3-22-1223/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30.12.2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-1223

Haldusasi

Kihusalu talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 15.12.2021. a otsuste nr

12-6/21/722 ja nr 12-6/21/723 osaliselt ning

02.05.2022. a vaideotsuse nr 12-1/22/110-1 täielikult

tühistamiseks ning toetustaotluse uueks lahendamiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23.02.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kihusalu talu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Kihusalu talu (FIE X.X.)

Volitatud esindaja Siim Avi

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja toimikusse Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 30.06.2021. a

käskkirjaga nr 1-1/21/129 kinnitatud „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse

(MAK 2014-2020) kohapealse kontrolli läbiviimise juhend“ koos lisadega ning PLK

kontrolli läbi viinud Keskkonnaameti ametnike haridust ja teenistussuhte algust

tõendavad dokumendid.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 23.02.2024. a otsus

muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse

põhjendustega.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

4. Asendada avaldatavas otsuses kolmandate isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 29.01.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kihusalu talu esitas 19.05.2021 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110211108007, millele

tegi 14.06., 15.06. ja 14.10.2021 muudatusi. Taotleja lisas põllud nr A2 (11,84 ha), nr

A4 (4,30 ha), nr A5 (3,00 ha), nr A6 (37,96 ha), nr A7 (16,44 ha) taotlusele

14.06.2021. Taotleja märkis taotlusele katastritunnused, kus põllud asusid ning

joonistas põllu piirid kaardile. Kihusalu talu esitas 14.06.2021 avalduse nr 12-

1/21/3801 nimetatud põldudel asuvatel aladel põllumassiivide moodustamiseks ning

nende kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

2. PRIA edastas 18.06.2021. a kirjaga nr 12-1/21/3801-1 Kihusalu talule andmed

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris tehtud muudatuste, s.h uute

moodustatud põllumassiivide kohta.

3. Keskkonnaamet (KeA) viis 06.-19.10.2021 Kihusalu talu majandusüksuses läbi

kohapealse kontrolli poolloodusliku koosluse (PLK) hooldamise nõuete täitmise

suhtes, mille tulemused vormistati kontrollaruandes nr 210071-012.

4. PRIA edastas 17.11.2021. a kirjaga nr 2796323 Kihusalu talule 2021. a

pindalapõhiste taotlustega seotud põldude registri büroo kontrolli tulemused.

5. PRIA selgitas 26.11.2021. a kirjas nr 12-1/21/17581 Kihusalu talule

otsetoetuste saamiseks esitatud nõudeid alade osas, millele on samaaegselt taotletud

PLK hooldamise toetust. Võttes aluseks KeA kohapealse kontrolli mõõtetulemused, on

muutunud PLK aladega kattuvate massiivide 55947344181 (põld nr A6),

59045224132 (põld nr H), 59045211232 (põld nr L) ja 5594727093 (põld nr A7)

toetusõiguslikud pindalad. Kuna põllumassiivil nr 55947272093 asuva põlluga nr A7,

põllumassiivil nr 56047092647 asuva põlluga nr A4, põllumassiivil nr 56047357717

asuva põlluga nr A5 ja põllumassiivil nr 56146984239 asuva põlluga nr E kattuvad

PLK-d oli KeA kontrolli tulemusel tähtajaks ebapiisavalt karjatatud, siis ei ole

nimetatud põllumassiividel asuvad põllud 2021. a ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja

keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osas toetusõiguslikud.

6. PRIA määras 15.12.2021. a otsusega nr 12-6/21/722 Kihusalu talule 2021. a

eest kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt summas 58

045,72 eurot. Toetuse määramise aluseks oli kaebaja ühtse pindalatoetuse osas

kindlaksmääratud pindala 977,67 ha. PRIA vähendas toetust 53,95 ha suuruse,

taotletud ja toetuse määramisel aluseks oleva kliima- ja keskkonnatoetuse pindala

erinevuse võrra, summas 3192,76 eurot.

7. PRIA määras 15.12.2021. a otsusega nr 12-6/21/723 Kihusalu talule 2021. a

eest taotletud ühtset pindalatoetust osaliselt summas 116 737,47 eurot. Toetust

vähendati järgmiselt:

1) 53,95 ha suuruse, taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra, summas 7000,55

eurot, võttes aluseks komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19a lg 1 ning

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 77 lg 2. Pindala erinevuse

moodustasid nii väiksemaks mõõdetud põllud kui ka põldude nr A7, nr E, nr A4 ja nr A5

pindala, millel asuvat rohumaad ei olnud nõuetekohaselt hooldatud.

2) 80,93 ha-le vastava summa 10 501,48 euro ulatuses seoses taotletud ja kindlaksmääratud

pindala erinevuse korral kohaldatava halduskaristusega (tuvastatud pindala erinevuse

1,5-kordses ulatuses), võttes aluseks maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32

„Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning

noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) § 18 lg 1, komisjoni delegeeritud määruse

(EL) nr 640/2014 art 19a lg 1 ning Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 77

lg 2.

8. PRIA jättis 02.05.2022. a vaideotsusega nr 12-1/22/110-1 Kihusalu talu vaide

PRIA 15.12.2021. a otsuste nr 12-6/21/722 ja 12-6/21/723 peale rahuldamata.

9. Kihusalu talu esitas 01.06.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus

tühistada PRIA 15.12.2021. a otsused nr 12-6/21/722 ja nr 12-6/21/723 osaliselt ning

02.05.2022. a vaideotsus nr 12-1/22/110-1 täielikult. Kaebuse põhjendused:

1) PRIA ei ole toetuste vähendamisel asjaolusid piisavalt välja selgitanud ega tõendanud. KeA

kontrollaruannet nr 210071-012 allkirjastades kinnitas kaebaja esindaja X.X., et ei nõustu

kontrolli tulemustega karjatamise mittepiisavuse kohta ning selgitas seda ka kontrolli

teostanud inspektorile. Otsuste nr 12-6/21/722 ja nr 12-6/21/723 tegemisel ei ole kaebaja

seisukohtadega arvestatud. KeA kontrollaruandest ei nähtu, millel põhinevad väited

karjatamise nõuete rikkumise/ebapiisava täitmise kohta.

2) PRIA dokumentide kogumi puhul ei ole tuvastatav, et üks dokument sõltub teisest, ning

neist ei saa välja lugeda, et kaebaja on mõistnud taotletud ja kindlaksmääratud pindalade

erinevuste põhjuseid. Põllumassiivide vähenduste selgitused ei ole motiveeritud ja piisavad, et

mõista, mille arvelt ja millisest põllumassiivi osast on vähendused tehtud. Kuna puudub

õiguslik alus ja motiveeritus põllumassiivide pindalade vähendamise ja mittepiisava

karjatamise osas, puudus alus ka halduskaristuse määramiseks.

3) PRIA on vähendanud põllumassiive aladel, mille KeA on mais 2021, enne toetustaotluse

esitamist, tunnistanud toetusõiguslikeks.

10. PRIA palus 14.07.2022. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.

11. Keskkonnaamet (KeA) esitas seisukohad 12.09.2022. a vastuses.

12. Tartu Halduskohus jättis 23.02.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda. Otsuse põhjendused:

1) PRIA on täitnud põhjendamiskohustust piisava põhjalikkusega. Ei esine kaebaja väidetud

vorminõuete ega menetluspõhimõtete rikkumisi, mis võiks kaasa tuua vaidlustatud otsuste ja

vaideotsuse tühistamise.

2) Kohapealset kontrolli viis läbi mitu KeA ametnikku, mis suurendab kontrollitulemuste

usaldusväärsust. Puudub alus kahelda ametnike asjatundlikkuses ja piisavas ettevalmistuses.

3) Tõendatud ei ole kaebaja seisukoht, et karjatamisnõuete täitmist tulnuks hinnata

protsentuaalselt ulatuslikumaks, kui seda tegi KeA (nt 50% KeA hinnangulise 40% asemel).

Kaebaja ei lähtunud hinnangu kujunemisel samasugustest põhimõtetest ja metoodikast, nagu

seda tegi väljakujunenud metoodikat ja praktikat arvestades KeA.

4) Fotomaterjali kontrolli käigu kohta saab pidada piisavaks ning koosmõjus kontrollimisel

antud hinnanguga usaldusväärseks.

5) Kohus ei pidanud koosluse nr 56146946979 ala 1, mis on jagatud kolmeks karjakopliks,

osadena hindamist lubamatuks ega õigusvastaseks. Ei ole alust arvata, et suurema tervikliku

ala hindamisel oleks järeldus kujunenud kaebajale soodsam. Kontroll karjatamisnõuete

täidetuse üle on läbi viidud ja dokumenteeritud kehtiva õiguse ja metoodikaga kooskõlas ning

tulemusi saab pidada usaldusväärseks.

6) PRIA-l puudus alus kahelda KeA kontrollitulemustes. Põllumassiivid nr 55947344181

(põld nr A6), nr 55947272093 16,64 ha (põld nr A7), nr 56047092647 (põld nr A4), nr

56047357717 (põld nr A5), nr 56346842217 (põld nr A2, osa 1) ning nr 56346767788 (põld

nr A2, osa 2) moodustati taotleja 14.06.2021. a avalduse alusel alles 18.06.2021, kuid

15.06.2021. a seisuga, mil kõik taotlusega hõlmatud põllud pidid olema taotlusele lisatud,

neid põllumassiive veel ei eksisteerinud. Seetõttu ei saanud taotleja lähtuda tulevikus

moodustatavate põllumassiivide piiridest ning pidi kasutatava ja toetusõiguslike põldude

piirid määratlema ise, lähtudes tema põllumajanduslikus kasutuses olevast pinnast. Kaebaja ei

lükanud ümber PRIA väidet, et kaebaja ei korrigeerinud põldude A2 (osa 1) ja A6 osas

taotletud pindala vastavalt PRIA moodustatud põllumassiivide maksimaalse toetusõigusliku

pindala suurusele.

7) Tegemist ei ole kaebaja viidatud haldusasjaga nr 3-18-305 sarnase olukorraga. Kaebajale

pidi olema arusaadav, et võsastunud ja/või pillirooga kaetud ala ei ole põllumajanduslikult

kasutatav, s.t loomade karjatamiseks sobiva taimestiku tekkeks sobiv. Taotlejal on kohustus

tagada toetuse tingimuste nõuetekohane täitmine, s.h tõrjuda toetustaotlusega hõlmatud alal

pilliroo pealekasvu (istungil 00:47:10; 02:47:54). Võsastumise ja pilliroostumise tõttu

toetusõigusliku pinna vähendamine on toimunud alade A6, H ja L puhul. Põllumassiivide

piirid ja KeA mõõdetud PLK alad on tähenduselt erinevad ja neile kehtivad erinevad

toetusõiguslikkuse nõuded. 2021. a aprillis tehtud fotode alusel on moodustatud

põllumassiivid, millest arvati välja mittetoetusõiguslikud objektid, kuid mitte pilliroog

(istungil 00:47:10). 2021. a sügisel tuvastati kontrolli käigus puitunud pilliroog, mis ei ole

loomadele söödaks kõlbulik, s.t tegemist ei olnud põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava

(toetusõigusliku) alaga.

8) Istungil vaadeldi ala L kohta esitatud kaarte (I kd tl 185, 208; dtl 297, 320). Kaartidel

erinevate joontega tähistatud PRIA märgitud piir ja hooldatud ala piir ei lange täielikult

kokku, kuid pinnaerinevused on vähesed. PRIA selgituste kohaselt arvutab erinevused välja

kaardiprogramm ning tehniline võimekus neid erinevusi interaktiivselt kuvada puudub

(istungil 00:56:53; 00:59:11). Puudub alus arvata, et toetuste vähendamist tinginud

pindalaerinevused oleksid ebaõigesti välja selgitatud.

9) Ühtse pindalatoetuse arvutamise aluseks olnud pindala suuruse osas tuleb õiguspäraseks

pidada ka kliima- ja keskkonnatoetuse määramisel aluseks võetud pindala. Erinevalt ühtsest

pindalatoetusest ei too pindalaerinevuste võrra toetuse

vähendamine kliima- ja

keskkonnatoetuse puhul kaasa halduskaristust määruse (EL) nr 640/2014 art 19a lg 1 alusel.

10) Kaebaja suhtes ei ilmnenud parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 77 lg-s

2 sätestatud aluseid halduskaristuse kohaldamata jätmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

13. Kihusalu talu esitas 25.03.2024 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 23.02.2024. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) KeA ega PRIA ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et vaidlusalustel kooslustel oleks

esinenud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning et maad ei olnud võimalik kasutada

järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks lisakuludeta. Istungil ei suutnud

KeA ega PRIA selgitada, millisel kooslusel ja milline ala on võsastumise tõttu

põllumassiividest välja arvatud. Seega lähtus kohus vääralt ühtse pindalatoetuse ning kliima-

ja keskkonnatoetuse nõuete tõlgendamisest.

2) Kaebaja lähtus juunikuus põllumassiivide kaarte luues KeA poolt maikuus teostatud

GPS-seadmega kohapealsest mõõtmisest ja selle alusel loodud kaardi kihtidest. Kaebajal

puudus alus kahelda KeA väljastatud kaardiinfos. KeA ega PRIA ei suutnud istungil selgitada,

millisel kooslusel ja mis ulatuses on pilliroostumise tõttu koosluste pindalasid vähendatud.

Juba 0,01 ha pindalade erinevus tähendab kaebaja jaoks saamata jäänud tulu või rakendatud

halduskaristust. Ei ole õige kohtu seisukoht, et tegemist ei olnud kaebaja viidatud

haldusasjaga nr 3-18-305 sarnase olukorraga.

3) Kohus ei hinnanud küsimust GPS mõõtmise tulemuste täpsusest. Ei nõustu kohtu

põhjenduste p-s 31 tehtud järeldustega.

4) Väär on kohtu seisukoht, et 2019. a rakendati PRIA poolt kaebaja suhtes ühtse

pindalatoetuse kava raames halduskaristust. 2019. a halduskaristuse suhtes käib endiselt PRIA

ja kaebaja vahel vaidlus asjas nr 3-20-1058.

5) Kontrollaruandes puudub info, milline osakaal oli igal ametnikul ja mil määral erinevate

ametnike kaasamine tõstis kontrollitulemuste usaldusväärsust. Pelgalt kontrollaruandele

allkirja lisamine erinevate ametnike poolt ei lisa kontrollitulemustele usaldusväärsust. Kohus

ei kontrollinud kontrolli läbi viinud ametnike pädevust ja nende ettevalmistust kontrolliks.

6) Kaebaja esindaja ei väitnud kohtumenetluses, et ta ei saanud kontrolli juures olla, vaid ei

olnud mõeldav, et ta oleks olnud kontrolli juures 24/7. Selline kontrolli juures viibimine oleks

kaebajale liigselt koormav ning vastuolus haldusmenetluse seaduse ja põhimõtetega.

7) Väär on kohtu põhjenduste p-des 24 (s.h alamp-d 24.1-24.5) kuni 26 välja toodud KeA

metoodika PLK karjatamise hoolduskohustuse nõude täitmise tuvastamiseks. Kohus ei

käsitlenud istungil kaebaja tõstatatud küsimust nö kontrollitava piksli suuruse ja loomade

poolt tallatud biomassi kohta. KeA esitatud piltidelt nähtub, et kooslustel kasvav biomass on

hõre, s.t kindlasti on madalaks söödud 50% niidualast. Lisaks peab arvestama, et karjatamisel

loomad tallavad heina maha, mida reeglina veis ei taha enam süüa, mis tuleb seetõttu lugeda

madalaks sööduks. Kuna oktoobris vegetatsioon peatub, ei kasva loomade poolt tallatud

biomassist enam läbi uus ädal, mistõttu võrreldes suvise (juuni/juuli/august) karjatamisega on

maha tallatud biomass visuaalselt nähtav, mida ei saa samas ette heita, sest karjatamine kui

protsess on toimunud ühtemoodi.

8) Menetluses ei leidnud kinnitust ükski faktiline asjaolu, mis tõendaks, et KeA on kontrollis

tõlgendanud hindamistulemust taotleja kasuks.

14. PRIA palus 15.04.2024. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse

põhjendused:

1) Kaebaja ei täitnud määruse nr 32 § 4 lg-tes 2 ja 4 sätestatud nõudeid ega määruse nr 38 §

10 lg-s 3 sätestatud nõudeid, mistõttu ei ole PLK nr 55947272365 alaga nr 1E, nr

56047092745 alaga nr 1E, nr 56047357797 alaga nr 1E ja nr 56146946979 alaga nr 1

kattuvad põllud nr A4, nr A5, nr A7 ega nr E ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda

säästvate põllumajandustoetuste saamiseks toetusõiguslikud. Kaebaja ei valinud hooldamise

meetodiks niitmist.

2) Tuvastatud pindala erinevus tulenes kokku 4,15 ha osas (3,71 ha põllul nr A6; 0,13 ha

põllul H; 0,31 ha põllul L) KeA kohapealses kontrollis tuvastatud mittetoetusõiguslikust

pinnast (võsa, hooldamata pilliroog) ning 0,90 ha osas PRIA poolt ortofoto alusel

põllumassiivi nr 56346842217 pindalast (põld nr A2-1) välja arvatud võsastunud ja metsaga

kaetud alast. Nimetatud aladel ei olnud võimalik põllumajanduslike tegevustega tegeleda.

3) Haldusasi nr 3-20-1058 ei ole jõustunud. Ei ole alust kohaldada Komisjoni delegeeritud

määruse (EL) nr 640/2014 art 19a lg-s 2 sätestatud erandit, kuna halduskaristust on kaebaja

suhtes rakendatud 2017. aastal. Erandi kohaldamiseks ei tohi varasemaid halduskaristusi olla.

4) Kontrollist osavõtt on taotlejale vabatahtlik. Ei nõustu etteheitega, et kaebajat ei ole ära

kuulatud.

5) Fotode jaoks ei ole kehtestatud erinõudeid. Fotod saavad kinnitada kontrollaruandes

fikseeritud nõuete rikkumisi (mis on kohapealses kontrollis visuaalsel vaatlusel kindlaks

tehtud), ent fotod ei saa olla kontrollitulemuste vormistamise ja nõuete rikkumise tuvastamise

aluseks. Seega ei saa visuaalse vaatluse teel tuvastatud kontrolli tulemus sõltuda fotoaparaadi

piksli suurusest. Fotoaparaadi sätted ei saa mõjutada rohustu pikkuse ega koosseisu

talletamist.

6) Fotodelt on näha, et madalaks söömata jäänud rohustu osakaalu on hinnatud täielikult

veiste poolt puutumata, s.h tallamata ja söömata jäänud kõrge rohustu osakaalu järgi.

15. KeA esitas 15.11.2024 vastuse apellatsioonkaebusele. KeA esitas 7 lisa. Vastuse

põhjendused:

1) PLK hooldamise toetuse taotlemine sisaldab riski, et toetusõigusliku maa pindala võib

kohustuseperioodil muutuda. PRIA esitatud kaardimaterjalilt ja fotodelt on tuvastatav,

millised pinnad on arvatud mittetoetusõiguslikuks hooldamata pilliroo tõttu ja millises osas on

välja arvatud võsastunud alad. GPS-seadmed läbivad igal aastal kalibreerimise, et

mõõtmistäpsus oleks piisav.

2) Madalaks söödud rohustu osakaalule andis KeA hinnangu hooldataval alal kasvava rohustu

kõrguse järgi – madalaks söödud rohustu on kuni ¼ kohapeal kasvava rohustu kõrgusest.

Samast kriteeriumist lähtumine on ette nähtud KeA peadirektori asetäitja 30.06.2021. a

käskkirjaga nr 1-1/21/129 kinnitatud „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse (MAK

2014-2020) kohapealse kontrolli läbiviimise juhendis“ (lk 58-59). Viidatud juhendile

tuginemine tagab praktika ühtsuse ja kontrolli tulemuste objektiivsuse. Tartu Ringkonnakohus

on KeA rakendatava metoodika ja tõlgenduste õigsust kinnitanud (25.03.2021. a otsus nr

3-20-1164, p-d 20-24).

3) Arusaamatuks jääb käsitlus kontrolli tulemuste seosest „pikslitega“. Nõuetekohase

karjatamistulemuse saavutamiseks peab minimaalselt pool ala taimestikust olema päriselt

madalaks söödud (¾ taimestiku kõrguses on ära söödud ning ¼ on söömata). Kuna loomad

söövad taimestikku ebaühtlaselt, siis just teine pool (samuti 50%) alast, mis ei ole madalaks

söödud, on hästi karjatatud, kui taimestik on hõredaks, sh pealmine ¼ osa, söödud.

4) KeA esitas kontrolli läbiviinud maahoolduse büroo ametnike – C.C.i (end. nimi C. C.),

R.R.i, G.G.a – keskkonnaalast kõrgharidust ning maahoolduse spetsialistiks ametikohale

asumise algust tõendavad dokumendid. Kaebaja kahtlused kontrolli läbi viinud ametnike

asjatundlikkuses ja piisavas ettevalmistuses ei ole põhjendatud.

5) PLK hooldamise toetuse nõuete kontrollimine seisneb faktiliste asjaolude esinemise

kontrollimises ja fikseerimises. Kaebaja ei oleks kohalviibimisega saanud mõjutada KeA

seisukohta ega GPS-mõõtmisega ning fotodega fikseeritud hinnangut karjatamistulemusele.

Kaebaja ei ole kontrollitulemusi ümberlükkavaid andmeid esitanud.

16. Kihusalu talu palus 02.12.2024. a seisukohas jätta PRIA ja KeA seisukohad arvesse

võtmata. Kaebaja märkis, et haldus- ja ringkonnakohtu menetluskulud on kokku 480 eurot

(s.h riigilõiv kokku 40 eurot). Kaebaja põhjendused:

1) PRIA lähtus vaid KeA kontrollaruandest nr 210071-012. Eraldi kontrolli PRIA ei

teostanud. KeA kontrolliaruande kasutamine on vastava seadusandluse puudumise tõttu

õigustühine.

2) PRIA 14.07.2022. a vastuses esitatud lisades 14 ja 20-27 on nähtav pilliroog ja lisas 68 on

nähtav metsaosa, millele kaebaja ei ole toetust taotlenud. Jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei

pidanuks usaldama juunis KeA poolt loodud kaardikihte, kui PRIA sügisel KeA poolseid uusi

mõõtmisi usaldas. Toetusõiguslike pindalade erinevusest tulenevat toetuste vähendamist koos

halduskaristusega ei saa rakendada.

3) Halduskohtu istungil ja apellatsioonikaebuses ei olnud juttu fotoaparaadi piksli suurusest,

vaid fotost ja/või vaatluspunktist kui „pikslist“. Kui PRIA 14.07.2022. a vastuse lisas 12 välja

toodud fotot vaadelda enda ette 1-2 m, siis võib väita, et ala on nõuetekohaselt karjatatud,

samas kui vaatluspunkt suunata üle ala metsani, võib väita, et ala ei ole nõuetekohaselt

karjatatud. See, kuidas vaatlus tehakse („piksli“ suurus), annab erinevad tulemused.

4) PRIA arvamus, et kaebajal olnuks sügistööde ajal võimalik saata inspektorite „sabasse“

endapoolne esindaja, on meelevaldne ja reaalset tööjõuolukorda kaebaja ettevõttes eirav.

5) Kuna KeA pädevusse ei kuulu ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate

põllumajandustavade toetuse menetlus, siis on KeA nõustumine PRIA 15.04.2024. a

menetlusdokumendis tooduga sisutühi.

6) KeA-l olnuks juunikuus toetusavaldust esitades võimalus seada lisanõue võsastunud ja/või

pilliroostunud alasid täiendavalt hekseldada. Seda võimalust KeA osadele kooslustele kasutas

(vt kontrollaruande lisa poollooduslike koosluste alade kontroll-lehel märkusi ala kohta

järjekorra numbriga 8 (lk 2/10) ja 22 (lk 6/10)), samas mitte vaidlusalustele kooslustele. Ei

saa eeldada, et kaebaja pidanuks sellist nõuet omaalgatuslikult maa toetusõiguslikkuse ja

hooldustulemuse saavutamiseks võtma. PRIA esitas halduskohtu menetluses kaardimaterjali

ja fotod, kuid nendes kuvatud joontest ei saa välja lugeda, millised pinnad on arvatud

mittetoetusõiguslikuks hooldamata pilliroo tõttu ja millises osas on välja arvatud võsastunud

alad. Ka kohtuinstungil ei suutnud PRIA ega KeA tuvastada, kus pinnad on välja arvatud

pilliroo tõttu ja kus võsa tõttu.

7) Vale on KeA seisukoht, et taotletud koosluse 55947413877 alal nr 2E teostati PLK

hooldamise toetuse taotlemisele eelneval sügis-talvel PLK taastamine, mille käigus varasem

pilliroog hekseldati. Nimetatud alal teostas RMK taastamistöid, aga ala ei hekseldatud. KeA

fotodelt on tuvastatav, et tegemist on vana (mitmete aastate taguse) puitunud pillirooga.

Väited, et pilliroog sai kasvada selliseks taotleja halva karjatamiskoormuse tõttu, on

sisutühjad ja vastuolus esitatud tõenditega.

8) Kontrollaruandes puudub viit kasutatud GPS-dele ja info GPS-de

kalibreerimistunnistustest. Teostades GPS mõõtmisi erinevatel ilmastikutingimustel (pilvisus,

päikese aktiivsus, jne), aasta- ja kellaaegadel (sateliidi asukoht) jne, annavad GPS mõõtmised

erinevusi mõõtetulemustes. KeA kasutas kontrollis ATV-d ja amfiibsõidukit (kontrollaruande

lisa lk 9/10 märkused). Mootorsõidukeid kasutades ei olnud kirjeldatud alasid võimalik

korrektselt mõõta.

9) Meelevaldne on KeA väide, nagu dokumendile „Poolloodusliku koosluse hooldamise

toetuse (MAK 2014-2020) kohapealse kontrolli läbiviimise juhend“ tuginev kontrollimenetlus

tagab kontrolli tulemuste objektiivsuse ja usaldusväärsuse.

10) KeA ei ole esitanud tõendeid, mis ilmestaks biomassi enne karjatamise alustamist,

mistõttu on KeA toodud võrdlused tõendamata. Kuna KeA ei pea võimalikuks tuvastada

harvendamise/hõrendamise osakaalu, on tõendatud, et kohapealset kontrolli ei viidud läbi

karjatamisalaseid põhitõdesid (s.h nõustumist kaebajaga, et karjatamisel veised söövad

„suutäis siit ja suutäis sealt“) arvesse võttes. Arusaamatuks jääb KeA väide, nagu ei esineks

madalaks söödud alasid, mis on selgelt vaadeldavad PRIA 14.07.2022 esitatud lisades 15, 16,

20, 24, 29, 30, 36, 38, 40, 41, 42, 45, 46, 49, 54, 55 ja 56. Asjaolu, et biomass on valdavas

osas (rohkem kui 50%) harvendatud/hõrendatud, tõendavad PRIA 14.07.2022 esitatud pildid

(lisad 15, 45, 49, 50), kus veised paistavad biomassi seest selgelt välja, mida tiheda ja/või

kõrge biomassi korral ei saaks olla. KeA väide ebapiisava loomkoormuse kohta on

meelevaldne. KeA ei saa kaebajale ette heita, et karjakopli suurus vs loomühikute arv olnuks

ebaproportsionaalne (liiga palju loomühikuid ala kohta), sest KeA on avaldanud arvamust

loomühikute vähesuse üle.

11) Haldusasja nr 3-20-1058 kohaselt (p 24 ja 25) on kohus varasemas praktikas Sentinel

satelliitide pildid seadnud tõendina kahtluse alla, mistõttu nende kasutamise usaldusväärsust

ei saa ka antud menetluses eeldada.

12) KeA esitatud tõendid ametnike pädevuse tõendamiseks ei ole veenvad. Haridust

tõendavad diplomid ei tõenda karjatamisalase kontrolli läbiviimise pädevust ning valdkonnas

pika staaži ja kogemuse omamine on paljasõnaline.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

18. Pooled vaidlevad ka ringkonnakohtus ühtse pindalatoetuse (ÜPT) ning kliima- ja

keskkonnatoetuse (ROH) vähendamise õiguspärasuse üle.

