2-24-13148/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-24-13148

VIRU MAAKOHUS

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-24-13148

Määruse tegemise kuupäev ja

koht

30. detsember 2024, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

L S (S) avaldus teabe andmiseks kohustamiseks ja

dokumentidega tutvumise võimaldamiseks

Asja läbivaatamise aeg ja viis

Kirjalik menetlus

Menetluse liik

Hagita menetlus

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja L S (isikukood XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja Tiina Mölder (e-

post jurist@desireeoigusabi.ee)

Puudutatud isik Narva linn, Vaivara tn 9

korteriühistu (registrikood 80228929)

Puudutatud isiku seaduslikud esindajad Andrei

Kostenkov, Georgy Kaysin

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Narva linn, Vaivara tn 9 korteriühistu 27. detsembri 2024. a

taotlus tsiviilasjas menetluse peatamiseks.

2. Rahuldada avaldus osaliselt.

3. Kohustada Narva linn, Vaivara tn 9 korteriühistut (registrikood 80228929)

esitama L S (isikukood XXX) tutvumiseks 15 päeva jooksul alates kohtumääruse

jõustumisest:

2.1. Kõik korteriühistu üldkoosoleku protokollid koos kõigi lisadega 2022. aasta

koosolekute kohta.

2.2. Täielik nimekiri 2022. a ostuarvetest;

2.3. Väljavõte pangakontolt 2022. a laekumistest (täielik);

2.4. Väljavõte pangakontolt 2022. aasta väljamaksete kohta (täielik);

2.5. 2022. aastal tarnijate poolt esitatud arved;

2.6. 2022. aasta juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded;

2.7. 2023. aasta kinnitatud majanduskava ja selle täitmise kinnitatud aruanne

koos kinnitavate protokollide ja kõigi lisadega;

2.8. 2024 kinnitatud majanduskava koos protokolliga ja kõigi lisadega.

4. Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-des 2.2. – 2.3. nimetatud kontode

väljavõtetel võivad olla kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto

number ja makse selgitused) kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale

Narva linn, Vaivara tn 9 korteriühistu korteriomanike.

5. Määrata käesoleva kohtumääruse täitmise kord kindlaks järgmiselt: Narva linn,

Vaivara tn 9 korteriühistu juhatus peab:

4.1. edastama käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1. – 2.8. märgitud

dokumendid elektrooniliselt L S e-posti aadressile 15 päeva jooksul käesoleva

kohtumääruse jõustumisest arvates või

1(10)

2-24-13148

4.2. alternatiivselt edastama L S või Tiina Mölder e-posti aadressile 5 tööpäeva

jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates teate, milles on märgitud

vähemalt kaks alternatiivset päeva, millal L S on võimalik käesoleva

kohtumääruse resolutsiooni punktides 2.1. – 2.8. märgitud dokumentidega

tutvuda, seejuures tutvumine tuleb võimaldada Narva linn, Vaivara tn 9

korteriühistu registrijärgses asukohas 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse

jõustumisest arvates.

6. Jätta L S menetluskulud Narva linn, Vaivara tn 9 korteriühistu kanda. Jätta

Narva linn, Vaivara tn 9 korteriühistu menetluskulud tema enda kanda.

7. Mõista Narva linn, Vaivara tn 9 korteriühistult L S kasuks välja menetluskulud

477 eurot.

8. Mõista Narva linn, Vaivara tn 9 korteriühistult L S kasuks välja

menetluskuludelt 477 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie

kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

AVALDUS

Avaldaja esitas 01.09.2024 Viru Maakohtule avalduse teabe andmiseks kohustamiseks ja

dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.

Avaldaja palub kohustada korteriühistut esitama e-posti teel avaldaja lepingulisele esindajale

tutvumiseks 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest:

- Kõik korteriühistu üldkoosoleku protokollid koos kõigi lisadega 2022. aasta koosolekute

kohta

- Täielik nimekiri 2022. a ostuarvetest

- Väljavõte pangakontolt 2022. a laekumistest (täielik)

- Väljavõte pangakontolt 2022 a väljamaksete kohta (täielik)

- 2022. aastal tarnijate poolt esitatud arved

- 2022. a juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded

2(10)

2-24-13148

- 2023. a kinnitatud majanduskava ja selle täitmise kinnitatud aruanne koos kinnitavate

protokollide ja kõigi lisadega

- 2024. a kinnitatud majanduskava koos protokolliga ja kõigi lisadega

Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt L S on korteriomandi aadressil Vaivara tn 9 korter XXX omanik ja on

Narva linn, Vaivara tn 9 korteriühistu liige.

L S on korduvalt pöördunud suusõnaliselt ja ka kirjalikult korteriühistu juhatuse poole, et

saada teavet korteriühistu majandamise ja sõlmitud lepingute kohta, selgitusi 2022. a

majandusaasta aruandes sisalduvate andmete kohta ja ka üldkoosolekute protokolle, mille

korteriühistu juhatus on MTÜS § 21 lg 7 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustatud

nähtavaks tegema 14 päeva möödumisel koosoleku lõppemisest arvates ilma ühegi

sellekohase pöördumiseta. Pöördumised ei olnud tulemuslikud ja vastav teave puudub ühistu

liikmel tänaseni.

Avaldaja on esitanud korteriühistu juhatusele 28.07.2024 (kuupäeva täpsustus dtl 57) nõude

teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks ja andnud juhatusele tähtaja vastamiseks

25.08.2024, milles esitas alljärgneva nõude:

„Tuginedes KrtS § 45 lg 1 ja lg 11 nõuab L S juhatuselt teavet ja võimalust tutvuda

alljärgnevate dokumentidega:



Kõik korteriühistu üldkoosoleku protokollid koos kõigi lisadega 2022. aasta

koosolekute kohta



Täielik nimekiri 2022. a ostuarvetest



Väljavõte pangakontolt 2022. a laekumistest (täielik)



Väljavõte pangakontolt 2022. a väljamaksete kohta (täielik)



2022. aastal tarnijate poolt esitatud arved



2022. a juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded



2023 kinnitatud majanduskava ja selle täitmise kinnitatud aruanne koos kinnitavate

protokollide ja kõigi lisadega



2024 kinnitatud majanduskava koos protokolliga ja kõigi lisadega

Loetletud dokumendid palume esitada L S lepingulise esindaja Tiina Mölderi e-posti

aadressile XXX hiljemalt 25.08.2024.“

Kuni käesoleva avalduse kohtule esitamiseni ei ole juhatus dokumente esitanud ega muul

moel korteriomanikule vastanud. Avaldajal on põhjendatud kahtlus, et juhatus kasutab KÜ

raha mitte kooskõlas KÜ üldkoosoleku otsustega. Avaldaja on esitanud vastavasisulisi

küsimusi juhatusele, ent konkreetseid vastuseid ei ole kunagi saanud. Avaldaja märgib, et

juhatus ei ole teabe andmisest ja dokumentide tutvumise võimaldamisest keeldunud ja oma

keeldumist KrtS § 45 lg 2 asjaoludega põhjendanud. Seega tuleb asuda seisukohale, et

selliseid asjaolusid ei esine. Avaldaja on taotlenud juhatuselt teavet, andes juhatusele tähtaja

vastamiseks 25.08.2024, juhatus ei ole avaldajale käesoleva ajani ehk 01.09.2024, vastanud.

Seega on eeldus teabe nõudmiseks kohtu kaudu täidetud.

Puudutatud isiku vastus

Puudutatud isik esitas 15.09.2024 kohtule taotluse pikendada vastuse esitamise tähtaega

seoses sellega, et 25.09.2024 toimub korteriühistu üldkoosolek. Koosoleku päevakorra

punktina on avaldaja nõude läbivaatamine ja otsustamine. Kohus rahuldas taotluse.

3(10)

2-24-13148

Puudutatud isik esitas 01.10.2024 kohtule vastuse avaldusele (tl 21). Puudutatud isik ei võta

avalduses esitatud asjaolusid õigeks ja ei ole nõus avalduse rahuldamisega. 25.09.2024

korteriühistu üldkoosolek tegi otsuse et mitte rahuldada avaldus.

Koos vastusega esitas puudutatud isik üldkoosoleku protokolli vene keeles. Kohus määras

puudutatud isikule tähtaja tõendi tõlke esitamiseks eesti keelde. Puudutatud isik jättis

kohtunõude täitmata ning kohus jättis tõendi tähelepanuta.

Avaldaja seisukoht

Avaldaja leiab, et puudutatud isik ei ole vastuses esile toonud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks

asuda seisukohale, et L S nõue dokumentidega tutvumise võimaldamiseks tuleb jätta

rahuldamata. Puudutatud isiku vastusest võib mõista, et dokumentidega tutvumise

võimaldamise keeldumisel tugineb juhatus peamiselt 25.09.2024 Narva linn, Vaivara tn 9

korteriühistu üldkoosoleku otsusele, millega avaldaja taotlus jäeti rahuldamata.

Avaldaja on seisukohal, et üldkoosolek ei saa otsustada ühistu liikme õiguspärase taotluse

rahuldamata jätmise üle. KrtS § 45 lg 3 võimaldab küll korteriomanikul juhul, kui juhatus

keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema

nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek ent ei võimalda

üldkoosolekul otsustada, et korteriomaniku õiguspärane nõue tuleb jätta rahuldamata.

Märkimist väärib ka, et avaldaja nõude üle otsustamiseks viidi üldkoosolek läbi alles

kohtumenetluse ajal ehk ajal, mil avaldaja nõude õiguspärasuse üle otsustamiseks oli avaldaja

01.09.2024 pöördunud kohtusse. Üldkoosolek ei saa võtta üle kohtu rolli. Kuivõrd avaldaja

nõue on avalduses esile toodud asjaoludel ja õiguslikel põhjendustel ning senise kohtupraktika

kohaselt, mida avaldaja siinkohal enam ei korda, õiguspärane, palub avaldaja avaldus

rahuldada täies ulatuses.

Kohus 06.12.2024 kohtunõudega selgitas osapooltele õiguslikku olukorda. Teatas, et võtab

vastu puudutatud isiku hilinemisega esitatud tõend – korteriühistu 25.09.2024 üldkoosoleku

protokoll. Kohus määras osapooltele tähtaja esitada seisukohad, täiendused, vajalikuks

peetavad tõendid ja menetluskulude nimekirjad ning tegi ettepaneku kompromissi

sõlmimiseks.

Avaldaja vastus kohtunõudele

Avaldaja selgitab täiendavalt (dtl 57-58), et soovib pangakonto väljavõtte esitamist, kuivõrd

tutvunud korteriühistu majandusaasta aruandega on avaldajal tekkinud põhjendatud kahtlused

korteriühistu rahaliste vahendite kasutamise vastavuses üldkoosoleku otsustele ja

korteriomanike huvidele. Korteriühistu juhatus ei ole üldkoosolekul küsimustele selgitusi

andnud. Seega on avaldajal ainus võimalus veenduda juhatuse tegevuse õiguspärasuses

tutvudes pangakonto väljavõtetega nii laekumiste kui väljamaksete kohta. 2022. aasta

majandusaasta aruandest nähtub, et tuludena kajastatud liikmetelt saadud tasud on võrreldes

2021. aastaga suurenenud 10532 euro võrra (2021 oli 4326; 2022 on 14858), samuti, et

korteriühistu on saanud „muud tulu“, mille sisu juhatus selgitada ei oska või ei soovi. Kulude

poolelt tekitab küsimusi, millele juhatus ei ole soovinud vastata, sihtotstarbeliselt

finantseeritud projektide otsesed kulud summas 10532 eurot. Juhatus ei ole soovinud

selgitada, millist projekti sihtotstarbeliselt finantseeriti, kes teostas töid ja milliseid, millised

olid lepingud ja millised olid väljamaksed ning mille eest ja kellele. Samuti on avaldajal

õigustatud huvi kellele ja kui palju maksti töötasu (tulemiaruande rida „tööjõukulud“ ja milles

seisnesid „mitmesugused tegevuskulud“. Avaldaja esitas kõik need küsimused juba

majandusaasta aruande kinnitamise üldkoosolekul, vastust ei saanud.

4(10)

2-24-13148

Kuivõrd avaldajal on õigustatud huvi saada teavet majanduskulude jaotuse õiguspärasuse osas

olukorras, kus liikmetelt saadud tasud on 2022 aastal hüppeliselt suurenenud 10532 euro

võrra, samuti võttes arvesse, et suurenenud laekumistega samas summas on tehtud

väljamakseid mingi sihtotstarbeliselt finantseeritud projekti otsese kuluna, mille kohta

juhatus on keeldunud selgitusi andmast, on liikmel õigustatud huvi saada teada, kuidas on

projekti kulud jaotatud liikmete vahel. Seetõttu on vajalik laekumiste osas saada teavet ka

selle kohta millal, kellelt, mille alusel ja millises summas on need toimunud ehk makse

kuupäev, maksja nimi, selgitus ja laekumise summa. Kuivõrd väljamaksed on tehtud

korteriühistu rahalistest vahenditest on avaldajal õigustatud huvi teada, mille jaoks, millise

dokumendi (leping vms) alusel ja kellele on ühistest vahenditest väljamakseid tehtud.

Avaldaja palub konto väljavõtet osas, kust nähtuks makse sooritamise kuupäev, saaja, selgitus

ja summa. Eeltoodust lähtuvalt on avaldaja hinnangul avalduses märgitud dokumentidega

tutvuda võimaldamine, sealhulgas eelpool kirjeldatud isikuandmete osas, kooskõlas

eesmärgiga, mida korteriomanik dokumentidega tutvumisega saavutada soovib ja taotletavad

dokumendid, ehkki need sisaldavad teiste isikute isikuandmeid, on asjakohased, olulised ja

piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Avaldaja on palunud

kohustada puudutatud isikut esitama dokumendid e-posti teel avaldaja lepingulisele esindajale

ehk taotlenud dokumentidega tutvumist muul (avaldaja poolt näidatud) viisil KrtS § 45 lg 11

mõttes. Kui kohus leiab, et korteriomanikul puudub õigus määrata dokumentide saatmiseks

muud e-posti aadressi kui KrtS § 46 lg 1 nimetatud aadress, palub avaldaja kohustada

puudutatud isikut esitama dokumendid KrtS § 45 lg 11 kohaselt avaldaja e-posti aadressile

XXX

Puudutatud isiku seisukoht

Puudutatud isik kirjalikus seisukohas (dtl 64-66) kirjeldab võimalikud tänapäeva riskid seoses

isikuandmete avaldamisega kolmandatele isikutele. Pöörab tähelepanu sellele, et

kombinatsioon kus on andmed korteriomanikute arveldusarvete panka kohta, ning

pangakontode numbrid ja pangakontode omanikute nimed ja perekonnanimed lubab

petturitele eriti pangapetturitele kasutada antud andmed selleks et pettust alustada. Puudutatud

isik pakub kompromissiks, et puudutatud isik esitab kõik nõutavad avaldaja poolt

dokumendid, kuid kannab avaldaja menetluskulud ise. Kompromissi lahendus on seoses

sellega et korteriühistu arvamusel menetluskulude määr on sama kui korteriühistu teeb katuse

remonditööd.

Kohtu ettepanek, menetlusosaliste taotlused

Seoses puudutatud isiku poolt pakutud kompromissiga tegi kohus 17.12.2024 osapooltele

uuesti ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.

Avaldaja teatas kohtule 27.12.2024 (dtl 69), et kompromissi sõlmida ei õnnestunud.

Puudutatud isik vastas avaldaja ettepanekule, et "mina isiklikult, kui korteriühistu esimees, ei

nõustu pakutud kompromissiga ja minu hinnangul on hädavajalik kompromissi tingimused

läbi

arutada

korteriühistu

üldkoosolekul".

Avaldaja

hinnangul

tuleb

kompromissläbirääkimised lugeda ebaõnnestunuks. Puudutatud isik on alustanud

kompromissläbirääkimisi tegeliku tahteta kompromissi sõlmida ja ilmselge eesmärgiga

dokumentidega tutvumist edasi lükata ning kohtumenetlust venitada. Avaldaja palub teha

asjas lõpplahend.

Puudutatud isik esitas 27.12.2024 kohtule taotluse (dtl 76-77) tsiviilasjas menetluse

peatamiseks kuni korteriühistu korteriomanike üldkoosoleku otsuse tegemiseni. Puudutatud

5(10)

2-24-13148

isiku seadusliku esindaja arvamusel peavad kompromissi sõlmimise küsimus lahendada

korteriühistu liikmed. Kompromissi tingimuste täitmisel tekib korteriühistul rahaline kahju

ning korteriomanikel on vajalik otsustada, kas korteriühistu liikmed on nõus avaldaja poolt

esitatud kompromissi ettepaneku tingimustega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus vaatab esitatud avalduse läbi korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 3

ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 alusel hagita

menetluses. TsMS § 477 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Menetluse peatamise taotlus

TsMS § 463 lg 1 esimese lause järgi lahendab kohus määrusega menetlusosaliste

menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust.

Puudutatud isik taotleb asjas menetluse peatamist kuni korteriühistu üldkoosolek teeb otsuse

kompromissi sõlmimise osas. Puudutatud isiku seaduslik esindaja teatab, et ta pole nõus

kompromissi tingimustega, kuid ta arvab, et see peab lahendama korteriühistu liikmed.

Puudutatud isik tugineb TsMS § 355, mis sätestab, et kohus võib poolest tuleneval mõjuval

põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni.

Õiguskirjanduses on väljendatud seisukoht, et menetluse peatamise regulatsiooni eesmärk on

võimaldada asja lahendamisel menetlusväliste asjaolude arvesse võtmist, kuid see ei tohi

muutuda menetluse venitamise meetodiks. Järelikult ei saa poolest tuleneva põhjuse all mõista

asjaolusid mille pool on oma käitumisega põhjustanud, vaid pigem olukorda, kuhu pool on

sattunud ja mis mõjutab tema osalemist kohtumenetluses (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik

II. Kommenteeritud väljaanne. lk 319). Taotluse lahendamisel tuleb ka arvestada kas

puudutatud isikuga seotud asjaolu takistab asja õiget lahendamist.

Kohus leiab, et puudutatud isiku 27. detsembri 2024. a taotlus menetluse peatamiseks tuleb

jätta rahuldamata. Puudutatud isiku seadusliku esindaja seisukoht, et kompromissiga

tekitatakse korteriühistule kahju ning kompromissi sõlmimise üle peab otsustama

korteriühistu üldkoosolek, ei ole menetluse peatamise aluseks. Puudutatud isiku seaduslik

esindaja pole oma väidet õiguslikult põhjendanud. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et

puudutatud isik on alustanud kompromissläbirääkimisi tegeliku tahteta kompromissi sõlmida

ja ilmselge eesmärgiga dokumentidega tutvumist edasi lükata ning kohtumenetlust venitada.

Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole täidetud menetluse peatamise eeldused TsMS §

355 järgi. Kohus jätab puudutatud isiku taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.

Asja sisuline lahendamine

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt

tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma

siseveendumuse kohaselt, et avaldus tuleb rahuldada.

Avalduse kohaselt on avaldaja korteri nr XXX aadressiga Narva linn, Vaivara tn 9 omanik ja

korteriühistu liige. Seda tõendab ka korteriühistu Vaivara tn 9 25.09.2024 aasta üldkoosoleku

protokolli allkirja leht (dtl 24). Selle kohta vaidlust asjas ei ole.

6(10)

2-24-13148

KrtS § 1 lg 4 kohaselt korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik

ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.

KrtS § 45 lg 1 järgi on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse

kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib juhatus

keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib

tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. KrtS § 45

lg 3 järgi võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega

tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks

korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest

arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja

nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet

andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Avaldaja palub kohtul puudutatud isikut kohustada esitama avaldaja lepingulise esindaja e-

posti aadressile avalduses loetletud dokumendid.

Avaldaja esitas puudutatud isikule e-posti aadressidel: XXX ja XXX nõude dokumentide

väljastamiseks (tl 6). Avaldaja nõudis juhatuselt teabe ja võimaluse tutvuda dokumentidega:

kõik korteriühistu üldkoosoleku protokollid koos kõigi lisadega 2022. aasta koosolekute

kohta; täielik nimekiri 2022.a a ostuarvetest; väljavõte pangakontolt 2022 a laekumistest

(täielik); väljavõte pangakontolt 2022. a väljamaksete kohta (täielik); 2022. aastal tarnijate

poolt esitatud arved; 2022. a juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded; 2023 kinnitatud

majanduskava ja selle täitmise kinnitatud aruanne koos kinnitavate protokollide ja kõigi

lisadega; 2024 kinnitatud majanduskava koos protokolliga ja kõigi lisadega. Nõude saatis

avaldaja korteriühistu juhatusele 28.07.2024 (dtl 57). Kõik nõutud dokumendid paluti saata

hiljemalt 25.08.2024 avaldaja esindaja e-posti aadressile. Korteriühistu juhatus pole taotlusele

vastanud ning avaldaja pöördus kohtusse avaldusega 01.09.2024 ehk vähem kui kuus nädalat

taotluse esitamisest arvates. Ehk järgitud on KrtS § 45 lg 3 sätestatud eeldused ja tähtajad

kohtusse pöördumiseks.

Kohus on seisukohal, et avaldaja soovitud dokumendid on seotud korteriühistu tegevusega,

korteriühistu kulude suurusega ja selle jaotamisega liikmete vahel. KrtS § 45 lg 1 alusel on

avaldajal korteriühistu liikmena õigus nimetatud andmeid saada ja dokumentidega tutvuda.

Mh puudutab kõigi liikmete õigusi teave ühistu majandusliku seisundi kohta, sh andmed oma

kohustuste täitmise kohta teiste korteriomanike poolt.

Puudutatud isiku esitatud vastusest avaldusele nähtub, et küsimus avaldaja nõutud

dokumentidega tutvumiseks otsustati korteriühistu 25.09.2024 üldkoosolekul. Üldkoosolek

otsustas mitte rahuldada avaldust. Põhjuseid, millistel keelduti avaldajale dokumentidega

tutvuda pole kohtule esitatud ega tõendatud.

Kohus nõustus avaldaja seisukohaga, et üldkoosolekul saaks otsustada dokumentidega

tutvumise võimaldamist korteriomaniku enda nõudel. Praegusel juhtumil pole korteriühistu

juhatus otseselt keeldunud dokumentidega tutvumisest võimaldamisest ning avaldaja pole

üldkoosoleku poole pöördunud. Avaldaja pöördus avaldusega kohtu poole. Kohus selgitas

06.12.2024 kohtunõudes, et kohtu hinnangul ei saanud korteriühistu üldkoosolek otsustada

dokumentidega tutvumise võimaldamist olukorras, kus korteriomanik ei ole seda korteriühistu

üldkoosolekult taotlenud. See ei kuulu korteriühistu üldkoosoleku pädevusse. Kohtu

hinnangul ei ole korteriühistu üldkoosoleku protokoll asjakohane tõend, see ei tõenda

7(10)

2-24-13148

dokumentide tutvumisest võimaldamise keeldumise alust. Üldkoosoleku protokollist ei nähtu

millist kahju ja kellele võib dokumentidega tutvumine tekitada.

Puudutatud isik ei ole põhjendanud oma väidet seoses korteriühistu üldkoosoleku otsusega.

Puudutatud isiku seisukohast et nähtu ka selgelt, et millist kahju ja kellele omanikest võib

dokumentidega tutvumine tekitada. Puudutatud isik põhjendab kahju ohtudega praeguses

kübermaailmas, et isikuandmete avaldamisega võivad andmed sattuda petturite kätte, kes

võivad andmed kasutada selleks et pettust alustada. Muid põhjendusi ei ole puudutatud isik

esitanud.

Kohus leiab, et puudutatud isiku vastusest ja kirjalikust seisukohast ei nähtu et avaldaja nõude

puhul esinevad KrtS § 45 lg 2 sätestatud alused keelduda teabe andmisest ja dokumentide

esitamisest, et on alus eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või

kolmanda isiku õigustatud huvidele.

Avaldajal on KrtS § 45 lg 1 tulenev õigus nõuda kohtu kaudu dokumentidega tutvumist, kui

talle pole seda võimaldatud. Avalduse rahuldamise üks eeldus on samade dokumentide eelnev

nõudmine juhatuselt. Avaldaja oli nõudnud enne kohtusse pöördumist korteriühistu juhatuselt

nõudepunktides 2.1. – 2.8. nimetatud dokumentidega tutvumise võimaldamist.

Kohus leiab, et puudutatud isiku väited ei ole asjakohased ning ei anna alust jätta avaldust

rahuldamata.

Teave teiste korterite omanike kohta on avalik ning avaldajale ka tulenevalt liikmelisusest

korteriühistus niikuinii teada. Samas pole välistatud, et mõne korteriomandiga seotud kulude

eest tasub korteriomaniku asemel muu isik ning sellise isiku andmete (seeläbi ka seose

korteriomanikuga) teada saamise suhtes ei saa avaldajal olla õigustatud huvi. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 5 p 1 f sätestab, et isikuandmeid töötletakse viisil,

mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku

töötlemise eest ning juhusliku kaotamise, hävitamise või kahjustumise eest, kasutades

asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid. Kohtupraktikas on leitud, et sisuliselt

kaasneb sellega keeld edastada töötletavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui see ei ole

vajalik andmetöötuse eesmärgi saavutamiseks ning korteriühistule ei tohi panna kohustust

vastavat teavet sisaldavate andmete töötlemiseks ega edastamiseks.

Kohus asub seisukohale, et avalduse rahuldamine on põhjendatud. Kohus kohustab

puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda avaldaja nõutud dokumentidega. Seejuures

korteriühistu pangakonto laekumiste ja väljamaksete väljavõtetega tutvumise puhul märgib

kohus, et esitatavatel väljavõtetel võivad olla kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi,

konto number ja makse selgitused) kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale

korteriomanike.

Kohus leiab, et tegemist ei ole KrtS § 45 lg-st 1 mõttes teabega, mille andmisest võiks

keelduda põhjusel, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku

õigustatud huvidele. Puudutatud isik ei ole toonud esile, milline oluline kahju võib tekkida,

kui avaldajale saavad teatavaks korteriühistule tehtud ja korteriühistu poolt tehtud maksete

suurus. Need andmed on liikmele vajalikud, et saada ülevaade rahalistest liikumisest

korteriühistus. Puudutatud isik ei ole ka toonud esile, milline oluline kahju võib tekkida ka

muude avaldaja nimetatud dokumentide puhul.

8(10)

2-24-13148

Avaldaja taotleb kohustada kõik dokumendid edastada tema lepingulise esindaja e-posti

aadressile või avaldaja isikliku e-posti aadressile.

KrtS § 45 lg 11 kohaselt kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda,

et talle saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad käesoleva seaduse § 46 lõike 1

kohaselt teatatud elektronposti aadressil või tehakse muul viisil kättesaadavaks. KrtS § 46 lg 1

näeb ette, et korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate

sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi.

KrtS § 45 lg-s 1 sätestatud nõuet dokumentidega tutvuda võimaldamiseks võib korteriühistu

juhatusele esitada iga korteriomanik nii isiklikult kui ka volitatud esindaja vahendusel.

Esindaja valiku üle otsustab korteriomanik, kes võib esindajat, kelleks ei pea olema

korteriühistu liige, kasutada ka dokumentidega tutvumisel.

Samas tulenevalt KrtS § 45 lg 11 ei näe kohus alust kohustada korteriühistu juhatust edastama

lepingulisele esindajale. Kohus ei pea põhjendatuks määrata dokumentide edastamist

kolmandale isikule.

Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus avalduse osaliselt. Kohus kohustab puudutatud isikut

võimaldama avaldajal tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõtetega nõutud perioodist, kuid

märgib, et esitatavatel väljavõtetel võivad olla kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi,

konto number ja makse selgitused) kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale

korteriomanike. Muude dokumentide osas rahuldab kohus avalduse täielikult.

Riigikohus on leidnud, et dokumentidega tutvuda võimaldamiseks tuleks igal juhtumil valida

kõige mõistlikum viis, millega kaasnev koormus (osa)ühingule oleks võimalikult väike ning

elektroonilise dokumendiga tutvumise võimaldamine on üldjuhul otstarbekas digitaalsel kujul

(2-20-9006, p 14).

Kohus määrab lahendi täitmise korra TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks nii, et korteriühistu

juhatusel tuleb pärast määruse jõustumist 15 tööpäeva jooksul edastada dokumendid

avaldajale e-posti teel XXX või (arvestades, et korteriühistu võib soovida osa andmete kinni

katmise korraldada trükkides väljavõtted paberile) alternatiivselt e-posti teel avaldaja või tema

lepingulise esindaja e-posti aadressil 5 tööpäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest teatada,

millal on võimalik dokumentidega tutvuda, seejuures tutvumine tuleb võimaldada puudutatud

isiku asukohas 15 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Dokumentidega tutvumise

võimaldamine peab olema tegelik - dokumentidega tutvumiseks tuleks anda aeg, mis on

mõistlikult vajalik dokumentide sisuga tutvumiseks. Samuti dokumente tuleb võimaldada

kohapeal pildistada või muul viisil nende sisu jäädvustada.

Kõik lahendis kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Avalduse lahendamine oli avaldaja huvides, kuid menetluse põhjustas puudutatud isik, kes ei

võimaldanud avaldajal dokumentidega tutvuda.

9(10)

2-24-13148

Kohus rahuldab avalduse. Osaliselt on rahuldatud üksnes avaldaja nõue seoses pangakonto

väljavõtetega tutvumisega. Kohtu leiab, et menetluskulud on põhjendatud jätta puudutatud

isiku kanda.

Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks käesolevas määruses.

Avaldaja on välja toonud (dtl 41-43), et tema kulud on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 549 eurot.

Kohus mõistab puudutatud isikult avaldajale välja menetluskuluna riigilõivu summas 50 eurot

kui põhjendatud menetluskulu TsMS § 138 lg 2 kohaselt.

Nimekirja kohaselt on avaldaja kasutanud õigusabiteenust D OÜ juristilt Tiina Mölder

tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks) järgmiselt: 1) 01.09.2024 avalduse koostamine

ja kohtule esitamine – 2 tundi; 30.10.2024 kohtunõudega tutvumine, kohtule teate saatmine

0,5 tundi, 13.11.2024 kohtunõude täitmine ja menetluskulude nimekirja koostamine 2 tundi.

Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud. Avaldaja kinnitab, et

eelpool toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas ning et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks avaldaja lepingulise esindaja ajakulu seoses

13.11.2024 kohtunõude täitmise ja menetluskulude nimekirja koostamisega. Arvestades

dokumendi sisu ja mahtu, peab kohus põhjendatuks ajakuluks 1 tund ja tasuks 122 eurot (seal

hulgas käibemaks). Seega põhjendatuks peab kohus õigusabikulusid 427 eurot (seal hulgas

käibemaks).

Avaldaja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova

kohtunik

10(10)