3-24-3131/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

30.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3131

Haldusasi

A.H kaebus Tallinna Vangla 15.11.2024 IV üksuse esimese

osakonna (sh kambri P1-15) uste lukustamisele

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Kaebaja – A.H

Vastustaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada A.H kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 15.11.2024 Tallinna Vanglas kinni peetava A.H kaebus

Tallinna Vangla tegevuse peale. Kaebaja vaidlustab Tallinna Vangla toimingu, millega

15.11.2024 kella 8.00-12.00 lukustati vangla IV üksuse I sektsioon läbiotsimiseks suuliselt.

Kaebaja palub kohtul tuvastada uste lukustamise õigusvastasuse. Kaebaja leiab, et uste

lukustamine ja läbiotsimine on erinevad asjad ning läbiotsimiseks ei pea tingimata kambreid

lukustama. Kaebaja leiab, et vangla tegevus piiras ebaproportsionaalselt tema

liikumisvabadust. Samale ajale langes tema sektori spordisaali graafikujärgne kasutus ning

uste lukustamise tõttu ei saanud kaebaja spordisaali kasutada. Kaebaja palus end

menetlusabi korras vabastada riigilõivu tasumisest.

2. Tallinna Vangla 13.12.2024 vastusest kohtunõudele nähtub, et Tallinna Vangla osakonnas

P1 toimus 15.11.2024 ruumide läbiotsimine. Vangiregistri andmetel paikneb kinnipeetav A.H

alates 28.08.2024 Tallinna Vanglas, neljandas üksuses, osakonnas P1, kambris nr 2k-P1-15.

Vangla kohustus regulaarselt ruume, sh kinnipeetavate kambreid läbi otsida tuleneb

vangistusseaduse § 68 lõikest 1 ja justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 9 „Järelevalve

korraldus vanglas“ § 33 lõikest 1. Julgeoleku tagamiseks lukustati vangistusseaduse § 8 lg 2

alusel P1 osakonnas kambrite uksed. Kirjalikku haldusakti osakonna lukustamise kohta välja

ei antud, kinnipeetavaid teavitati kambrite lukustamise põhjusest suuliselt. Osakond oli

lukustatud ajavahemikul 8.30-11.30. Graafiku järgselt on P1 osakonna spordisaali kasutamise

3-24-3131

aega reedeti, kell 10.00-11.15. Seoses läbiotsimisega ei viidud P1 osakonna kinnipeetavaid

15.11.2024 spordisaali.

3. Leian, et kaebus tuleb tagastada, kuna sest sellega kaitstav õiguse riive on

väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS

§121 lg 2 p 2¹).

4. Kaebaja soovib esitada tuvastamiskaebuse. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks uste

lukustamise õigusvastasuse arvestades seda, et toimingu kohta ei vormistatud kirjalikku

haldusakti nagu seadus ette näeb. Kaebaja põhjendab tuvastamiskaebuse esitamist vajadusega

kaitsta oma õigust liikumisvabadusele.

5. Leian, et praegusel juhul ei ole kaebaja õiguste riive intensiivne. Vangla piiras 15.11.2024

seoses läbiotsimistega kaebaja liikumist kella 8.30-11.30, seega kokku 3 tundi. Kaebaja leiab,

et vangla tegevus piiras ebaproportsionaalselt tema liikumisvabadust ning ta ei saanud selle

tõttu kasutada tavapärasel ajal spordisaali. Märgin siinkohal, et kinnipeetavatel puudub

subjektiivne õigus nõuda kehakultuuriga tegelemise võimaldamist konkreetsetes ruumides

konkreetsetel aegadel. VangS § 55 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale tagatakse võimalus

kehakultuuriga tegelemiseks. Selline võimalus oli kinnipeetaval 15.11.2024 ka olemas, kuid

erandkorras ei olnud seda võimalik teatud kellaaegadel kasutada seetõttu, et kinnipeetava

eluruumid oli lukustatud läbiotsimiseks. See, et läbiotsimine langes samadele kellaaegadele,

kui oli P1 osakonna spordisaali kasutamise aeg, on pelgalt juhuslik. See, et ühel päeval selline

võimalus teatud isikute grupi, sh kaebaja, jaoks puudus, ei tähenda veel seda, et vangla ei

võimalda kinnipeetavatel kehakultuuriga tegeleda. Kinnipeetavate päevaaegset liikumis- ja

suhtlemisvabadust kambrite või osakondade kaupa on võimalik piirata VangS § 8 lg 2 alusel,

käesoleval juhul oli piirangu eesmärgiks tagada vangla julgeolek läbi regulaarselt läbiviidava

läbiotsimise. Selleks, et läbiotsimist saaks läbi viia ja see oleks tõhus, tuleb kambrid ja

