Legislator Case Law & Legislation
2-24-18024/3 AI generated

2-24-18024/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-24-18024/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista XX-ilt (isikukood XXX) PlusPlus Capital AS-i (registrikood 11919806) kasuks Mõista XX-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (3000 eurot)

Legislator headnote

AI generated

2-24-18024/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Mõista XX-ilt (isikukood XXX) PlusPlus Capital AS-i (registrikood 11919806) kasuks Mõista XX-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (3000 eurot)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. detsember 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-18024

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

PlusPlus Capital AS hagi XX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

5548,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse vorm

Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806)

Hageja lepinguline esindaja Marjana Šeštel

Kostja XX (isikukood XXX)

kirjalik menetlus

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) PlusPlus Capital AS-i (registrikood 11919806) kasuks

välja XX-i ja COOP FINANTS AS-i vahel 27.05.2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr

L419070 tulenev põhivõlgnevus 3000 eurot.

3. Mõista XX-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (3000 eurot)

perioodi 27.10.2022 – 30.12.2024 eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kokku 751,31 eurot.

4. Mõista XX-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (3000 eurot)

alates 31.12.2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid koos käesoleva tagaseljaotsuse resolutsiooni p-s

3 väljamõistetud viivisesummaga mitte rohkem kui 3000 eurot.

5. Jätta menetluskulud 73,66% ulatuses XX-i kanda ja 26,34% ulatuses PlusPlus Capital

AS-i kanda.

6. Määrata PlusPlus Capital AS-i põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 839

eurot, millest 618,00 eurot mõista XX-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks välja.

7. Mõista XX-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks välja menetluskulude hüvitiselt viivis alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

9. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva tagaseljaotsuse tegemise põhjuseks on asjaolu, et kostja ei ole tähtaegselt hagile

vastanud. Kohus toimetas hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte KÄPO

kaudu 06.12.2024. Kohus määras kostjale hagivastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. Kostja ei ole

kuni käesoleva ajani hagivastust esitanud. Kohus teeb tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel

põhjusel, et kostja ei vastanud hagile kohtu määratud aja jooksul. TsMS § 407 lg 1 viimase lause

kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus hoiatas kostjat

hagi menetlusse võtmise määruses, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada. Käesolev tagaseljaotsus on vormistatud kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb

kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele

vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või

a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Menetluskulud

1. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud

jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Hageja on taotlenud

mõista välja tsiviilasja menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot ja

2 (3)

õigusabikulu 427 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

2. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 422,50 eurot ülepaisutatud. Hageja mitte-

advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates

lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13 ja 3-2-1-115-13, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi

tunnitasuks ka 170 eurot ilma käibemaksuta, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul

nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Asjas puudub keeruline õiguslik

vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate

tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi.

Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis sisalduvad

nõuded tulenevad ühest lepingust ning tõenäoliselt on hagi koostamine ja dokumentide

komplekteerimine võimalik tunni ajaga. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa

pidi olema hagejal ja/või tema esindajal juba eelnevalt komplekteeritud (sh maksekäsu

kiirmenetluse tarbeks) – lepingud, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude

loovutamist tõendav dokument. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse

kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRKm 28.09.2023, nr 2-22-

15592, p 60). Maakohtu hinnangul on põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot (ilma

käibemaksuta).

3. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi ja

hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi, kokku 3,5 tundi. Kohtu hinnangul on sellise hagi

puhul mõistlikuks ajakuluks, mida vastaspoolelt välja nõuda 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes hüvitamisele kokku 200 eurot,

millele lisandub käibemaks 22%, kokku 244 eurot. Hageja on kinnitanud, et hageja on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvata. Seega tuleb õigusabile kulunud kulu kostjalt välja mõista koos käibemaksuga.

4. Hageja menetluskulud kokku on 839 eurot (595 eurot riigilõiv + 244 eurot õigusabikulud).

Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv 595 eurot tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Hageja

taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS §

177 lg 4).

5. Kohus rahuldas hagi osaliselt, s.o 73,66% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja

menetluskuludest 618 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus

jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude

nimekirja ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

6. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele

(TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)