2-24-16121/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

2-24-16121

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

30.12.2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-16121

Tsiviilasi

K.L. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg:

Avaldaja (võlgnik): K.L. (isikukood: XXX; aadress:

XXX; tel:xxxxxxxxx; e-post:).

Usaldusisik: Evelin Laanemäe, MTÜ Nõutuba, telefon

XXX, e-post:

06.11.2024

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, pankrotihalduri nimetamine,

võlausaldajate esimese üldkoosoleku määramine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja K.L. (isikukood XXX) pankrot 30.detsembril 2024 kell 14.00 ja

algatada K.L. kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada K.L. (isikukood XXX) pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes

Urmas Tross, kelle kontaktandmed on: OÜ Konkurss; Tel: 50 19 750; e-post:

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 15.jaanuaril 2025. a

algusega kell 14.00 pankrotihalduri büroos. Osalemine on võimalik virtuaalsete

kanalite kaudu. Kohus osaleb virtuaalselt.

4. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks

lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.01.2026. a.

5. Võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

kestel

ei

saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

6. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg,

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste

täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

7. K.L. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa

esitada pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule

kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga

tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse

nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

8. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

9. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Määrata usaldusisiku Evelin Laanemäe tasu summas 462 eurot, käibemaksu ei

lisandu.

2. Usaldusisiku tasu summas 462 eurot hüvitada Evelin Laanemäele riigi vahenditest,

makstes usaldusisiku tasu 462 eurot MTÜ Nõutuba (registrikood 80303499)

arvelduskontole nr EE142200221049196550 Swedbank AS-is.

Saata määrus menetluskulude osa p.2 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega

ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, saata usaldusisikule Evelin

Laanemäele ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

K.L. (avaldaja, võlgnik) esitas 22.10.2024. a Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused juba noores eas, kus ta võttis laene ja

ostis asju järelmaksuga, kuid tööl ta ei käinud ega mõelnud võetud kohustuste täitmisele.

Võlgnik on kriminaalkorras karistatud ja ta on kandnud vanglakaristus tähtajaga 4 aastat, 1

kuu, 17 päeva. Kolm aastat tagasi kinnipidamisasutusest vabanemisel on võlgnik elanud

seaduskuulekat elu ning tema sooviks on oma elu korda saada ning saada järjele ka tekkinud

võlgadega. Võlgnik on abielus, abikaasade varasuhted on reguleeritud lahusvarana. Võlgniku

abikaasal on samuti makseraskused, kuid ta ei soovi ühist maksejõuetusavaldust esitada, kuna

on vara lahusus. Võlgnik on ülalpeetavatena märkinud abikaasa alaealised lapsed, kes elavad

võlgnikuga koos ühe perena. Hetkel on võlgnik töötu ning ainukeseks sissetulekuks on Eesti

Töötukassa töötutoetus 327 eurot kuus. Võlgniku viimane töökoht oli Viljandimaa

Kinnisvarakeskus OÜ-s kojamehena, töösuhe lõppes 13.03.2024. a. Võlgniku

kohustused erinevate võlausaldajate ees on vähemalt 9194,20 eurot. Võlgniku suhtes on

algatatud täitemenetlused. Avalduselt on tasutud riigilõiv 10 eurot.

Kohus kuulas võlgniku ära 06.11.2024 kohtuistungil. Määrusega 07.11.2024 algatas kohus

K.L. maksejõuetusmenetluse, nimetas usaldusisikuks Evelin Laanemäe.

Usaldusisik Evelin Laanemäe esitas 09.12.2024. a kohtule usaldusisiku aruande. Esitatud

andmetest nähtub, et võlgnikul K.L. puudub igasugune vara, mida saaks kirja panna

võlgniku vara- ja võlanimekirjas. Võlgniku sissetulekuks on töötutoetus Töötukassalt 327

eurot kuus, viimane laekumine on summas 123 eurot 10.12.2024. Võlgnik on sõlminud

töövõtulepingu majahoidjana Viljandimaa Kinnisvarakeskus OÜ-s perioodiks 08.12.2024-

31.03.2025 netotasuga 15 eurot tund, esimene palk peaks laekuma jaanuarikuus 2025.

Võlgnikul on pangakontod SEB Pank AS-s ja Revolut Pangas, neist viimasele ta väidetavalt

enam ligi ei pääse. Võlgnikul on kohustused kuue võlausaldaja ees, mille kõigi kohta on

tehtud kohtulahendid. Olemasolevaid nõudeid nõutakse sisse viie kohtutäituri juures, kellel

on maksejõuetusmenetluses nõuded täitemenetluste alustamise tasu ja kohtutäituri tasude

näol. Kokku on K.L.-il kohustusi summas 8699,38 eurot, millest põhinõudeid 6793,89

eurot ja kõrvalnõudeid 1905,49 eurot.

Kohus on kontrollinud kohtute infosüsteemist, et K.L. võlausaldaja Elisa Eesti AS on

esitanud nõude summas 511,32 eurot, mis on kriminaalasjas nr.1-17-10495 K.L.-ilt välja

mõistetud tsiviilhagi summa. Võlausaldajale on K.L. tekitanud kahju tegevusega, mis on

kvalifitseeritud KarS § 209 lg.2 p.1 järgi, kasutades seejuures teise isiku nimele välja antud

tähtsat isiklikku dokumenti, millega omandada õigusi ja vabaneda kohustustest ja vormistades

lepingud teise isiku nimel, millega pani toime KarS § 349, § 344 lg.1 järgi kvalifitseeritavad

kuriteod. See tähendab, et võlausaldaja Elisa Eesti AS nõude näol on tegemist FiMS § 50 lg.2

nõudega ehk õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusega, mis võlgniku

kohustustest vabastamise menetlusega ei lõpe.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole

tema puhul võimalik, kuna võlgniku sissetulek on selleks liiga väike. Ta ei ole võimeline

tasuma ka usaldusisiku tasu ettemaksu. Võlgniku kulusid on aidanud kanda sõbrad ja

abikaasa. Võlgnik elab üürikorteris koos abikaasa ja tema kahe lapsega. Usaldusisiku

hinnangul on sobiv menetlus pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega.

Usaldusisik nõustub võlgniku poolt avaldatud maksejõuetuse põhjustega, olles analüüsinud

võlgniku pangakontode andmeid, algdokumente kohustuste kohta ja arvestades võlgniku

seletusi: võlgnik on võtnud erinevaid laene ja ostnud asju järelmaksuga alates täisealiseks

saamisest. Sissetulekut tal tol ajal polnud ja laenude tagasimaksmise peale ei mõelnudki.

Võlgnik on vähesel määral mänginud ka internetikasiinos, kuid ei pea ennast sõltlaseks.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist laenude andmisel ei ole usaldusisik

kontrollinud, kuna kõigi kohustuste kohta on olemas jõustunud kohtulahendid.

Kohtu seisukoht

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses

pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid

eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku

pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku

pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja

käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2).

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata

jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne

usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud

piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

Kohus arutas võlgnikuga 06.11.2024.a kohtuistungil võlgniku soovi maksejõuetusmenetluses

ja tema võimalusi. Võlgnik soovib oma võlgadega toime tulla, tasuda neid niipalju kui suudab

ja võlaolukorrast välja tulla. Ta ei vali tööd kui mingi töötamisvõimalus tekib.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti

usaldusisiku esitatust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara.

Võlgnik on sõlminud töövõtulepingu umbes neljaks kuuks, töötasu hakatakse talle maksma

tunnitasu alusel ja käesolevaks ajaks ei ole esimest töötasu veel saanud. Vara võlgnikul

puudub. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt 8699 eurot (sh põhinõuded 6793

eurot). Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on minimaalsed, esitatud samas suuruses seni

saadud sissetulekuga- 327 eurot kuus ning neid aitavad katta abikaasa ja sõbrad.

Kohus loeb tuvastatuks, et K.L. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga.

Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti.

Kohus teeb otsustuse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ilma kohtuistungit pidamata

kirjalikus menetluses, kuna nii võlgniku enda soov kui ka usaldusisiku hinnang on, et

põhjendatud menetlusliik on pankrotimenetlus. Kohus on võlgniku ära kuulanud ja

sellekohase kinnituse saanud 06.novembri menetlustoimingul.

Pankrotihaldur Urmas Tross andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja

usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et Urmas Tross on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on

võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause

kohaselt.

Kohus kuulutab võlgniku K.L. pankroti välja 30.detsembril 2024. kell 12.00, nimetab

võlgniku pankrotihalduriks Urmas Trossi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku

15.01.2025. a algusega kell 14.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda

virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid.

FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest ehk kohtute infosüsteemist, et K.L. on

süüdi tunnistatud ja karistatud Harju Maakohtu 30.11.2017.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-

17-10495 KarS § 199 lg.2 p.4, § 209 lg.2 p.1, § 263 lg.1 p.1, § 345 lg.1, § 344 lg.1, § 349

järgi, süütegu pandud toime veebruaris 2015. Sama kohtuotsusega on temalt välja mõistetud

kahjuhüvitis Elisa Eesti AS kasuks millele kohus eespool viitas, on mõistetud välja

kahjuhüvitised (tsiviilhagid rahuldatud) kannatanutele Lx Gxxxxx, Axxx Kxxxxx. Kolm

kannatanut selles asjas kahjunõuet ei esitanud. K.L. suhtes on Harju Maakohtus tehtud

süüdimõistev kohtuotsus veel 02.12.2015.a, mil kriminaalasjas nr. 1-15-9052 mõisteti ta süüdi

ja karistati KarS § 214 lg.2 p.1,4 järgi, süütegu pandud toime 12.04.2015. K.L. suhtes on

tehtud veel süüdimõistvaid kohtuotsuseid, kuid neis ei ole süüdistusi KarS sätete alusel, mis

sisalduvad FiMS §-s 45 lg.3 p.1 loetelus. K.L.-i on karistatud siin nimetatud kohtuotsustes

vangistusega, mille ta on reaalse vangistusena ära kandnud, vabanes aastal 2021. Kohus, olles

uurinud kohtuotsuseid, millega K.L.-i on karistatud KarS § 209 (kelmus) ja § 214

(väljapressimine) järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest, võttes arvesse mõistetud ja

ärakantud karistusi ja K.L. selgitusi käesolevas asjas tema elukäigu kohta, leiab, et

käesoleval juhul ei ole vajalik jätta võlgniku suhtes tema kohustustest vabastamise menetlus

algatamata. FiMS § 45 lg.3 annab kohtule kaalutlusõiguse kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise asjas. Kohtule arusaadavalt on K.L. mõistnud oma

õigusvastase käitumise hukatuslikkust, ta on oma elu muutnud ja kohus peab usutavaks, et

kohustustest vabastamise menetluse läbimine annab talle võimaluse oma püüdlusi näidata.

Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest isik ei vabane ka kohustustest

vabastamise menetluse kaudu.

Seetõttu kohus koos K.L. pankroti väljakuulutamisega algatab ühtlasi ka tema kohustustest

vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg

3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal

aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.01.2026. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3

nõue.

Kohus selgitab:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-

d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed.

Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS §

45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse

(TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise

halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Evelin Laanemäe esitas

09.12.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3

kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 7 tunni eest määraga 66 eurot tund, kokku 462 eurot.

Käibemaksu ei lisandu. Usaldusisik taotleb tasu maksmist MTÜ Nõutuba (registrikood

80303499) arvelduskontole nr EE142200221049196550 Swedbank AS-is.

Usaldusisiku töömaht 7 tundi on kohane selles menetluses.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on

pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu.

Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt,

kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg 51 nimetatud määras ja nii

tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 462 eurot (käibemaksu ei lisandu).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik