3-24-2083/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-2083

Määruse kuupäev

31. detsember 2024

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

Menetlusosalised

X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses haigusloos ebaõigete andmete esitamisega

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja ja Tartu Vangla arsti nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav X (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb

Tartu Vanglalt hüvitise väljamõistmist summas 2500 eurot või õiglases määras seoses tema

haigusloos ebaõigete andmete esitamisega.

Kaebuse kohaselt kirjutas psühhiaater dr Y tema haiguslukku ebaõigesti, et kaebaja peksis

kaaskinnipeetavaga kolmandat kinnipeetavat, kes sai peksmise tõttu peatrauma. Seda pole

kuskil tõendatud. Valvuri ettekandes on fikseeritud üksnes asjaolu, et kinnipeetavate vahel

toimus füüsiline konflikt. Ka haigusloos esitatud väide, et tõenäoliselt pikeneb intsidendi tõttu

kaebaja karistusaeg, on arsti fantaasia. Haiguslugu võivad lugeda kõik meditsiinitöötajad ning

selles esitatud ebaõige teave häbistab kaebajat. Vangla on kahjustanud tema head mainet ja

vaimset tervist ning alandanud tema väärikust. Kahjunõudel pole psühhiaatrilise abi andmisega

mingit seost.

2. Tartu Vangla edastas vastuseks kohtunõudele kohtueelse menetluse asjakohased materjalid,

millest nähtub järgnev.

3-24-2083

2.1. X esitas 14. mail 2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud nr-ga 2-

24/2-2/4348), milles nõudis vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 2500 eurot seoses

Tartu Vangla psühhiaatri dr Yi tegevusega. Taotleja väitel kahjustas dr X tema mainet,

kirjutades haiguslugudes sellest, et ta peksis koos teise kinnipeetavaga kolmandat isikut. Talle

ei ole esitatud kahtlustust, nagu oleks ta kedagi peksnud, kuid dr X on seda haiguslugudes

maininud. Samuti avaldas ta haigusloos, et kolmas isik sai teadvusekaotusega peatrauma, kuid

taotleja ei tea sellest midagi. Kuna väidetu on seotud kriminaalmenetlusega, siis ei tohtinud

kolmas isik avaldada kannatanu vigastusi. Kuna taotlejale ei ole kahtlustust esitatud ja teda ei

ole süüdi mõistetud, kahjustas dr X tema mainet.

2.2. Tartu Vangla jättis 16. juuli 2024. a otsusega nr 1-13/24/337-2 X-i kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata.

Tartu Vangla tõlgendas X-i tegelikku tahet selliselt, et kinnipeetav ei ole patsiendina rahul

sellega, kuidas kirjeldati haigusloos tema käitumist. Vangla leidis otsuses, tutvudes muu hulgas

7. mai 2024. a ettekandega nr 2-24-2009, et kinnipeetava kahju hüvitamise taotluses esitatud

etteheited ei ole põhjendatud. Dr Y on psühhiaater, kelle üheks ülesandeks on osutada

kinnipeetavatele käitumise tervisehäiretest tingitud ravi. Kaebaja oli 8. mai 2024. a haigusjuhu

kande tegemise hetkel statsionaarsel ravil. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56

„Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ (määrus nr 56) kohaselt

on arstil kohustus osutatud tervishoiuteenust dokumenteerida. Teave, mida tervishoiutöötaja

peab oluliseks dokumenteerida, on arstiteaduse spetsiifiline küsimus, eriti kui hindamisele tuleb

psühhiaatrilise abi vajadus. Ükski norm ei keela arstil arvesse võtta infot, mis on pärit

patsiendivälisest allikast. Praegusel juhul hinnati ilmselgelt patsiendi käitumisest tulenevat

ravivajadust. Ei saa öelda, et info võimalikust eelnevast vägivallajuhtumist oleks ilmselgelt

ebaõige. Tervisekaardi sissekanne on väga piiratud kasutusega, sest see ei ole suunatud

kolmandatele isikutele. Psühhiaater ei avaldanud ebaõiget teavet ega häbistanud patsienti.

Seega ei saa olemasolevate andmete põhjal tuvastada arsti õigusvastast käitumist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 770 lg 3 kohaselt on patsiendil kohustus tõendada, et

tervishoiuteenuse kvaliteet ei olnud nõuetekohane, sh asjaolu, et ravi dokumenteerimine ei

vastanud objektiivsele terviseseisundile. Antud juhul selliseid tõendeid esitatud ei ole ja

vanglale ei ole ka teada, et selliseid tõendeid eksisteeriks. Vanglal ei ole põhjust kahelda

osutatud tervishoiutöötajate otsuste õigsuses. Ainuüksi patsiendi subjektiivne hinnang ei

tähenda, et ravi oli ebaõige.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab kaebuses Tartu Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest

seoses tema haigusloo 8. mai 2024. a sissekandes ebaõigete andmete esitamisega. Seega on

tegemist mittevaralise kahju hüvitamise kaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 4).

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg

2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

4.1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja hüvitamiskaebusel eduväljavaateid järgmistel põhjustel.

4.1.1. Tartu Vangla tegevust pole alust pidada õigusvastaseks.

3-24-2083

Kohus märgib esmalt, et kaebaja kahju hüvitamise nõue hõlmab üksnes sündmuseid ja

asjaolusid, millele ta osutas oma 14. mai 2024. a kahju hüvitamise taotluses. Seepärast ei oma

asja lahendamisel tähtsust 15. mai 2024. a sündmused, millega kaebaja on seostanud oma

vaimse tervise kahjustamist.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tema nõue pole psühhiaatrilise abi andmisega seotud. Tartu

Vangla 16. juuli 2024. a otsusest nähtuvalt (digitoimiku lk 13) hõlmab psühhiaater dr Y 8. mai

2024. a haigusjuhu nr S36 2024 sissekanne valveõe kirjeldust 8. mail 2024 kl 00:45 paiku

kaebajale osutatud ravi ja tema käitumise kohta, teavet 7. mai õhtul toimunud intsidendi kohta,

kaebaja kehalise ja vaimse seisundi kirjeldust, diagnoosi, psühhiaatri määratud ravi ning tema

kokkuvõtet ja soovitusi. Nimetatud kirjeldused osutavad selgelt, et sissekanne on tehtud

psühhiaatriaalase tervishoiuteenuse osutamise käigus.

Kaebaja väitel kajastas arst 7. mail 2024 toimunud intsidenti valesti. Kohtu hinnangul ei osuta

teadaolevad andmed arsti tegevuse õigusvastasusele.

Tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerimiskohustus tuleneb VÕS §-st 769. Määruse nr 56 § 3

lg 1 kohaselt on tervishoiuteenuse osutajal kohustus dokumenteerida tervishoiuteenuse

osutamine, järgides nimetatud määruses sätestatud andmekoosseise. Dokumenteerida tuleb kõik

asjaolud, mis omavad tervishoiuteenuse eesmärgist tulenevalt tähtsust (määruse nr 56 § 3 lg 3).

Nii näiteks näeb määruse nr 56 § 722 lg 1 p 2 statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibiva

patsiendi suhtes ohjeldusmeetmete rakendamise korral ette kohustuse kirjeldada

ohjeldusmeetmete lehel muu hulgas üksikasjalikult ka ohjeldusmeetme rakendamisele eelnenud

olukorda. Määrus ei sea tervishoiutöötajale piirangut dokumenteerida ka muudel juhtudel mis

tahes andmeid tervishoiuteenuse osutamisele eelnenud sündmuste või asjaolude kohta,

tingimusel, et need omavad tervishoiuteenuse osutamisel tähtsust. Kuna tervishoiuteenuse

osutaja tegevuse eesmärk on leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi

halvenemist ja taastada tema tervist (vt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg

1), piirdub tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise eesmärk tervishoiuteenuse

nõuetekohase osutamise tagamisega. Ka haiguslugu koostatakse üksnes tervishoiuteenuse

osutamise eesmärgi saavutamiseks, mitte väljaspool tervishoiuteenuse osutamist toimunu

väljaselgitamise eesmärgil. Tulenevalt tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise

eesmärgist võib vanglas tegutsev arst tugineda haigusloo koostamisel nii patsiendi kui ka

vanglateenistuse ametniku esitatud teabele ning tal ei ole kohustust tervishoiuteenuse

osutamisele eelnenud sündmuste asjaolusid iseseisvalt välja selgitada, kui see pole

tervishoiuteenuse osutamiseks vajalik.

Vaidlusaluses haigusjuhus on kirjeldatud vahetult enne tervishoiuteenuse osutamist toimunud

sündmusi eeskätt seoses kaebaja käitumisega. Pole kahtlust, et sissekandes kajastatud teave

kaebaja käitumise kohta omas talle psühhiaatrilise ravi osutamisel tähtsust. Kaebaja ei ole

väitnud ning ka kohtule pole asja materjalide põhjal äratuntav, et haigusloos esitatud kirjeldus

oleks halvendanud kaebajale osutatud tervishoiuteenuse kvaliteeti. Kuna tervishoiuteenuse

osutamise seisukohast ei oma määravat tähtsust, kas kaebaja peksis koos kaaskinnipeetavaga

kolmandat isikut või osales füüsilises konfliktis muul moel või kas kolmas isik sai

teadvusekaoga peatrauma, ei mõjuta ainuüksi sissekandes kajastatu tõelevastavus arsti tegevuse

(s.o tervishoiuteenuse osutamise ja selle dokumenteerimise) õiguspärasust.

Kohtu hinnangul ei ole alust pidada haigusloo sissekannet õigusvastaseks ka osas, milles

psühhiaater esitas hinnangu, et tõenäoliselt pikendab 7. mai õhtul toimunud intsident kaebaja

karistusaega. Kuigi tervishoiuteenuse osutaja ülesanne ei ole hinnata kinnipeetava

3-24-2083

õigusrikkumise mõju tema karistusajale, võib patsiendi käitumise tõenäoliste tagajärgede

prognoosimine just psühhiaatrilise abi osutamisel tähtsust omada, sest psühhiaatriline abi

hõlmab muu hulgas psüühikahäirega isiku sotsiaalse toimetulekuvõime taastamiseks vajalikke

tegevusi (vt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 2 p-d 2–4). Kinnipidamise aja tõenäoline

pikenemine võib tähtust omada ka senise ravi tulemuslikkuse hindamisel. Vaidlusaluses

sissekandes ei osuta miski sellele, et tervishoiuteenuse osutaja hinnang ei seostu

tervishoiuteenuse osutamisega. Hinnang on esitatud lakooniliselt ja neutraalses toonis – sellel

puudub kaebajat halvustav või alavääristav alatoon.

4.1.2. Kohus ei pea usutavaks ka kaebaja väidet, et vastustaja kahjustas vaidlusaluse tegevusega

tema mainet või alandas tema väärikust ning tal tekkis seetõttu mittevaraline kahju.

Kaebaja ei ole väitnud, et vaidlusaluse sissekande sisu oleks avaldatud kõrvalistele isikutele.

Seega ei saa kaebaja maine olla kõrvaliste isikute silmis kahjustatud. Ka kaebaja väide, et teda

on ebaõigete andmete avaldamisega häbistatud, sest haigusloo sissekannet näevad kõik

meditsiinitöötajad, on hüpoteetiline. Kaebaja terviseandmed on eriliiki isikuandmed, mille

töötlemine on lubatav üksnes õiguslikul alusel. Psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutav teave

on eraelu saladus ja selle edastamine väljapoole raviprotsessi on lubatud ainult isiku enda või

tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul, samuti uurimisasutuse, politsei, prokuratuuri,

kriminaalhooldusosakonna või kohtu seadusest tuleneva nõude alusel, narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel loodud narkomaaniaravi

andmekogule esitamiseks ning Terviseameti ja Tervisekassa nõudel neile seadusega pandud

ülesannete täitmiseks (PsAS § 5 lg 2). Eeltoodu ei piira küll isikuandmete edastamist tervise

infosüsteemi (PsAS § 5 lg 21), kuid tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele on

tervishoiuteenuse osutajal juurdepääs üksnes tervishoiuteenuste korraldamise seaduses

sätestatud juhtudel (TTKS § 593 lg-d 2 ja 21) ning tervishoiuteenuse osutaja peab tagama

isikuandmete töötlemise jälgitavuse teenuseosutaja infosüsteemis (TTKS § 42 lg 21). Seega ei

saa kaebaja väidet tema häbistamise või alandamise kohta pidada usutavaks.

Kaebajal mittevaralise kahju tekkimise muudab väheusutavaks ka kaebaja käitumine pärast 8.

mai 2024. a sissekandest teadasaamist. Kaebaja väitel oli dr Kail nõus kaebajat ärritanud lause

haigusloo sissekandest kustutama. Kaebuse kohaselt oli kaebaja arstile vastanud, et

kustutamine ei muuda enam midagi, sest see on seal juba kirjas olnud. Isik, kellele on

õigusvastaselt kahju tekitatud, peaks olema huvitatud oma õiguste rikkumise lõpetamisest ja

talle tekitatud kahju vähendamisest.

4.1.3. Kohus nõustub kaebajaga osas, mis puudutab kaebaja väidet, et Tartu Vangla on 16. juuli

2024. a otsuses põhjendamatult käsitanud kaebaja hammastega seonduvat. Kohtu hinnangul ei

seostu vangla otsuses sisalduv lause „Vangla on seisukohal, et käesoleval juhul viitab

kahjunõude esitaja poolt välja toodud asjaolude kogum väidetavale tervise kahjustamisele ning

ebainimlikule kohtlemisele, sest kahjunõudes on kirjeldatud ka ebamugavusi puuduvate

hammastega seoses“ kaebaja 14. mai 2024. a kahju hüvitamise taotlusega. Tegemist on

ilmselge ebatäpsusega, millele kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõude sisulisel lahendamisel

ei tuginetud. Seepärast ei mõjuta nimetatud eksimus ka kaebuse eduväljavaateid.

4.2. Kohtu hinnangul ei riivanud vangla vaidlusalune tegevus kaebaja õigusi intensiivselt. Nagu

kohus eespool juba märkis, on kaebaja väited tema maine kahjustamise või väärikuse

alandamise osas hüpoteetilised ning nimetatud õiguste riivet ei kinnita ükski kohtule teadaolev

asjaolu ega tõend. Haigusloo sissekandes olevad isikuandmed riivavad küll kaebaja

informatsioonilist enesemääramisõigust ja ühtlasi tema eraelu puutumatust, kuid kohtule pole

teada ühtegi asjaolu, mis osutaks nimetatud õiguste intensiivsele riivele. Nii nagu iga muu

3-24-2083

dokument, võib ka haiguslugu olla haldus- või süüteomenetluses tõendiks, kuid sellisel juhul

oleks kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi menetluses, kus vaidlusalustele lausetele on

omistatud tõenduslik väärtus.

4.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

5. Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse

tagastamise tõttu läbi vaatamata.

6. Kaebaja taotleb kaebuses menetluse kinniseks kuulutamist, kui tema kaebus võetakse

menetlusse. Kohus ei võta kaebust menetlusse. Kuna käesolevas määruses ei ole esitatud

kaebaja terviseandmeid detailselt, peab kohus piisavaks asendada avaldatavas kohtulahendis

kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). Kohus selgitab kaebajale, et kui ta

soovib avaldatavas määruses veel muude tema isikule osutavate andmete avaldamata jätmist,

siis on tal õigus esitada kohtule vastav taotlus. Taotlus tuleks esitada enne käesoleva määruse

jõustumist, sest pärast jõustumist avaldatakse määrus Riigi Teataja veebilehel. Kohus asendab

ka Tartu Vangla arsti nime tema eraelu kaitseks tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen