3-24-1206/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1206

Haldusasi

H.J kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 5. novembri 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – H.J

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.J määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse H.J määruskaebus Tallinna Halduskohtu 5. novembri 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-1206 resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale.

2. Jätta H.J riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata H.J vastuväide kohtu tegevusele.

4. Jätta H.J määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 5. novembri

2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1206 resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.J esitas Tallinna Halduskohtule 23.04.2024 kaebuse mõista tema kasuks välja hüvitis

9800 eurot Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest seoses 8 päevaks kartserisse

paigutamise, kaplaniga kohtumise ärajäämise ja kaebaja inimväärikuse alandamise eest.

Kaebaja taotles ühtlasi menetlusabi riigilõivu tasumiseks.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 05.11.2024 määruse resolutsiooni p-dega 2 ja 3

menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest 150 euro ulatuses,

mis seondus 5000 euro suuruse kahjunõudega inimväärikuse alandamise eest seoses kaebaja

naaberkambris 27.–28.02.2024 vahelisel ööl müra tekitamise võimaldamisega ning

26.02.2024 kaebaja peal füüsilise jõu kasutamisega. Ülejäänud osas jättis kohus menetlusabi

3-24-1206

taotluse rahuldamata. Halduskohus jättis H.J kaebuse käiguta ja andis kaebajale 144 euro

suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates.

H.J on taotlenud mittevaralise kahju hüvitist kokku 9800 eurot järgmiselt: 800 eurot seoses 8

päevaks kartserisse paigutamisega ajavahemikul 30.03.2024–07.04.2024; 8500 eurot seoses

inimväärikuse alandamisega, mis seisnes selles, et ajavahemikul 19.–28.02.2024 hoiti kaebaja

naaberkambris kinnipeetavat, kes segas kaebajat lärmi tekitamisega ja tema nime teotamisega,

samuti kaebaja peal 26.02.2024 füüsilise jõu kasutamisega; 500 eurot seoses sellega, et

kaebajal ei võimaldatud 28.02.2024 hommikul kohtuda kaplaniga. Kaebaja on avaldustes

käsitlenud ka muid sündmusi, kuid ei ole ühtegi kahjunõuet nendega seostanud.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 kohaselt tuleb kaebajal 9800 euro suuruselt kahjunõudelt

tasuda kokku riigilõivu 294 eurot, mida kaebaja ei ole oma majanduslikku seisu arvestades

võimeline tasuma.

Lisaks majanduslikele eeldustele peab menetlusabi andmiseks kaebusel olema edulootust.

Kaplaniga kohtumise takistamise osas on mittevaralise kahju hüvitamise nõue perspektiivitu,

sest ühel päeval kaplaniga kohtumise vahelejäämine ei saanud tekitada kaebajale hüvitamist

väärivat mittevaralist kahju. Kaebaja sai kaplaniga kohtuda kahel järgmisel päeval. Ka

kartseris viibimisega seoses ei ole kaebusel arvestatavaid eduväljavaateid. Tallinna Vangla

26.03.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/107 karistati kaebajat 5 päevaks (3 + 2) kartserisse

paigutamisega selle eest, et ta lõhkus 26.02.2024 kambris telefoni, karjus ja ähvardas valvurit,

osutas vastupanu käeraudade paigaldamisele ning proovis valvurit jalaga lüüa. Nende

asjaolude tõele vastavuse korral ei ole alust pidada kartserikaristuse määramist

õigusvastaseks, kuna tegemist on tõsiste rikkumistega. Kaebaja ei ole neile asjaoludele vastu

vaielnud, vaid on esitanud ainult õigustusi. Tallinna Vangla 28.03.2024 käskkirjaga nr

1-24/1-3/108 karistati kaebajat 3 päevaks kartserisse paigutamisega 28.02.2024 valvuriga

üleoleva ja agressiivse käitumise eest. Käskkirja kohaselt ägestus kaebaja teda saatma tulnud

valvuri peale (kuna tal ei lubatud võtta kaasa silmakreemi), lõi jalaga vastu ust ja üritas

haarata valvurit käest. Ka selle juhtumi asjaolusid ei ole kaebaja eitanud, vaid on oma

tegevust üksnes õigustanud. Isegi kui kaebajal olnuks õigus silmakreem ühes võtta, ei

õigustaks valvuri võimalik eksimus selles osas ebaviisakat suhtlust ega ametniku ründamist.

Vaidemenetluses leidis kaebaja veel, et teda ei oleks tohtinud kartserisse paigutada tema

terviseprobleemide tõttu, kuid Tallinna Vangla 18.04.2024 vaideotsuses nr 5-15/24/79-2 on

selgitatud, et kaebaja terviseseisundit on kontrollitud ning tal ei ole tuvastatud meditsiinilist

näidustust, mis välistaks kartserisse paigutamise.

Ajavahemikul 19.02.2024–28.02.2024 inimväärikuse alandamisega seonduvalt tuleb märkida,

et vanglas ei saa paratamatult tagada täiesti vaikset keskkonda ning eelduslikult reageeritakse

rikkumistele asjakohaselt. Kinnipeetav ei saa valida endale vanglas naabreid ning vangla ei

saa takistada kaaskinnipeetavate nimede teadasaamist. Kaebaja on tema enda käitumise

tagajärjel paigutatud osakonda, kuhu paigutatakse tavapärasest raskema käitumisega

kinnipeetavaid ning seetõttu on tavapärasest suurem korrarikkumiste (sh müra) tase

paratamatu. Siiski on vanglal kohustus tagada kinnipeetavale mh ettenähtud öörahu võimalus.

Üldteada on, et pikemaajaline unepuudus kahjustab inimese tervist. Isegi ühe öö vältel

magamise takistamist võib pidada tema inimväärikust alandavaks. Seega ei ole kahjunõue

selles osas ilmselgelt perspektiivitu, kui kogu öö kestnud lärmamine leiab kinnitust. Tallinna

Vangla 26.03.2024 käskkirjast nr 1-24/1-3/107 nähtub kaebaja peal füüsilise jõu kasutamine,

kuid tõendatud ei ole kaebajale vähegi tõsisemate füüsiliste vigastuste tekitamine. Kuna ei saa

välistada, et jõu kasutamisega kaasnes valu, võib see olla käsitatav inimväärikuse

alandamisena ning praeguses menetlusetapis ei saa järeldada, et kahjunõudel ei oleks selles

osas eduväljavaateid. Kuna 8500 euro suurune kahjunõue on osalt ilmselgelt põhjendamatu,

2(5)

3-24-1206

siis vabastab kohus kaebaja riigilõivust 5000 euro suuruselt nõudelt, mis mis puudutab

naaberkinnipeetava häiriva käitumise võimaldamist 27.-28.02.2024 vahelisel ööl ja füüsilise

jõu kasutamist 26.02.2024. Ülejäänud 4800 euro suuruselt kahjunõudelt tuleb kaebajal tasuda

riigilõiv 144 eurot.

3. H.J palub 06.11.2024 määruskaebuses (hiljem korduvalt täiendatud) tühistada

halduskohtu 05.11.2024 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 osas, milles kaebajat ei vabastanud

riigilõivu tasumise kohustusest ülejäänud kahjunõudega seotud ulatuses. Kaebaja on

tõendanud oma maksejõuetust. Kaebaja palub määrata kogu kahjunõude uueks summaks

5000 eurot ning vabastada ta sellelt ettenähtud riigilõivust. Kehavigastuse tekitamisega seotud

kahju hüvitamise nõue on riigilõivuvaba. Kaebaja palub lisaks riigi õigusabi korras advokaadi

määramist, sest vaidlus on keskmisest kohtuasjast tunduvalt keerulisem. Kaebajale on varem

määratud riigi õigusabi tsiviilasjas ja haldusasjas nr 3-24-1248. Kaebaja leiab, et

ringkonnakohus ei lahenda tema asju erapooletult ja juhtumipõhiselt, vaid jätab kõik riigi

õigusabi taotlused rahuldamata. Kaebaja ei orienteeru enam faktides ja kohtuasjades ning

palub riigi õigusabi, et see segadus likvideerida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele.

Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; RLS § 22 lg 1 p

9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

5. H.J on määruskaebuse menetluses taotlenud mh riigi õigusabi korras advokaadist

esindaja määramist. Kuivõrd Tallinna Halduskohtu 05.11.2024 määrus ei käsitle riigi õigusabi

taotluse lahendamist, siis käsitab ringkonnakohus, et kaebaja on taotlenud riigi õigusabi

seoses praeguse määruskaebuse menetlemisega ringkonnakohtus. Taotlus jääb riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest kaebaja on olnud iseseisvalt võimeline

koostama määruskaebuse, millest on ringkonnakohtule arusaadav, miks kaebaja halduskohtu

määrusega ei nõustu ja millist lahendit kaebaja ringkonnakohtult taotleb. Seega lahendab

ringkonnakohus määruskaebuse sisuliselt. Menetlusabi andmist puudutava halduskohtu

05.11.2024 määruse vaidlustamiseks riigi õigusabi andmine ei saa olla vajalik mh poolte

võrdsuse tagamiseks (RÕS § 7 lg 3). Kui kaebaja soovib riigi õigusabi põhivaidluse

lahendamiseks, on sellekohane taotlus võimalik esitada halduskohtule, kes tema kaebust

sisuliselt menetleb. Samas tuleb arvestada, et halduskohus on praeguses asjas juba oma

20.05.2024 määrusega jätnud riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja 15.07.2024 määrusega

korduva riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata, mistõttu ei oleks riigi õigusabi taotlus ilmselt

perspektiivikas, sest menetluslik olukord ei ole oluliselt muutunud.

6. H.J 03.12.2024 vastuväide seoses ringkonnakohtu väidetava erapoolikusega tema

kohtuasjade või neis esitatud taotluste lahendamisel on põhjendamatu. Ettevalmistav kohtunik

määratakse asja ringkonnakohtusse saabumisel kohtute infosüsteemi poolt automaatselt ja see

ei sõltu kohtuniku tahtest. Asjaolust, et kaebaja mitmed (sh korduvad) riigi õigusabi taotlused

erinevates asjades on jäetud üldjuhul rahuldamata või läbi vaatamata, ei järeldu veel, et

kohtud ei hindaks taotlusi igas asjas eraldiseisvalt. Samas on iseenesest loogiline, et kui

samalaadsetes asjades (s.o vangla tegevusega seotud mittevaralise kahju hüvitamise

kaebustes) on kaebaja juba hinnatud võimeliseks osalema kohtumenetluses ilma esindaja abita

(RÕS § 7 lg 1 p 1), siis peaks riigi õigusabi määramiseks hilisem vaidlus eeldatavasti olema

millegipoolest spetsiifiline või kaebaja olukord muul viisil muutunud (nt terviseseisund

3(5)

3-24-1206

oluliselt halvenenud). Haldusasjas nr 3-24-1248 ei antud kaebajale riigi õigusabi kahju

hüvitamise nõude esitamiseks, vaid üksnes täiendavate julgeolekuabinõude pikaajalise ja

jätkuva kohaldamise vaidlustamiseks. Nimetatud asjas oli kaebaja õiguste võimalik riive

märksa tungivam, võrreldes kahju hüvitamise nõudega. Riigi õigusabi ei ole põhjendatud

anda ainuüksi eesmärgiga, et advokaat omaks ülevaadet, mis nõudeid ja millistes asjades on

kaebaja esitanud, ning aitaks kaebajal koostada seisukohti tema paljudes menetlustes, kuigi ta

oleks selleks ka ise võimeline.

