2-24-104976/14 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-24-104976

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi P.Y vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

777,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht XXX, 10149 Tallinn), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Kostja: P.Y (isikukood XXX,

Menetluse liik

Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Jätta P.Y kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt

kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale

kätte avalikult ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon,

s.o punktid 1–3 ning edasikaebamise kord.

4. Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse § 9

lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise lõpetamise

tähtajaks kolm kuud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 05.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 655,01 euro saamiseks. Kohus tegi 06.02.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna

16.04.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Aktiva Finance Group OÜ nõue P.Y

vastu 655,01 euro saamiseks Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus

17.04.2024 kohustas hagejat esitama oma nõue kostja vastu ja põhjendama seda hagiavaldusele ette

nähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hagiavaldus esitati kohtule 26.04.2024.

2. Kohus 16.05.2024 jättis hagi käiguta ning selgitas hagejale, et 26.04.2024 esitatud hagiavaldusest

nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks tarbija regulaarsete kulude

suurust. Eeltoodut pole võimalik kindlaks teha ilma pangakonto väljavõtet küsimata ja seda

analüüsimata. Juba ainuüksi sellest lähtuvalt on kaheldav, et krediidiandjal oli võimalik veenduda

tarbija krediidivõimelisuses. Seega on võimalik, et esialgne võlausaldaja on rikkunud KAVS § 49 lg

1 p 1-7 ja lisaks Finantsinspektsiooni juhendites laenude väljastamisel vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks toodut. Kohtu ette pole mh toodud: - pole esitatud pangakontolt nähtuvate

kulude, tulude analüüsi, mille põhjal saaks kohus tuvastada, et krediidiandja veendumus tarbija

krediidivõime osas oli põhjendatud (st regulaarsete sissetulekute ja regulaarsete igakuiste

kohustuste osas); - asjaolusid, et oleks välja selgitatud ja kontrollitud tööhõivega seonduvaid

asjaolusid, sh töösuhte liiki, tegevusharu, koormust ja kestust; - asjaolusid, et oleks kontrollitud

teiste varaliste kohustuste suurust, nt küsitud laenulepinguid, väljavõtteid laenujäägi kohta; - pole

esitatud asjaoludena, et oleks arvestatud muude regulaarsete kuludega, nt toit, eluaseme kulu, tervis/

hügieen, vaba aeg, transport, riided/jalanõud. Ka palus kohus hagejal selgitada, kuidas tõendab

esialgse võlausaldaja poolt maksehäireregistri kontrollimist hagiavalduse lisana nr 7 esitatud

Taust.ee väljatrükk, mis sisaldab kirjeid mis on nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisest hilisema

kuupäevaga. Kohus selgitas ka, et hagiavalduses toodud kujul (tabel, millest ei ole võimalik

tuvastada ei seost kostjaga ega seda, millal tabel koostatud on, sh on tabelis olev tekst inglise

keelne) esitatud andmed ei pruugi olla piisavad, et tõendada, et esialgne võlausaldaja on

Pensioniregistrist enne laenuotsuste langetamist kontrollinud kostja sissetulekuid. Kohus kohustas

hagejat täpsustama asjaolusid seoses esialgse võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimisega. Kohus selgitas, vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgimise

tagajärgi ning märkis, et hetkel hagiavalduses toodud selgitused seoses esialgse võlausaldaja poolt

kostja krediidivõimelisuse hindamisega ja tõendid ei pruugi kohtu hinnangul olla piisavad

kinnitamaks, et kostjale laenu väljastamisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

esineda võivad alused VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse tegemiseks, s.o tagasimaksete uuesti

määramiseks. Ka tuleb hagejal sellises olukorras hinnata, kas kostjal oli lepingu ülesütlemise

hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda, kui kohus

tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Sissenõudmiskulude osas selgitas

kohus hagejale, et hagiavalduses ei ole välja toodud faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid hageja

väiteid muude makseviivitusega seotud toimingute tegemist.

3. Hageja esitas 04.06.2024 hagi täpsustuse.

4. Kohus võttis hagi 19.06.2024 menetlusse märkides, et menetleb hagi lihtsustatud korras. Kohus

kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide

2(10)

kättetoimetamisest. Kohus selgitas määruses, et juhul, kui menetlusosaline soovib enda

ärakuulamist käesolevas tsiviilasjas, tuleb vastavasisuline taotlus kohtule esitada 14 päeva jooksul

arvates hagi menetlusse võtva kohtumääruse kättetoimetamisest.

5. Kohus.

Hageja seisukohad

6. Hageja on esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

6.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks AS Inbank Finance ja kostja vahel 29.07.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr. L89009338338 tulenev põhivõlgnevus 500,00 eurot, intress 44,92

eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 66,40 eurot;

6.2. välja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 22,9% aastas tagastamata krediidisummalt

alates 27.04.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

7. Hageja selgitab, et AS Inbank Finance (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja P.Y

(edaspidi kui kostja) kostja sõlmisid 29.07.2022 tarbijakrediidilepingu nr. L89009338338, mille

alusel sai kostja laenu. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 40,62% aastas ja intressimäär

22,9% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 500,00 eurot,

intressimäära 22,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 10.08.2028, maksete tähtpäevad

10, laenulepingu sõlmimise tasu 35,00 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot. Kostja ei

täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 5.09.2023

kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 27.09.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna

kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostjal on lepingust tulenev

võlgnevus alates 10. osamaksest, s.o 10.06.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni, s.o

10.09.2023. AS Inbank Finance loovutas 29.09.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance

Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest saadeti kostja poolt lepingu

sõlmimisel antud aadressile. Vastutustundliku laenamise põhimõtte osas selgitas hageja, et

krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt.

Laenuandja sai päringust teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1119,38 eurot.

Väljaminekuteks oli kostja märkinud 300,00 eurot (Lisa 6). Inbank arvestab regulaarseteks

majapidamiskuludeks 250,00 eurot kuus. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 16,75 eurot.

Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi

vähemalt 852,63 eurot (1119,38-250,00-16,75). Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu

summas 500,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku

alusel, kostjalt ei ole toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks. Lepingus on pooled kokku

leppinud intressimääraks 22,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10. osamaksest, s.o

10.06.2023 kuni ülesütlemiseni, s.o 27.09.2023 summas 44,92 eurot (10,86+9,48+9,71+9,63+5,24).

Intress perioodi 11.09.2023 kuni 27.09.2023 eest on 5,24 eurot (484,28 x 22,90% / 360 x päevade

arv 17) Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt 29.07.2022 sõlmitud laenulepingule (Lisa 1, p 4.1.)

ja maksegraafikule (Lisa 1, lk 2) on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on

laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus. 27.09.2023.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

tasumata 10.06.2023 - 10.09.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 11,60 eurot (4 x 2,90). Hagejal

on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS

1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 4.6. Hageja sissenõudekulude summa

40,00 eurot kujunemine: 12.10.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot 8.11.2023. a teise

tasulise kirja saatmine 5 eurot 4.01.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot muud

makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud

sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

3(10)

telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud

kulud. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 500,00 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 28.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

26.04.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 22,9%

kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja

nõuab viivist summas 66,40 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 500,00 eurot

kuni sellekohase tasumiseni alates 27.04.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o

22,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 500,00

eurot x 22,9% aastas = 114,50 eurot.

8. 04.06.2024 selgitas hageja täiendavalt, et kostja sai lepingu nr. L89009338338 alusel laenu

summas 500,00 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 156,03 eurot (35,00

eurot lepingutasu katteks + 89,65 eurot intressi katteks + 26,10 eurot haldustasu katteks + 0,28 eurot

viivise katteks + 5,00 eurot võlateavituse katteks). Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa

343,97 eurot (500,00-156,03). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel

juhul lugeda lepingut 27.09.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude

VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust.

Tsiviilasjade nr 2-22-125333, 2-22-132436, 2-22-122828 otsuses 27.11.2023 a. punktis 21 on kohus

seisukohal, et hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS

§ 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste

täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja

ei ole aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses,

võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu. Hageja

märkis, et tõendab makseviivitusega tekkinud muid kulusid väljavõttega oma tööprogrammist, mille

esitas seisukohas.

Kostja seisukohad

9. Kostjale on hagiavaldus, puuduste kõrvaldamine ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud

avalikult vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, 21.08.2024. Kostja ei

vastanud hagiavaldusele tähtaegselt (04.09.2024) ega ole käesoleva ajani vastust esitanud.

Kohtu põhjendused

10. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis.

Kohus on hagi menetlusse võtmise määruses selgitanud pooltele, et enda ärakuulamise soovist tuleb

teatada kohtule 14 päeva jooksul arvates hagi menetlusse võtva kohtumääruse kättetoimetamisest.

Sellisest soovist pooled kohtule teatanud ei ole. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava

osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa

nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

4(10)

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

12. Hageja nõuded kostja vastu tulenevad kostja ja AS Inbank Finance vahel 29.07.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr L89009338338, mille kinnitamiseks on hageja esitanud kohtule kostja

poolt 29.07.2022 digitaalselt allkirjastatud laenulepingu. Kostja poolt allkirjastatud dokument

koosneb teenuselepingust, maksegraafikust, laenulepingu tingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehest (dtl 35-41). Asjaolu, et lepingus kokku lepitud summa, 500 eurot, on

kostjale välja makstud, tõendab hageja maksekorralduse nr 122465 debiteerimise teatisega (dtl 54).

Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu

välja maksnud. Kostjal on lepingust tulenev kohustus maksta laen tagasi osamaksetena (laenu

põhitingimused, dtl 35)

13. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS Inbank Finance oli oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi

tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

14. Esmalt kontrollib kohus, kas lepingus märgitud krediidi kulukuse määr jääb VÕS § 4062 lg 1

sätestatud piiridesse. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 29.07.2022 krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16.30%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 48,90%. Hageja

nõude aluseks oleva laenulepingu kohaselt oli kostjale väljastatud laenu krediidi kulukuse määr

40,62%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 500,00 eurot,

intressimäära 22,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 10.08.2028, maksete tähtpäevad

10, laenulepingu sõlmimise tasu 35,00 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot. Kohus

kontrollis Finantsinspektsiooni tarbijaveebis www.minuraha.ee asuva tarbijakrediidi kulukuse

määra kalkulaatori abil krediidi kulukuse määra arvutuskäiku ning sai tulemuseks 42,12%. Kuivõrd

kalkulaatori juures on märgitud, et antud kalkulaator on indikatiivne ja see ei kajasta kõiki

lisaeeldusi, mida krediidiandjad on erinevate krediidilepingute puhul kohustatud krediidi kulukuse

määra arvutamisel kasutama, mistõttu võib kalkulaatoris saadav tulemus erineda tegelikust krediidi

kulukuse määrast, ei pea kohus arvutamisel tekkinud erinevust selliseks, mille puhul tuleks pidada

lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määra seadusega vastuolus olevaks.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

16. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1 järgi on

krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku

laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi

tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

4034 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks

hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

17. Kohus on seisukohal, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime

kontroll oli ebapiisav.

5(10)

18. Kostja krediidivõimelisuse hindamisega seoses selgitas hageja, et krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse

esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja

sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt. Laenuandja sai päringust teada, et kostja igakuine

keskmine sissetulek oli 1119,38 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 300,00 eurot. Inbank

arvestab regulaarseteks majapidamiskuludeks 250,00 eurot kuus. Lepingu igakuiseks osamakseks

kujunes 16,75 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb

raha reservi vähemalt 852,63 eurot (1119,38-250,00-16,75). Tõenditena esitas hageja kohtule kostja

laenutaotluse (dtl 52) ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 53) ning hagiavalduse tekstis tabelina

info:

19. Kohus 16.05.2024 määruses selgitas hagejale, et krediidiandjal on kohustus enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija

on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi

krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Kohus palus hagejal selgitada, kuidas

hagiavalduse lisana 7 (dtl 53) esitatud Taust.ee väljavõte, mis sisaldab kirjeid, mis on nõude aluseks

oleva lepingu sõlmimisest hilisema kuupäevaga, tõendab esialgse võlausaldaja poolt

maksehäireregistri kontrollimist. Ka juhtis kohus hageja tähelepanu sellele, et pensioniregistrist

sissetulekute kontrollimise kohta hagiavalduses lisatud tabelist ei ole võimalik tuvastada ei seost

kostjaga ega seda, millal tabel koostatud on, sh on tabelis olev tekst inglise keelne. Kohus selgitas,

et sellisel kujul esitatud andmed ei pruugi olla piisavad, et tõendada, et esialgne võlausaldaja on

pensioniregistrist enne laenuotsuste langetamist kontrollinud kostja sissetulekuid. 04.06.2024

esitatud menetlusdokumendis hageja eeltoodud tõendite osas täiendavaid selgitusi ei andnud.

20. Hagiavalduse kohaselt on kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestatud kostja igakuiseks

sissetulekuks 1119,38 eurot, millest on maha arvestatud regulaarsed majapidamiskulud

krediidiandja poolt kindlaks määratud summas 250 eurot ning lepingu sõlmimisel kostjale tekkiv

igakuine kohustus 16,75 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et esialgne võlausaldaja

kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist. Nagu kohus ka 16.05.2024 hagejale selgitas,

siis hagiavalduses toodud väljavõtet EMTA registri andmetest ei ole võimalik seostada mitte ühegi

füüsilise isikuga. Samuti ei ole esitatust võimalik tuvastada, millal on päring tehtud. Laenutaotluse

kohaselt on kostja aga krediidiandjale teatanud, et temal on igakuised kohustused summas 300 eurot

(dtl 52) kuid hagiavalduses toodud kirjeldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks nimetatud kostja

kohustusi tema krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud.

21. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal

lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata

teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2

koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja

selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks

6(10)

laenusaaja regulaarsete sissetulekute suurust ega ole krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud

kostja poolt laenutaotluses märgitud kohustustega.

22. Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt

tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tarbija kohta kogutud

teave oli tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Nagu kohus eelpool välja tõi, ei ole hageja

esitanud kohtule tõendeid, millele tuginedes oleks võimalik jõuda seisukohale, et nõude aluseks

oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal oli kostja keskmine regulaarne sissetulek Maksu- ja

Tolliameti andmetel 1119,38 eurot. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, et kostjalt oleks tema kohustuste

osas küsitud täiendavat informatsiooni. Asjaolu, et kostjal puudusid maksehäired, ei anna mitte

mingit informatsiooni selle kohta, kas kostjal oli laenulepingu sõlmimise ajal kohustusi teiste

krediidiandjate ees ning kui suured need kohustused olid. Kostja on avaldanud, et temal on

igakuised püsikohustused, nimetatud summaga ei ole krediidiandja kostja krediidivõimelisuse

hindamisel arvestanud ega ole selgitanud, millistel asjaoludel selline otsustus tehti. Laenutaotluses

puuduvad selgitused, mida on krediidiandja kohustuste all silmas pidanud, on need igakuised

püsikulud, kohustused teiste krediidiandjate ees või midagi kolmandat. Krediidiandja pidanuks enne

kostjaga lepingu sõlmimist küsima temalt täiendavat informatsiooni, sh pangakonto väljavõtet.

Seega pole võimalik järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Ka

väike kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isiku kõik muud kohustused kokku on igakuiselt

suuremad kui tema regulaarne sissetulek.

23. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe

liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo

31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

24. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd

hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

25. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS

§ 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 22,9% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal (29.07.2022) 0%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust

kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale

muid tasusid sh laenuhaldustasu.

26. Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks

järeldada, et kostja oleks esitanud krediidiandjale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

27. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. VÕS § 116

lg 6 näeb ette, et kui lepingupool rikub oluliselt kestvuslepingut, on teisel poolele õigus leping üles

öelda. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused näeb ette VÕS § 416 lg 1. Kui

7(10)

need eeldused ei ole täidetud ehk kui tarbija ei ole maksetega viivitanud, siis ei ole krediidiandjal

õigust lepingut üles öelda. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet. Seega tuleb

hinnata, kas ajal, kui krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemisavalduse, oli kostja täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.

28. Hagiavalduse kohaselt on kostjal lepingust tulenev võlgnevus alates 10. osamaksest, s.o

10.06.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni, s.o 10.09.2023. Kuna kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 5.09.2023 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks

vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.09.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

29. 04.06.2024 seisukohas hageja märgib, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei

saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.09.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud

võlgnik osamaksetega viivituses. Kostja on lepinguga seoses teinud tagasimakseid kogusummas

156,03 eurot (dtl 77).

30. Kohtule koos hagiavaldusega esitatud maksegraafikust (dtl 39-37) tulenevalt ei ole hageja nõue,

seoses krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega, sissenõutavaks

muutunud. Hageja on ümberarvestust tehes arvestanud kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed

põhinõude katteks. Arvestades kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed tasutuks põhiosa katteks on

kostja tasunud täielikult kõik graafikujärgsed osamaksed kuni 10.09.2025 ning 10.10.2025

osamakse on tasutud osaliselt.

31. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ei

sissenõudmiskulusid ega ka viivist.

