2-24-15064/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-15064

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

31.12.2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15064

Tsiviilasi

T.E ja B.S-i hagi A.L-i vastu elatise suurendamise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: T.E (isikukood XXX);

Hageja II: B.S (isikukood XXX);

Hagejate seaduslik esindaja (ema): Z.K (isikukood

XXX; e-post: XXX);

Kostja: A.L (isikukood XXX);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kardo

Karon (e-post:XXX)

Menetlustoiming

Hagist loobumise avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu T.E ja B.S-i loobumine hagist A.L-i vastu elatise suurendamise nõudes

ning lõpetada tsiviilasja nr 2-24-15064 menetlus.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

3. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.K esitas 03.10.2024. a kohtule alaealiste laste T.E ja B.S-i nimel hagiavalduse A.L-i

vastu elatise suurendamise nõudes ning 28.10.2024. a täiendatud hagiavalduse. Hagi

asjaolude kohaselt on kostja hagejate isa, kes elab lastest eraldi. Tsiviilasjas nr XXX

tehtud kohtulahendi alusel on kostja kohustatud tasuma hagejatele elatist kummalegi 225

eurot kuus. Nimetatud elatise summa on võrreldes Eestis kehtiva elatise

miinimummääraga aegunud ning laste vajadused ja üldised elamiskulud on ajas

märkimisväärselt kasvanud, mistõttu taotlevad hagejad elatise suurendamist 300 euroni

ühe lapse kohta kuus.

2. Kohus võttis hagi 31.10.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. Kostja A.L, lepingulise esindaja vahendusel, esitas 27.11.2024. a kohtule kirjaliku

vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu. Kostja tugineb oma

vastuväidetes esiteks sellele, et hagejad ei ole elatise suurendamise nõuet piisavalt

põhjendanud ning teiseks sellele, et kostja puhul on tegemist töövõimetu isikuga, kes ei

saa omale sissetulekut hankida ja kelle jooksvad kulud on suuremad kui sissetulekud, ning

esineb alus ka praeguse kokkuleppelise elatise (225 eurot lapse kohta) vähendamiseks.

Kostja teatas, et kaalub asjas vastuhagi esitamist, kuid märkis, et on valmis koos enda

lähedaste abiga sõlmima kompromissi, tingimusel, et ta hakkab tasuma hagejatele elatist

alates kompromissi sõlmimisest iga kuu 160 eurot kummalegi hagejale.

4. Hagejate seadusliku esindaja Z.K esitas 27.11.2024. a kohtule seisukoha, milles teatas, et

hagejad on valmis leidma kompromisslahenduse, kuid mitte sellisel viisil, mis alandaks

praegu makstavat igakuist elatist summas 225 eurot lapse kohta. Arvestades kostja

tervislikku seisundit ning tema hooldamisega seotud kulusid on hagejate esindaja valmis

säilitama elatise praegusel tasemel, s.o 225 eurot lapse kohta, aga elatise vähendamine ei

ole hagejate jaoks vastuvõetav.

5. Kohus tegi 28.11.2024. a kirjaga pooltele ettepaneku kaaluda asja lahendamist

kompromissiga ja andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks.

6. 30.12.2024. a esitasid hagejad, seadusliku esindaja Z.K vahendusel, kohtule avalduse

hagist loobumiseks. Hagejad annavad teada, et pooled on sõlminud kohtuvälise

kokkuleppe elatise osas ja seetõttu loobuvad hagejad hagist paluvad kohtul lõpetada

tsiviilasja menetlus.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagist loobumine on põhjendatud vastu võtta ja asja menetlus sel alusel

lõpetada.

Kohtule ei ole teada TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel tuleb hagist

loobumine jätta vastu võtmata. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 459 lg 1 näeb erisusena ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti

välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel

õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Antud juhul on tegemist alaealiste laste ülalpidamisasjaga ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg

1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik