades seaduses sätestatud

piirmäära saab riigi vahenditest hüvitada ajutisele haldurile 820 eurot, koos käibemaksuga 1000,4

eurot. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult, kuid

määrab, et osa sellest (summas 1000,4 eurot) hüvitatakse ajutisele pankrotihaldurile riigi

vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaisa Margus

kohtunik