2-23-110230/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. detsember 2024, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-110230

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V.C K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7178,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja V.C (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagi V.C K.

(isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista V.C K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 5782,19 eurot, sealhulgas

põhinõue 3499,99 eurot, intress 533,14 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis

perioodi 15.12.2021–07.03.2023 eest 1714,06 eurot.

3. Välja mõista V.C K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõude 3499,99

eurot tasumata osalt viivisemääraga 39,9% aastas alates 8. märtsist 2023 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud V.C K. kanda.

5. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

6. Välja mõista V.C K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 1105 eurot,

sealhulgas riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja kulu 440 eurot.

7. Välja mõista V.C K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskulude 1105

eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1 (6)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu, 50409; elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, Tartu, 50409; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 08.03.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

V.C K. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 05.07.2023 ja hagi täpsustuse 13.10.2023. Hageja palub

2 (6)

kostjalt hageja kasuks välja mõista 5782,19 eurot, millest põhinõue on 3499,99 eurot, intress

on 533,14 eurot, sissenõudmiskulud on 35 eurot ja viivis on 1714,06 eurot. Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 39,9% aastas põhinõudelt (3499,99 eurolt) alates

08.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Esto AS (krediidiandja) ja kostja 18.05.2021

krediidikontolepingu nr 3439312887, mille järgi võimaldati kostjale krediidilimiiti 4000 eurot.

Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse

võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja kohustuss tasuma igakuist intressi 15.

kuupäevaks. Lepingust tulenevalt on intressimäär 39,9% aastas ( või 0,11% päevas) ja lepingu

krediidi kulukuse määr on 57,46%. Arvelduskrediidi ülekandmine kliendi pangakontole

(väljavõtutasu) on 3,5 eurot, millele lisandus 3,1% ülekande summast ning millele hinnakirja

alusel lisandus välkmakse tasu 15 eurot. Krediidiandja väljastas kostjale krediiti kokku summas

4095 eurot alates 18.05.2021–07.09.2021. Ajavahemikul 16.06.2021–06.08.2021 teostas kostja

tagasimakseid krediidiandjale kokku summas 584 eurot (95,01+288,99+180+20). Põhiosa

katteks arvestati 95,01 eurot. Kostja on tasunud hagejale võlgnevuse katteks 500 eurot. Seega

on põhinõude suuruseks 3499,99 eurot. Intress perioodi 15.08.2021–14.12.2021 eest on 533,14

eurot. Viivisenõue perioodi 15.12.2021–07.03.2023 eest on 1714,06 eurot. Hageja nõuab

viivist laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 39,9% aastas.

Krediidiandja teavitas 30.11.2021 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale

tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.12.2021. Kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud,

mistõttu kuulutas krediidiandja krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 15.12.2021.

Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 35

eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 02.02.2022 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 25 eurot, 18.08.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,

21.02.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot.

Esialgne võlausaldaja loovutas 21.01.2022 kostja vastased nõuded hagejale.

Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja

hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja pangakonto analüüsi

alusel. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut, kohustusi ja krediidiajalugu. Kostjal

maksehäired puudusid. Kostja kolme kuu keskmine igakuine töötasu sissetulek oli 1773,76

eurot (neto). Kostja igakuised finantskohustused olid 40 eurot.

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega, hagi täpsustus ja menetlusse võtmise

kohtumäärus kätte 31.10.2023 saatmisega e-postile (TsMS § 3141 lg 2 ja 3 alusel; kostja

avaldas sama kohtumenetluse maksekäsu kiirmenetluses kohtule oma e-posti aadressi). Kohus

kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse

ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus

30.11.2023. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

3 (6)

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Hagis toodu kohaselt sõlmis kostja krediidikontolepingu, mis on tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on

leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse

rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja

lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule

laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 3

sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise

andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Lõike 3 kohaselt võib

pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese

tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise

ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel

eelmise kirja saatmisest.

4.1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hagis toodu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 57,46%. Krediidi kulukuse maksimaalsed

määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud

andmete kohaselt oli 18.05.2021 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09% (kohaldus alates

01.01.2021 kuni 30.06.2021 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 60,27%.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks 59,07% aastas (krediit 4000 eurot; ühekordne lisakulu

142,50 eurot, sh väljavõtutasu 3,5 eurot, 3,1% (124 eurot) ülekande summast, välkmakse tasu

15 eurot; osamakseid 12; intress 39,9% aastas). Krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1

sätestatuga.

4.2. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

4 (6)

Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja

hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja pangakonto analüüsi

alusel. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut, kohustusi ja krediidiajalugu. Kostjal

maksehäired puudusid. Kostja kolme kuu keskmine igakuine töötasu sissetulek oli 1773,76

eurot (neto). Kostja igakuised finantskohustused olid 40 eurot. Hageja esitas kostja pangakonto

väljavõtte perioodi 20.05.2020–13.05.2021, millest nähtub, et kostjale laekus tööandjalt aprillis

2021 kokku 1202,12 eurot; märtsis 1773,76 eurot, veebruaris 1755,75 eurot; jaanuar 1773,76

eurot; detsembris 2020 1773,76 eurot; novembris 929 eurot; oktoobris 2618,42 eurot. Konto

väljavõttest nähtub, et aprillis 2021 on kohtutäiturile makstud 708,62 eurot, samas tehti seejärel

täituri poolt tagastus 656,13 eurot. Jaanuaris 2021 on kohtutäiturile makstud 300 eurot. Üüri

katteks on kostja tasunud 2021. aasta mais 525 eurot, märtsis 537 eurot, veebruaris 506 eurot,

jaanuaris 520 eurot. Samuti on kostja teinud makseid Telia Eesti AS-ile. Kostjal ei nähtu

oluliste finantskohustuste olemasolu. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et võlausaldaja järgis

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja oli laenu saamise ajal krediidivõimeline.

4.3. Kostja hagile ei vastanud. Hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagiavalduse kostja vastu tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

1. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

1.1. Hagilt hinnaga 7178,69 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 665 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja

kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 665 eurot.

5.1. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 420 eurot (sh käibemaks).

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise

ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses.

Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses

määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel

menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu

(RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi

ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele

kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi

5 (6)

sisuline pikkus 5 lk, esitatud tõendite maht üle 25 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama

ega mahukama tsiviilasjaga.

Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu

(RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (sh käibemaks) on

põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline

esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele

(TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Hageja märkis hagis, et ta on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada.

Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 3,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud

lepingulise esindaja tasu suuruseks 420 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise

esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1105 eurot, sealhulgas

riigilõiv 665 eurot, lepingulise esindaja kulu 420 eurot (sh käibemaks) ja lepingulise esindaja

kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta).

5.2. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

6 (6)