7. Riigilõivu tasumisest vabastamist puudutavas osas nõustub ringkonnakohus

halduskohtu 05.11.2024 määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata

(HKMS § 201 lg 4; § 203 lg 2). Halduskohus ei ole kahelnud selles, et kaebaja ei ole

majandusliku seisundi poolest võimeline nõutavat riigilõivu tasuma. Samas ei ole kaebaja

majanduslik seisund ainus asjaolu, mida kohtul tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel

hinnata. Menetlusabi andmine (sh riigilõivu tasumiseks – HKMS § 110 lg 1 p 1) ei ole HKMS

§ 111 lg-te 1–3 järgi põhjendatud mh olukorras, kus puudub piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas.

8. Halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue

võib omada eduväljavaateid üksnes seoses väidetavate sündmustega, mis seisnesid selles, et

kaebajal tuli 27.-28.02.2024 vahelisel ööl taluda naaberkambris viibinud kinnipeetava poolt

tekitatud valju müra ning vanglaametnikud kasutasid kaebaja suhtes 26.02.2024 füüsilist

jõudu. Muude kaebuses välja toodud mittevaralist kahju põhjustanud sündmustega (s.o 8

ööpäevaks kartserisse paigutamine; kaplaniga 28.02.2024 kohtumise ärajäämine; kaebaja

naaberkambris 19.–28.02.2024 viibinud kinnipeetava tegevus, v.a öörahu rikkumine 27.–

28.02.2024) seoses pidas halduskohus rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju

tekkimist ebatõenäoliseks. Ringkonnakohus jagab neid seisukohti. Olukorras, kus

meditsiinitöötajad olid kinnitanud, et kaebaja on terviseseisundi poolest võimeline

kartserikaristust kandma ning kartseritingimusi ei tulnud ka leevendada, samuti ei ole kaebaja

väitnud, et ta poleks karistuse määramist tinginud rikkumisi toime pannud, ei saa kokku 8

ööpäevaks kartserisse paigutamist pidada ilmselgelt ülemääraseks ja hüvitamiskaebust ei

oleks seetõttu ilmselt alust rahuldada. Kuna kaplaniga sai kaebaja kohtuda 29.02.2024 ja

01.03.2024, siis ei saanud 28.02.2024 kohtumise ärajäämine ka mingit märkimisväärset (s.o

rahas hüvitamisele kuuluvat) kahju kaebajale tekitada, isegi juhul, kui vangla tegevus võiks

selles osas osutuda õigusvastaseks. Halduskohus märkis mh õigesti, et kaebaja ei saa valida,

milline kinnipeetav paigutatakse tema naaberkambrisse, ja vangla ei saa vastutada

naaberkambris viibinud kinnipeetava tegevuse eest, isegi kui viimase käitumine kahjustas

kaebaja õigusi. Vangla saab vastutada võimaliku kahju tekitamise eest üknses selles ulatuses,

milles vangla on jätnud kaebajat häirinud kaaskinnipeetava käitumisele õigeaegselt või

asjakohaselt reageerimata. Kaebuse väidetest sai praegusel juhul välja lugeda üksnes selle, et

Tallinna Vangla ei ole taganud kaebajale 27.–28.02.2024 õigust öörahule, kuid muus osas ei

olnud äratuntav, et vangla oleks jäänud kaebaja õiguste kaitsel tegevusetuks ja see on

tekitanud kaebajale hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.

9. Halduskohus hindas, et 26.02.2024 füüsilise jõu kasutamise ning 27.–28.02.2024

öörahu tagamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue moodustas 8500 euro suurusest

nõudest ca 5000 eurot, ning vabastas kaebaja sellelt tasumisele kuuluva riigilõivu (150 eurot)

maksmise kohustusest. Kaebaja on 06.11.2024 määruskaebuses palunud määrata kõigi nõuete

kogumi eest uueks kahjunõude summaks 5000 eurot ja vabastada ta sellelt tasumisele

kuuluvast riigilõivust. Ringkonnakohus märgib, et kui kaebaja soovib kahjunõude summat

vähendada, on tal võimalik esitada halduskohtule vastavasisuline avaldus ja seda ei loeta

kaebuse muutmiseks (vt HKMS § 49 lg 3 p 2). Küll aga ei saa sellise avaldusega laiendada

4(5)

3-24-1206

halduskohtu määrusega ettenähtud osalist riigilõivuvabastust nendele kahjunõuetele, mille

osas on halduskohus jätnud menetlusabi taotluse rahuldamata. Sõltumata sellest, kas kaebaja

nõuab iga kahju tekitanud sündmuse eest eraldi hüvitist või taotleb kõigi sündmustega seoses

kokku ühte hüvitist, tuleb erinevatel alustel (vt HKMS § 41 lg 2; nt Riigikohtu 09.03.2022

määrus nr 3-21-712, p 16; 18.06.2020 otsus nr 3-16-1903, p 24) esitatud kahju hüvitamise

nõudeid käsitada eraldiseisvalt.

10. Kaebaja viide, et kehavigastuse tekitamisega seotud kahju hüvitamise nõue on RLS § 22

lg 1 p 12 järgi riigilõivuvaba, ei ole asjassepuutuv, sest kaebaja ei ole 26.02.2024 sündmusega

seonduvalt väitnud tervisekahju tekkimist, vaid põhjendamatut või ülemäärast jõu kasutamist,

mis on seostatav tema väärikuse alandamisega. Ka Tallinna Vangla 28.04.2024 vastusest nr 5-

37/24/22-8 ei nähtu, et kaebaja suhtes 26.02.2024 jõu kasutamisega oleks temale kaasnenud

märkimisväärseid vigastusi, vaid üksnes mõned kriimustused või marrastused. Eluliselt ei ole

usutav, et kui kaebajale oleks põhjustatud peaaegu kaelaluumurd, nagu ta on väitnud, siis

oleks meditsiinitöötaja jätnud selle fikseerimata ja kaebaja ise oleks selle lihtsalt ära

unustanud.

11. Kokkuvõttes on halduskohus põhjendatult vabastanud kaebaja 26.02.2024 füüsilise jõu

kasutamise ning 27.–28.02.2024 öörahu tagamata jätmisega seotud 5000 euro suuruselt kahju

hüvitamise nõudelt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest, kuid jätnud riigilõivu tasmisest

vabastamise taotluse ülejäänud kahjunõuete osas rahuldamata, sest kaebuse eduväljavaated on

selles osas ilmselt vähesed. Kui kaebaja soovib jätkuvalt nõuda kahju hüvitamist ka

kartserisse paigutamise, kaplaniga kohtumise ärajäämise ja naaberkambris viibinud

kinnipeetava tegevuse eest (v.a öörahu rikkumine 27.–28.02.2024), siis tuleb tal nende

sündmustega seotud 4800 euro suuruselt täiendavalt kahju hüvitamise nõudelt tasuda

riigilõivu 144 eurot.

12. Eelneva põhjal jääb H.J määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

05.11.2024 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata.

13. Halduskohus andis 05.11.2024 määruse resolutsiooni p-ga 5 kaebajale 144 euro suuruse

riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja, mis hakkas kulgema kohtumääruse kättesaamisest

ehk 05.11.2024. Seega oli viimane päev riigilõivu tasumiseks 20.11.2024. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. Ringkonnakohus märgib, et kuna

kaebajalt ei saanud eeldada, et ta otsiks aktiivselt võimalusi riigilõivu tasumiseks enne tema

menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud 06.11.2024 määruskaebuse

lahendamist, tuleb halduskohtul anda kaebajale täiendav tähtaeg nõutava riigilõivu

tasumiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)