19. PRIA otsusega nr 12-6/21/723 määrati kaebaja ühtse pindalatoetuse osas toetusõiguslike

põldude pindalaks 977,67 ha ning vastav pindala oli aluseks ka kaebajale PRIA otsusega nr

12-6/21/722 kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse määramisel.

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 23 lg 2 kohaselt arvutatakse kliima- ja

keskkonnasäästlike põllumajandustavade toetus ühtse pindalatoetuse jaoks kindlaksmääratud

pindala alusel. Seega sõltub PRIA otsuse nr 12-6/722 õiguspärasus otsuse nr 12-6/21/723

õiguspärasusest.

20. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus PRIA otsuse nr 12-6/723 õiguspärasust (I) ning

lahendab seejärel apellatsioonkaebuse taotlused ning jaotab menetluskulud (II).

I

Põldude ja poollooduslike alade kattumine

21. Kaebaja taotles toetust kokku 1031,61 ha, sh 14.10.2021. a muudetud taotluse kohaselt ka

põldudele A4, A5, A6, A7, A2-1 (I kd, tl 103), L (I kd, tl 102p), E ja H (I kd, tl 102). Kõigi

põldude puhul märkis kaebaja kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks rohttaimed. Põldude

A4, A5, A6, A7 ja A2-1 puhul märkis kaebaja põllu kasutusviisiks karjatatava rohumaa

(KAR), põldude L, E ja H puhul haljalt koristatavad taimed haljasmassi saamiseks (HM).

Taotlusel märkis kaebaja ka seda, et taotleb toetust poollooduslike koosluste loetelus (MT68)

märgitud aladele (vt poollooduslike koosluste loetelu vormi MT68, I kd, tl 127). PRIA

vähendas põldude pindala 53,95 ha taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra.

Pindala erinevuse moodustasid nii väiksemaks mõõdetud põllud (A6, H, L, A2-1) kui ka

põldude (A7, E, A4 ja A5) pindalad, millel asuvat rohumaad ei olnud nõuetekohaselt

hooldatud. Ringkonnakohtus on vaidluse all kõigi põldude pindalade erinevused.

22. PRIA tugines otsuse tegemisel KeA poolt 06.10.-19.10.2021 kohapealses kontrollis

poolloodusliku koosluse 55947272365 ala nr 1E, koosluse 56047092745 ala nr 1E, koosluse

56047357797 ala nr 1E ja koosluse 56146946979 ala nr 1 osas tuvastatud asjaolule, et alad ei

olnud nõuetekohaselt karjatatud (kõigi eelviidatud alade puhul oli vormil MT68 hooldamise

võtteks märgitud karjatamine) ning võttis aluseks ka KeA kohapealse kontrolli

mõõtetulemused koosluse 55947413877 ala 2E (hooldusvõtteks karjatamine), koosluse

59045224176 ala 2 (hooldusvõtteks niitmine), koosluse 59045211058 ala 1 (hooldusvõtteks

niitmine) ja koosluse 55947272365 ala 1E (hooldusvõtteks karjatamine) (I kd, tl 127-127p)

kohta.

23. Ühtne pindalatoetus, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus kui ka

looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus on ELÜPS1 § 11 lg 1 järgi Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 alusel Euroopa Põllumajanduse

Tagatisfondi (EAGF) vahenditest rahastatav otsetoetus. ELÜPS § 13 lg 1 järgi võib

otsetoetust taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse

põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras

ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. ELÜPS § 13 lg 2 järgi

1 RT I, 04.12.2014, 3 (kuni 14.02.2022 kehtinud redaktsioonis).

kehtestab nõuded tegevusele, millega hoitakse põllumajandusmaad karjatamiseks või

harimiseks sobilikus seisukorras, valdkonna eest vastutav minister määrusega. ELÜPS § 21

lg-test 2 ja 3 tuleneb, et valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada

otsetoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi või taotlusele

esitatavad nõuded, kusjuures neid võib kehtestada iga otsetoetuse liigi kohta.

24. Eelviidatud sätetele tuginedes on maaeluminister andnud määruse nr 32, mille § 10 lg 22

sätestab, et ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust võib taotleda

põllumajandusmaa kohta, mis vastab §-s 3 sätestatud nõuetele ning kus täidetakse §-des 4-7

sätestatud nõudeid.

25. Määruse nr 32 § 3 lg 1 järgi võib otsetoetust taotleda vähemalt ühe hektari

põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1307/2013 art 4 lg 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotleja

kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Põllumajandusmaa pindala määramisel

võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,3 hektarit.

26. Määruse nr 32 §-st 7 tuleneb, et kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“

alusel antavat poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, täidab ta põllumajandusmaal, mis

on poolloodusliku koosluse esinemisala, kas: 1) paragrahvides 4-6 sätestatud nõudeid või 2)

maaeluministri 22.04.2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ § 8

lõigetes 1, 6 ja 8, § 9 lg-s 2 ning § 10 lg-s 3 sätestatud nõudeid.

27. Ringkonnakohus loeb PRIA 14.07.2022. a seletuse ning kaardimaterjali alusel kaebaja

poolt ÜPT ja ROH toetusetaotlusega hõlmatud põldude osas tuvastatuks järgneva:

27.1 põllumassiivil nr 55947344181 asuva põllu A6 (taotletud pindala 37,96 ha) piirid

kattuvad poolloodusliku koosluse nr 55947413877 ala 2E piiridega või jäävad ala sisse (PRIA

seletuse lisa 79, I kd, tl 207, dtl 319);

27.2 põllumassiivil nr 59045211232 asuva põllu L (taotletud pindala 8,01 ha) piirid kattuvad

pooleldi poolloodusliku koosluse nr 59045211058 ala 1 piiridega või jäävad valdavas osas

(v.a kagupoolne nurk) ala sisse (PRIA seletuse lisa 80, I kd tl 208, dtl 320);

27.3 põllumassiivil nr 59045224132 asuva põllu H (taotletud pindala 2,81 ha) piirid kattuvad

valdavas osas või jäävad poolloodusliku koosluse 59045224176 ala nr 2 sisse (PRIA lisa 81, I

kd, tl 209, dtl 321);

27.4 põllumassiivil 55947272093 asuva põllu A7 (taotletud pindala 16,44 ha) piirid kattuvad

valdavas osas või jäävad poolloodusliku koosluse 55947272365 ala nr 1E sisse (PRIA lisa 78,

I kd, tl 206, dtl 318).

28. Ka loeb ringkonnakohus PRIA poolt halduskohtumenetluses esitatud poollooduslike

koosluste kaartide ja põllukaartide võrdluse tulemusena tuvastatuks järgmiste põldude ja

poollooduslike koosluste kattumise:

28.1 poolloodusliku koosluse 56146946979 ala nr 1 (I kd, tl 129, dtl 234) kattub põlluga E

(taotletud pindala 25,16 ha) (PRIA seletuse lisa 48, I kd tl 176, dtl 48);

28.2 poolloodusliku koosluse 56047092745 ala nr 1E (I kd, tl 135, dtl 246) kattub põlluga A4

(taotletud pindala 4,3 ha) (PRIA seletuse lisa 28, I kd tl 156, dtl 268);

28.3 poolloodusliku koosluse 56047357797 ala 1E (I kd, tl 134, dtl 244) kattub põlluga A5

(taotletud pindala 3 ha) (PRIA seletuse lisa 37, I kd tl 165, dtl 277).

29. Kokkuvõtlikult – kuna ringkonnakohus on tuvastanud, et kaebaja põllud A6, L, H, A7, E,

A4 ja A5 olid samaaegselt poollooduslike koosluste esinemisalad ning KeA tuvastas

2 Kuni 31.12.2022 kehtinud redaktsioonis.

poollooduslike koosluste hooldamisel karjatamisega puudusi ning mõõtis alasid väiksemaks

ka põhjusel, et aladel ei olnud taotletud ulatuses võimalik tegeleda põllumajandusliku

tegevusega (karjatamisega), ning kuna KeA tuvastatud rikkumised ja ümbermõõtmised

tingisid ka PRIA poolt kaebaja taotletud toetuste vähendamise taotletud ja kindlaksmääratud

põldude pindalade erinevuse võrra, tuleb selgitada, kas KeA poolt poollooduslike koosluste

kohta tehtud järeldused olid õiguspärased ning põhjendasid PRIA poolt põldude pindalade

kindlaksmääramist taotletust väiksemana.

30. Ringkonnakohus analüüsib esmalt põldude toetusõiguslike pindade vähendamist ning

seejärel põldude hooldamist.

Põldude toetusõiguslike pindade vähendamine

31. PRIA vähendas 3 põllu (A6, H, L) taotletud pindala kokku 4,15 ha, sh 3,71 ha põllul A6,

0,13 ha põllul H ja 0,31 ha põllul L. PRIA 14.07.2022. a selgitusest nähtub, et KeA

poolloodusliku koosluse kontrolli raames mõõdeti põldude pindalast välja võsa ja hooldamata

pilliroog, millel ei olnud põllumajanduslik tegevus võimalik. Põllu A2-1 pindala vähendus,

kokku 0,9 ha, tulenes vastustaja väitel sellest, et PRIA muutis 19.04.2021 tehtud ortofoto

alusel põllumassiivi 56346842217 toetusõiguslikke piire ja pindala, arvates põllumassiivist

välja võsastunud ja metsaga kaetud ala, kus ei olnud põllumajanduslik tegevus võimalik.

32. Euroopa Liidu õigusest (määruse nr 640/2014 art 5 lg 2 p 1 ja art 5 lg 3, määruse nr

809/2014 art 17 lg 4, täna kehtetud) tulenes, et maksimaalne toetusõiguslik pindala tuleb

usaldusväärselt ja täpselt kindlaks määrata PRIA-l, arvestades seejuures põllumassiivi

seisundit. Määruse nr 32 (kuni 31.12.2022 kehtinud redaktsioonis) § 3 lg 6 kohaselt lähtutakse

toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel põllumajandusministri 10.03.2015. a

määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise,

põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning

põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi

kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ §-s 5 sätestatust. Määruse nr 22

§ 5 lg 2 (kuni 31.12.2022 kehtinud redaktsioonis) järgi võetakse põllumassiivi maksimaalse

toetusõigusliku pindala määramise korral aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi

kaardil olevate piiripunktide järgi. Saadud pindalast arvatakse muuhulgas maha põllumassiivil

paiknevad maa-alad, millel põllumajanduslik tegevus ei ole võimalik või mida kasutatakse

valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks: 1) üle 0,01 hektari suurune maa-ala, sealhulgas

maa-ala, millel kasvavad puittaimed võrade liitusega vähemalt 30 protsenti; 2) alla 0,01 hektari

suurused maa-alad, kui nende pindala põllumassiivil kokku ületab 0,01 hektarit, sealhulgas alla

0,01 hektari suurused maa-alad, millel kasvavate puittaimede võrad on omavahel liitunud.

