1-24-5486/23 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2024, Võru kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-5486

Kohtukoosseis

Anu Vilt

Kohtuistungi sekretär

Marve Alaver

Kriminaalasi

Tarmo Ruusmaa süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuur ringkonnaprokurör Maarja-

Liisa Kõiv ja abiprokurör H.M. Puks

Süüdistatav

Tarmo Ruusmaa

isikukood: 37911165717; elukoht: xxx; xxxharidus; ei

xxx; emakeel: xxx keel; xxx kodanik

kriminaalkorras karistatud Eesti Vabariigis kahel korral,

viimati Tartu Maakohtu 23.07.2024. a otsusega KarS §

424 lg 1 järgi; KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti

liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva vangistust, mis

asendati KarS § 69 lg 1 alusel 506 tunni üldkasuliku

tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Kaks

kehtivat välisriigi karistust.

tõkend vahistamine alates 08.08.2024

Kaitsja

Kohtuistungi toimumise aeg

Toomas Alp (lepinguline kaitsja)

19. november 2024

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311 ja § 313

alusel kohus otsustas:

1. Tunnistada süüdi Tarmo Ruusmaa KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 2

aastat vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Tarmo Ruusmaale mõistetavat karistust 1/3 võrra

ning mõista karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Tarmo Ruusmaa kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03. –

04.08.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja määrata, et Tarmo Ruusmaal tuleb ära

kanda veel 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

4. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tarmo Ruusmaale

Tartu Maakohtu 23.07.2024. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1

aasta 4 kuud ja 26 päeva vangistust võrra ning mõista Tarmo Ruusmaa liitkaristuseks 2

aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust.

5. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Tarmo Ruusmaa

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.08.2024.

6. Tühistada Tarmo Ruusmaale kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse

jõustumisel.

7. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta lisakaristusena Tarmo Ruusmaalt ära

sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

8. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb juhtimisõiguse äravõtmine karistuse kandmise ajale ja

lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

9. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile 5 tööpäeva

jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.

10. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Tarmo Ruusmaalt

Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuluna sundraha 1230 eurot.

11. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb Tarmo Ruusmaal tasuda sundraha 1230 eurot

1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank

või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99924700032850.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide DVD+R plaat

patrullsõiduki pardakaamera videosalvestisega ja DVD+R plaat liiklusõnnetuse

sündmuskoha fotodega.

Edasikaebamise kord

Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse

peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o 19. novembrist 2024. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võib teatada apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva

jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse resolutiivosa kätteandmisele järgnevast päevast. Kui

üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaegade jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes

kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse

pooled või kui ükski kohtumenetluse pool pole tähtaegselt teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes KrMS §-des 311 ja 313 sätestatu. Kui

kohtumenetluse pool teatab maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, koostab

maakohus tervikotsuse, mis on pooltele kättesaadav 06.12.2024.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

tervikotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib

esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale tervikotsuse kätteandmisele

järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru

kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või

pidi teada saama. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada määruskaebuse 15

päeva jooksul alates süüdistatavale tervikotsuse kätteandmisele järgnevast päevast.

Süüdistuse sisu

Tarmo Ruusmaad süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema juhtis 03.08.2024

ajavahemikul kell 19.01. – 20.04 xxx talu juurest xxx külas xxx tee 1. kilomeetrini, kus

politseisõiduk rammis tema teelt välja, mootorsõidukit Volkswagen Caddy

registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli

vähemalt 0,78 milligrammi alkoholi, ja eirates politsei peatumismärguannet. Kirjeldatud

käitumisega rikkus Tarmo Ruusmaa liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi

mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse

mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50

milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri

kohta või rohkem.

Eelnevaga pani Tarmo Ruusmaa toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kohtumenetluse poolte seisukohad

2. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles T. Ruusmaa süüditunnistamist

ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi 2 aasta vangistusega, mida vähendada KrMS § 238 lg 2

alusel 1/3 võrra, taotledes T. Ruusmaale karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, mille hulka

arvata KarS § 68 lg-st 1 lähtudes kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Seega lõplikuks

karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb nimetatud

karistust suurendada Tartu Maakohtu 23.07.2024 kohtuotsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 24 päeva

vangistust. Lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus üheks aastaks. Lisaks mõista süüdistatavalt

välja menetluskulud.

3. T. Ruusmaa kinnitas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end

täielikult süüdi. Ta soovis kriminaalasja lahendamist lühimenetluses ega taotlenud enda

ülekuulamist. Viimases sõnas avaldas T. Ruusmaa, et kahetseb oma tegu ja soovib lahti öelda

sõpradest, kes on kiskunud teda alkokuristikku. Samuti soovib ta läbida Jämejala kliinikus

alkoholi sõltuvusravi, kuhu väidetavalt on end juba registreerinud.

4. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kaitsja hinnangul

tingib puhtsüdamlik kahetsus karistuse mõistmise tunduvalt alla keskmist määra. Kaitsja palus

ka juhtimisõigus ära võtta vähemaks ajaks kui seda taotles prokurör. Samuti avaldas kaitsja

arusaamatust T. Ruusmaa tagaajamise osas, leides, et see ei olnud vajalik ning põhjustas

pigem liiklusohtliku olukorra. T. Ruusmaa tabamiseks oleks piisanud lihtsalt tema jälgimisest

ja sihtkohas kinnipidamisest. Kogu see olukord on kaitsja arvates üle dramatiseeritud ja oleks

saanud lahendada rahumeelsemalt.

Kohtu seisukoht

5. Käesolev kriminaalasi saabus kohtusse üldmenetluses ning T. Ruusmaa anti üldmenetluses

kohtu alla. 19.11.2024 taotlesid süüdistatav, kaitsja ja prokurör kriminaalasja lahendamist

lühimenetluses ning kohus jätkas KrMS § 2371 lg 1 alusel kriminaalasja kohtulikku arutamist

lühimenetluse sätete järgi. Kohtu hinnangul on lühimenetluse kohaldamise alused täidetud ja

kriminaaltoimiku materjal on kriminaalasja lahendamiseks piisav. Pooled ei vaidle süüd

puudutavate tõendite ega kuriteo kvalifikatsiooni üle ning ka kohtu arvates on süüdistuses

kirjeldatud faktilised asjaolud kriminaaltoimikus sisalduvate tõenditega tuvastatud ja

tõendatud. T. Ruusmaa poolt toimepandu tuleb kvalifitseerida KarS § 424 lg 2 järgi.

Süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi

6.Kriminaalasjas on tunnistajana üle kuulatud piirkonnapolitseinik R.R. (II kd, tl 24-27), kelle

ütluste kohaselt sai ta 3.08.2024 koos abipolitseiniku A.U-ga patrullis olles väljakutse joobes

juhu kohta xxx. Nad võtsid kaasa patrullpolitseiniku Tanel Eiti (Eit) ja hakkasid Põlva

politseijaoskonnats liikuma xxx suunas. Vahepeal said nad ka info, et tegemist on korduva

joobes juhiga, kelle nimi on Tarmo Ruusmaa ning tegemist on ohtliku juhiga. Jõudes

väljakutse aadressile, xxx külla, seal otsitavat sõidukit Volkswagen Caddy,

registreerimisnumbriga xxx, ei olnud. Hakates ära sõitma, tuli otsitav sõiduk vastu talu juurde

viiva tee peal. Sõidukis oli juht üksi. Tunnistaja pani sinise ja punase vilkuri tööle ja väljus

autost. Seejärel pööras Volkswageni juht tee pealt muru peale, sõitis vastu patrullsõiduki

juhiust ning põgenes külavaheteed mööda. T. Eit teavitas koheselt operatiivkorrapidajat

mittepeatunud sõidukist. Politseinikud asusid põgenenud autot jälitama. R.R.-i hinnangul pidi