osakonnad sulgeda, et kinnipeetavad ei saaks samal ajal vabalt ringi käia ning näiteks esemeid

liigutada ühest kohast teise. Samuti peab selline läbiotsimine olema ootamatu ehk kambrite

sulgemisest ja läbiotsimisest ei anta ette teada pika ajavaruga. Arvestades üldist huvi, milleks

on vangla julgeolek, ei saa selline lühiajaline piirang ebaproportsionaalselt piirata kaebaja

liikumisvabadust. Seega arvestades piirangu lühikest aega ning kaebuse asjaolusid, ei

kujutanud vangla P1 osakonna lukustamine kaebaja õiguste intensiivset riivet.

6. VangS § 8 lg 2 alusel võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või

osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada § 8 lg-s 1

ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava

õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. VangS § 68

lõike 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist,

tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist

keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kehtestab

läbiotsimise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 05.09.2011

määruse nr 9 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 33 lõike 1 kohaselt korraldab vangla vähemalt

korra kvartalis kõikide nende ruumide ja territooriumi läbiotsimise, kus tavapäraselt viibivad

või mida läbivad kinnipeetavad.

7. VangS võimaldab vanglal seega osakondi lukustada, kui seda on vaja vangla julgeoleku

tagamiseks. Arvestades et 15.11.2024 oli tegemist vangla julgeoleku tagamiseks tehtud

kinnipeetavate kambrite regulaarse läbiotsimisega, oli osakonna lukustamine vangla

julgeoleku tagamiseks põhjendatud. VangS § 8 lg 2 näeb ette, et kambrite erakorralise

lukustamise kohta tuleb vormistada otsus (haldusakt) kirjalikus vormis. Praegusel juhul ei ole

vangla järginud otsuse vormistamisel haldusakti kohustuslikku kirjalikku vormi kuna tegi

korralduse kambrite lukustamiseks kinnipeetavatele teatavaks suuliselt. Leian, et see ei too

kaasa kambrite sulgemise otsuse tagantjärgi õigusvastaseks tunnistamist. Haldusmenetluse

3-24-3131

seaduse § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Olenemata sellest, kas otsus

oleks vormistatud kirjalikul või tehti see suuliselt teatavaks, ei oleks see muutnud selle otsuse

sisu ega tagajärgi otsuse adressaatidele. Kuna otsuse toime oli ühekordne ja lühiajaline,

piirdudes vaid paari tunniga, siis ei oleks otsuse kirjaliku vormi järgmine andud selle

adressaatidele rohkem õigusi või loonud rohkem kohustusi. Seda, milleks sellist piirangut uste

lukustamise näol 15.11.2024 kella 8.30-11.30 rakendati (so kambrite regulaarse läbiotsimise

kohustuse täitmine vangla poolt), selgitati kaebajale ning kaebusest nähtub, et kaebaja sai

sellest selgelt aru. Kaebaja seab kaebuses kahtluse alla hoopis selle, kas kambrite

läbiotsimisega peaks tingimata kaasnema uste lukustamine. Seega vaidlustab kaebaja pigem

vangla poolt valitud julgeoleku tagamise meetodeid. Kuna praegusel juhul ei ole alust kahelda

toimingu aluseks olev otsuse (suuline haldusakt) õiguspärasuses, siis ole ära tuntav, et

kambrite lukustamise toiming oleks olnud õigusvastane. Seega ei ole kaebaja kaebusel

eduväljavaateid.

8. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kaebajal puudub ka ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121

lg 2 p 1). Kaebajal pole õigust nõuda toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Toimingu mõju

kaebajale on lõppenud. Kaebaja soov, et kohus kontrolliks toimingu õiguspärasust, peab

aitama kaasa tema subjektiivsete õiguste kaitsele (HKMS § 44 lg 1 ja § 45 lg 2). Üksnes huvi

veenduda toimingu õigusvastasuses kaebuse esitamiseks õigust ei anna (Riigikohtu

halduskolleegiumi 12. novembri 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-70-09, p 12). Kuna vangla

peab regulaarselt kinnipeetavate eluruume kontrollima ning see eeldab erandlike ajutiste

liikumispiirangute kehtestamist, siis ei saa praegusel juhul tuvastamiskaebuse lubatavuse

põhjenduseks olla ka preventiivne huvi. Seetõttu võiks tuvastamiskaebus tagastada ka HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi

taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

10. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta aga kaebuse tagastamine selle esitanud isikult õigust

pöörduda vajaduse korral sellekohaseid tähtaegasid järgides hiljem uuesti halduskohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et see ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 18.11.2025 KOHTUMÄÄRUSEGA