32. Hageja esitas 04.06.2024 alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Hageja

palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. TsMS § 369 võimaldab nõuda

pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hageja on seisukohal, et arvestades, et kostja ei ole

aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib

eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu. Kohus on

seisukohal, et hageja poolt välja toodud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et kostja oma

kohustust tulevikus ei täidaks. Asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks teatanud hagejale, et ta ei

kavatse tulevasi makseid tasuda või, et hageja oleks tuvastanud kostja majanduslikult halva

seisundi, mis takistaks makseid tulevikus teha, samuti et esineks mõni muu põhjus, miks kostja oma

kohustust graafiku järgi täita ei saa või ei plaani seda teha.

33. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

tagasimaksete ümberarvestuse kohaselt pole hageja põhinõue muutunud sissenõutavaks, ei ole

hageja hagiavalduses esitatud nõuded õiguslikult põhjendatud ja hageja hagi tuleb jätta tervikuna

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

34. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

35. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid

kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad

menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

36. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

8(10)

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

37. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 21.08.2024, kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses kostjale menetlusdokumentide e-

postiga kättetoimetamine ebaõnnestus ning kohtumenetluses ebaõnnestus hagimaterjalide kostjale

kättetoimetamine ka isiklikult allkirja vastu kõikidel kohtule teadaolevatel elukoha aadressidel.

Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja

menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et

TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse

kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus

loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse

resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2025 kohtuotsuse, mis jõustus 06.01.2026, resolutsioon:

1. Võtta asja materjali juurde Aktiva Finance Group OÜ 23. oktoobril 2025 esitatud tõendid.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2024. a otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi P Ylt 343,97 euro ja sellelt viivise (22,90%

aastas) väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega mõista P Ylt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 8,89 eurot ja sellelt 16.

novembriks 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 0,07 eurot ning viivis 22,90% aastas alates

17. novembrist 2025 kuni kohustuse täitmiseni. Samuti mõista P Ylt Aktiva Finance Group

OÜ kasuks välja 335,08 eurot, mis muutub sissenõutavaks vastavalt käesoleva otsuse

resolutsiooni punktis 4.3 märgitud graafikule ning viivis määraga 22,90% aastas iga

osamakse sissenõutavaks muutumisel selle tasumisega viivitamise korral. Ringkonnakohus

jaotab uuesti menetluskulud. Jätta maakohtu otsus muus osas, muutmata.

3.Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4. 1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi osaliselt.

4.2 Mõista P Ylt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 8,89 eurot, 16. novembriks

2025 sissenõutavaks muutunud viivis 0,07 eurot ja viivis 22,90% aastas alates 17. novembrist

2025 kuni kohustuse täitmiseni.

4.3 Mõista P Ylt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 335,08 eurot, mis muutub

sissenõutavaks järgmiselt:

Maksepäev

Makse

Maksepäev

Makse

Maksepäev

Makse

10.12.2025

7,46 €

10.11.2026

9,01 €

10.10.2027

11,27 €

10.01.2026

7,39 €

10.12.2026

9,34 €

10.11.2027

11,41 €

10.02.2026

7,54 €

10.01.2027

9,37 €

10.12.2027

11,70 €

10.03.2026

8,28 €

10.02.2027

9,55 €

10.01.2028

11,86 €

9(10)

10.04.2026

7,85 €

10.03.2027

10,14 €

10.02.2028

12,09 €

10.05.2026

8,19 €

10.04.2027

9,94 €

10.03.2028

12,43 €

10.06.2026

8,16 €

10.05.2027

10,26 €

10.04.2028

12,58 €

10.07.2026

8,50 €

10.06.2027

10,34 €

10.05.2028

12,86 €

10.08.2026

8,49 €

10.07.2027

10,65 €

10.06.2028

13,08 €

10.09.2026

8,66 €

10.08.2027

10,75 €

10.07.2028

13,35 €

10.10.2026

8,99 €

10.09.2027

10,97 €

10.08.2028

12,62 €

4.4 Käesoleva otsuse punktis 4.3 märgitud osamakse tasumise kohustuse täitmisega

viivitamisel tuleb P Yl tasuda viivist 22,90% aastas alates iga kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.

4.5 Jätta Rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõue mõista P Ylt välja põhivõlg

343,97 eurot ületavas osas, intress 44,92 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulu 40

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 0,07 eurot ületavas osas.

5. Jätta poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud kohtuvälised kulud poolte endi kanda ja

kohtukulud 57% ulatuses P Y kanda.

6. Mõista P Ylt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu hüvitis 279,30 eurot ja

sellelt arvestatud viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

10(10)