Volkswageni juht kindlasti märkama töötavaid vilkureid, vahemaa politseiautoga oli umbes

50 meetrit. Kogu jälitamise aja jooksul töötasid politseiautol sinine ja punane vilkur ning

sireen. Volkswageni sõidustiil oli ühest teeäärest teise, kuid tunnistaja hinnangul olid haagid

tahtlikud ja valdavalt juht kontrollis oma sõidukit, vaid mingites kurvides läks sõiduk veidi

käest ära. Tagaajamine kestis seni kuni Tartu patrull appi tuli. Selleks ajaks oli sõidetud juba

läbi xxx aleviku. Appi sõitnud patrull viskas tee peale nn „siili“, mille peale Volkswageni juht

oli sunnitud keerama kõrvalteele, kus seisis siili visanud politseinik, kes pidi auto alla jäämise

vältimiseks hüppama kraavi. Tunnistaja juhitav politseiauto sai „siilist“ mööda ja jätkas

tagaajamist. Volkswagen oli ühe rattaga „siilist“ üle sõitnud, kuid juht jätkas sõitmist.

Lähenedes taas xxx asulale tekkis võimalus Volkswagen teel välja rammida ning seda R.R. ka

tegi. Jõudes Volkswageni juhi juurde, oli viimane juba autost väljunud. Juht käsklustele ei

allunud, mistõttu kasutati jõudu ja viidi ta pikali ning paigaldati käerauad. T. Eit leidis

turvakontrolli tehes juhi vöö pealt 2 nuga. Indikaatorvahendisse juht puhuma ei nõustunud.

Juhil olid tal selged välise alkoholijoobe tunnused, sh üleolev ja ülbe käitumine ning tugev

alkoholi lõhn suust. Tagaajamine kestis umbes poolt tundi ja selle käigus sai patrullsõiduk

Škoda Kodiaq erinevaid kahjustusi. Kogu aeg töötas pardakaamera ja Volkswagenil taga

püsimiseks tõusis kiirus kuni 150 km/h.

7.Tarmo Ruusmaa peeti kahtlustatavana kinni 3.08.2024 kell 21.32 xxx tee 1. kilomeetril (II

kd, tl 34-36), tal tuvastati lõpliku näiduna alkoholijoove 0,78 mg/l (II kd, tl 3) ning kõrvaldati

sõiduki juhtimiselt (II kd, tl3). Sõiduk Volkswagen Caddy, registreerimisnumbriga xxx,

teisaldati Tartu linnas Tähe 106 asuvasse hoiukohta (II kd, tl 4). Hoiukohta teisaldamise aktist

nähtub, et sõidukil on vigastatud parempoolne esimene poritiib, esimene põrkeraud ja

parempoolne tagumine poritiib.

8.Käesolevas asjas teostati ka sündmuskoha vaatlus, mille kohta koostati sündmuskoha

vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, tl 6-16). Nimetatud protokollist nähtub, et 3.08.2024

kell 21 on vaadeldud liiklusõnnetuse toimumise kohta xxx tee 1. kilomeetril, kus Škoda,

registreerimismärgiga xxx sundpeatas mootorsõiduki Volkswagen, registreerimismärgiga xxx.

Lisaks oluliste jälgedele ja mõõtetulemustele nähtub lisatud fototabelist, et kruusakattega teel

on politseisõiduk ramminud vasakule kraavi valge kaubiku. Kaubiku salongis, istmete vahel,

on avatud alkoholipudel. Nähtavad vigastused on kaubiku paremal taga tiival ja politseiauto

vasakul esitiival. Asja juurde lisatud politseisõiduki pardakaamera salvestiselt nähtub, et T.

Ruusmaa tagaajamine kestis suhteliselt pikka aega ja osaliselt ka väga suurtel kiirustel.

Salvestiselt nähtub üheselt, et T. Ruusmaale ei saanud märkamata jääda politsei poolt antud

peatumismärguanne ja politsei auto eest ära sõitmine oli teadlik valik. Sõidukite vahemaa ei

olnud suur ning kohati jõudis politseisõiduk kaubikule väga lähedale. Vaatamata sellele jätkas

kaubikujuht sõitu.

9.Eelnevalt kirjeldatud ja refereeritud tõenditega haakuvaid ütlusi on andnud tunnistajana üle

kuulatud H.M. (II kd, tl 28-33). Tunnistaja viibis 3.08.2024 külas enda isal A.M.-xxx külas.

Kella 18.15-18.30 paiku sõitis valju muusika saatel hoovi meesterahvas valge Volkswageni

väikekaubikuga. Mees tutvustas end Tarmo Ruusmaana ja tal oli ühes käes rumm ja teises

käes lahja alkoholi- „Garage“- pudelid. Rummist oli alla poole alles. Mehe olekust oli aru

saada, et ta on alkoholijoobes. Eelkõige reetis joovet kõne. Tunnistaja isa ja T. Ruusmaa jõid

rummi lõpuni. Tunnistaja otsustas helistada Häirekeskusele kuna sai aru, et külla tulnud mees

soovib oma sõitu jätkata. Tunnistaja sõnul rääkis T. Ruusmaa tema isale vanglas olekust ja

sellest, et tal on tingimised peal. Vestlus isaga oli sõbralik. Kui rumm otsa sai, istus T.

Ruusmaa autosse ja sõitis Vana-Otepää suunas. Isaga rääkides sai tunnistaja aru, et T.

Ruusmaa läks alkoholi juurde tooma. Mõne aja pärast nägi ta uuesti seda autot nende teeotsast

suure hooga mööda sõitmas ning töötavate vilkuritega politseiautot sellele järgnemas.

10.Kohtu hinnangul on eelnevalt refereeritud tõendid lubatavad, usaldusväärsed ja

vastuoludeta. Need on omavahel haakuvad nii sündmuste kronoloogias, kui ka süüdistatava

isikut ja tema 3.08.2024 tegevust ja käitumist iseloomustavates aspektides. Nii tunnistajate

ütlustega, kui ka nimetatud dokumentaalsete tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et T.

Ruusmaa tarvitas 3.08.2024 alkoholi, sh kanget alkoholi ning juhtis joobeseisundis (0, 78 mg/

l) tahtlikult kaubikut Volkswagen Caddy, registreerimisnumbriga xxx. Lisaks loeb kohus

nimetatud tõenditega tuvastatuks, et T. Ruusmaa eiras teadlikult politseinike poolt antud

peatumismärguannet ja seadis politsei eest põgenemisega lisaks endale ohtu politseitöötajad ja

teised isikud. T. Ruusmaa ei peatunud vabatahtlikult ka peale pikka tagaajamist ja rehvi

purunemist, jätkates sõitu kuni tema poolt juhitud sõiduki teelt väljarammimiseni politsei

poolt.

11. T. Ruusmaa on kahel korral- 4.08.2024 II kd, tl 37-39) ja 7.08.2024 (II kd, tl 40-42)

kahtlustatavana üle kuulatud ning ta on enda süüd tunnistanud. Lisaks selgitas ta, et viibis

3.08.2024 ühe sõbra juures kus grilliti ja võeti napsu. Tema jõi seal Garage siidrit. Kuna

sõbraga tekkis tüli, siis soovis ta lahkuda. Koju oli sõbra poolt üle 10 kilomeetri. Sõidukiks oli

tal Volkswagen Caddy , registreerimismärgiga xxx ja see kuulub M.E.-le. Enda sõnul jõudis

T. Ruusmaa sõita 4-5 kilomeetrit kui kohtus politseiga. Ta ei oska selgitada, miks ta politsei

ees ära sõitis, sest tegelikult tal sellist soovi ei olnud. Ta ka ei mäleta hästi seda politseiga

kohtumist. Kuna tee oli kurviline ja tahavaatepeeglit nn kuudi tõttu ei saanud kasutada, siis ei

pannud ta ümbritsevat tähele. Autos mängis ka muusika. Politseile puikles ta vastu, sest arvas,

et autos on ka tema koer, kes võib rünnata. T. Ruusmaa sõnul tõmbas ta tee serva siis kui oli

pikem sirge ja ta nägi küljepeeglist vilkureid. T. Ruusmaa avaldas tehtu üle kahetsust. Ka

kohtuistungil tunnistas T. Ruusmaa oma süüd ja avaldas juhtunu osas kahetsust.

12.T. Ruusmaa ütlused mitmes olulises aspektis vastuolus teiste tõenditega. Kohtu hinnangul

ei saa tõsiselt võtta süüdistatava väiteid selle kohta, et ta ei märganud ümberringi toimuvat

ning politseivilkureid nägi alles siis kui oli pikem sirge. Selline selgitus ei ole eluliselt usutav

ega haaku kuidagi R.R.-i ütlustega ja pardakaamera salvestisega. Kaamera salvestiselt nähtub,

et esmalt sõidab T. Ruusmaa kitsal külavaheteel seisvast politseisõidukist mööda ning hiljem,

märgates tagaajamist, jätkab ohtliku sõidustiiliga pikema aja jooksul, sõites sihitult mööda

erinevaid külavaheteid, läbides suurel kiirusel ka asula. Samuti ei saanud talle märkamatuks

jääda nn „siili“ teele viskamine ja selle tulemusena vasaku esirehvi purunemine. Vaatamata

eeltoodule jätkas T. Ruusmaa politseisõiduki eest põgenemist, põhjustades olukorra kus

politsei oli sunnitud ta teelt välja rammima. Ka suhtub kohus kriitiliselt T. Ruusmaa ütlustesse

osas, mis puudutab üksnes lahja alkoholi tarbimist. Tunnistaja H.M.-i ütlustega on tõendatud,

et A.M.-i poole jõudes oli T. Ruusmaal kaasas poolik rummi pudel ning koos A.M.-iga joodi

see lõpuni. Asja juures on ka foto, millel on näha kaubiku salongis olev tühi alkoholipudel,

mis sarnaneb pigem kange alkoholi (rummi) pudelile.

13. Andes T. Ruusmaa eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus,

et kuna T. Ruusmaa on mõned kuud tagasi karistatud alkoholijoobes olles mootorsõiduki

juhtimise eest, vastab tema käitumine KarS § 424 lg 2 objektiivsetele tunnustele. Samuti on

täidetud KarS § 424 lg 2 subjektiivsed tunnused. T. Ruusmaa tarvitas enne mootorsõiduki

juhtima asumist alkoholi ning tal esinesid, lisaks alkomeetriga tuvastatud joobenäidule,

äratuntavad välised joobetunnused- üleolev käitumine ja alkoholilõhn suust. T. Ruusmaa

teadis mootorsõidukit juhtima asudes, et ta on alkoholijoobes. Tõenäoliselt oli see ka

põhjuseks, miks T. Ruusmaa ei soovinud politseiga kohtuda ja otsustas põgeneda. Kuna T.

Ruusmaa pidi vähemalt möönma, et paneb toime KarS § 424 lg 2 objektiivsetele tunnustele

vastava teo, on tegemist otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

14. Pidades silmas, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb T. Ruusmaa

joobes juhtimises KarS § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistada.

Karistus

15. KarS § 424 lg 2 sätestab karistusena kuni 4-aastase vangistuse. KarS § 424 lg 4 p 2 järgi

kohaldatakse sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmist, mistõttu tuleb T. Ruusmaalt ka mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta.

16. KarS § 424 lg 2 sanktsiooni keskmine määr on ca 2 aastat vangistust. Analüüsides T.

Ruusmaa süü suurust, tuleb arvestada, et lisaks joobes juhtimisele rikkus T. Ruusmaa

süüdistuses nimetatud ajal sõidukit juhtides mitmeid teisi liiklusseaduse sätteid ning seadis

politsei eest põgenemisega ohtu nii enda kui ka politseitöötajad, lisaks võimalikud kõrvalised

isikud. Uue joobes juhtimise pani T. Ruusmaa toime 11 päeva peale eelmises asjas (samuti

joobes juhtimine)otsuse kuulutamist. Siinjuures on oluline, et eelmise kuriteo pani ta samuti

toime katseajal ning 23.07.2024 kohtuotsusega anti talle vangistuse üldkasuliku tööga

asendamisega viimane võimalus karistust vabaduses kanda. Paraku T. Ruusmaa seda hinnata

ei osanud ja jätkas väljakujunenud elustiiliga.

17. Karistust raskendavaid asjaolusid pole, vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus

puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtul ei ole põhjust kahelda kahetsuse siiruses, mistõttu arvestab

kohus seda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.

18. Lähtudes eelnevast, mõistab kohus T. Ruusmaale KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 2

aastat vangistust. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses vähendab kohus KrMS § 238

lg-le 2 tuginedes nimetatud karistust 1/ 3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

Arvestades karistusaja hulka 2 päeva, mil süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud, jääb

kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Nimetatud karistust

tuleb suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra, mõistes T.

Ruusmaa kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust, mille

kandmise algust arvata T. Ruusmaa vahistamisest 8.08.2024. Lisakaristusena Võtab kohus T.

Ruusmaalt üheks aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse.

19. Kohus ei nõustu kaitsja argumentidega väiksema karistuse mõistmiseks ning leiab, et

prokuröri poolt taotletud karistus vastab T. Ruusmaa isikule ja süü suurusele. Kohtu arvestas

karistuse mõistmisel kergendava asjaoluga, samuti süü suuruse ja T. Ruusmaa isikuga.

Arvestades, et T. Ruusmaal on kaks kehtivat kriminaalkaristust, sh samaliigilise kuriteo eest,

ei ole võimalik talle leebemat karistust mõista. Samuti ei nõutu kohus kaitsja seisukohaga

politsei tegevuse osas T. Ruusmaa jälitamisel ja kinnipidamisel. Kindlasti ei olnud tegemist

tagaajamisega, mis oli põhjustatud pelgalt politseisõiduki riivamisest. Tõendid kogumis

kinnitavad, et politsei sai info võimalikust joobes juhist ning tuvastades juhina eelnevalt

karistatud T. Ruusmaa, pidas põhjendatult vajalikuks juht tabada ja liiklusest kõrvaldada.

Kaitsja väide selle kohta, et T. Ruusmaa oli teel koju, ei tugine ühelegi kogutud tõendile ning

on lihtsalt oletus. Ka ei haaku selline oletus tunnistaja H.M.-i ütlustega selle kohta, et T.

Ruusmaa oli läinud alkoholi juurde tooma. Seega oli T. Ruusmaa näol tegemist ohtliku

juhiga, kes tõenäoliselt oleks sel päeval jätkanud alkoholi tarbimist ja sõiduki juhtimist

joobeseisundis, luues sellise käitumisega liikluses äärmiselt ohtliku olukorra. T. Ruusmaa

tunnistab enda alkoholiprobleemi, kuid süüdistab selles pigem halbu sõpru kui ennast.

Süüdistataval oli juba ammu võimalus enda sõltuvusprobleemiga tegeleda, kuid paraku ei

jõudnud ta selleni ka peale eelmist kohtuotsust.

Kriminaalmenetluse kulud

20. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on

muuhulgas menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milline II astme

kuriteo puhul on 1, 5 kordne kuupalga alammäär, so 1230 eurot. Nimetatud summa kuulub

süüdistatavalt väljamõistmisele.

Asitõendid

29. DVD-R-plaat patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestisega ja DVD+R plaat

sündmuskoha fotodega jäävad KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)