33. PRIA vaideotsusest nähtub, et PRIA hinnangul ei olnud põllumajanduslik tegevus

võimalik võsa ja hooldamata pillirooga kaetud maa-alade puhul. Vaideotsuse kohaselt ei ole

võsa või pillirooga kaetud alad kaebaja põllumajanduslikuks tootmiseks sobivad, sest tihe

võsa ja pilliroog takistavad loomade söögiks sobiva taimestiku alusrinde kasvu. Sellega on

nõustunud ka halduskohus. Ringkonnakohus leiab, et kui võsa ja pilliroog on sellise

tihedusega, mis takistab maa-alal loomade toitumist ning sobiva taimestiku alusrinde kasvu,

tuleb pidada seda ebasoovitavaks taimestikuks, mida toetusõigusliku maa hulka arvestada ei

saa. Seisukohale, et võsastunud ning eelmise aasta pillirooga kaetud aladel võib

põllumajandusetegevus (loomade karjatamine) olla võimatu või oluliselt takistatud, asus

ringkonnakohus ka 14.05.2019. a otsuses haldusasjas 3-18-505 (p 26). Samasugust seisukohta

on väljendanud ka Riigikohus, leides, et määruse nr 22 § 5 lõiget 2 tuleb kohaldada ka

võsastunud või puudega kaetud alade puhul. Kui puittaimed kasvavad alal sedavõrd tihedalt,

et nende all ei saa kasvada karjatamiseks sobilik rohttaimestik, on tegu alaga, millel

põllumajanduslik tootmine pole võimalik. /…/ Karjatamiseks sobivad määruse nr 1307/2013

art 4 lg 1 p h tähenduses sellised puud ja põõsad, mida kariloomad söövad. /…/ Üksikute

puudega kaetud aladest tuleb eristada metsatukki ja võsastunud alasid, kus karjatamiseks

sobiva alusrinde kasv on takistatud. Samamoodi nagu veesilmad jm maastikuelemendid tuleb

ka metsatukad toetusõiguslikust pinnast välja arvata, kui need on suuremad kui 0,01 ha

(määruse nr 22 § 5 lg 1), kuna tegu on alaga, millel ei ole võimalik põllumajanduslik tootmine

(RKHKo 29.09.2020, 3-18-305, p 16).

34. Määruse nr 32 § 3 lg 2 näeb ette, et põllumajandusmaal, millel tegeletakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 punktis c nimetatud

põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik

ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks

tegevuseks ilma lisakuludeta. Põllumajanduslik tegevus on määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1

punkti c mõistes mh liikmesriikide poolt määratletud minimaalne tegevus põllumajandusmaal,

mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras.

35. Määruse nr 32 seletuskirjas selgitatakse, et kogu taotleja kasutuses oleva

põllumajandusmaa kohta kehtib üldnõue, et see peab olema nõuetekohaselt hooldatud. Nõue

vastab määruse (EL) nr 639/2014 art 4 lg 1 punktis b toodule. Nõuetele vastav hoolduse tase

on võimalik saavutada, kasutades mh rohumaadel põllumajandusloomade karjatamist,

vältimaks rohumaa võsastumist. Ebasoovitava taimestiku levikuna käsitatakse eelkõige takja,

ohaka, puju, putkede ja puittaimede kasvu ja levikut. Ulatusliku leviku all peetakse silmas

kogu põldu hõlmavat ebasoovitava taimestiku levikut. Põllumajandusmaa ei ole heas korras,

kui see on võsastunud või seal kasvavad valdavalt ebasoovitavad taimed. Kui putkede ja

puittaimedega on kaetud vaid osa põllust, siis see põllu osa ei vasta toetuse saamise nõuetele.

Ilma lisakuludeta kasutusele võtmine tähendab, et taimekasvu ettevalmistamiseks tehakse

lisaks rohumaa niitmisele või põllumaa kündmisele täiendavaid tegevusi.3

36. Põllu A6 väiksemaks mõõtmisel, st alal põllumajandusliku tegevuse võimalikkuse

hindamisel, lähtus PRIA KeA kontrollaktist (I kd, tl 19-30). Piiride ja pindalade kattuvusi

arvestades on kontrollaktis põllu A6 puhul asjakohased KeA märkused poolloodusliku

koosluse 55947413877 ala nr 2E (hooldusvõtteks karjatamine) kohta, millest nähtub, et

GPS-iga on mõõdetud erinevused taotletud piiridest (võsa, pilliroog, karjatara kulgemine) ja

ala vahetarad (I kd, tl 23). GPS-iga mõõdetud erinevus põllu A6 ja poolloodusliku koosluse

ala 2E taotletud piiridest nähtub vastustaja lisast 79 (dtl 319, I kd, tl 207). Vastustaja esitas

halduskohtumenetluses fotod põllust A6 koos fotode pildistamise suundadega põllu kaardil

(vastustaja 14.07.2022. a seletuse lisad 19-27, dtl 259-267). Ringkonnakohtu hinnangul

kinnitavad fotod võsa ja kuivanud pilliroo esinemist pildistamise suundades, kust need on

GPS-iga taotletud põllu piiridest välja mõõdetud.

37. Kaebaja väitel on vale KeA seisukoht, et kooslusel teostati PLK hooldamise toetuse

taotlemisele eelneval sügis-talvel PLK taastamine, mille käigus varasem pilliroog hekseldati.

Nimetatud alal teostas RMK taastamistöid, aga ala ei hekseldatud. KeA fotodelt on tuvastatav,

et tegemist on vana (mitmete aastate taguse) puitunud pillirooga. Väited, et pilliroog sai

kasvada selliseks taotleja halva karjatamiskoormuse tõttu, on sisutühjad. Ringkonnakohus

märgib, et seega ei vaidle kaebaja mitmete aastate taguse puitunud pilliroo esinemise üle alal

nr 2E. See aga kinnitab täiendavalt, et alal esines põllumajanduslikuks tegevuseks ebasoovitav

taimestik ning pilliroostunud ala toetusõiguslikust alast väljamõõtmine oli põhjendatud.

3 https://eelnoud.valitsus.ee/main#g4OTaDG9, lk 5.

38. Põllu H puhul on asjakohased KeA märkused kontrollaktis poolloodusliku koosluse

59045224176 ala nr 2 (hooldusvõtteks niitmine) kohta: „Toetusõiguslikust pinnast välja

mõõdetud võsa ja pilliroog. Alal pallid“ (I kd, tl 20p). Põllu H kohta esitas vastustaja fotod

14.07.2022. a seletuse lisadena 69-77, I kd, tl 197-205, dtl 309-317). Fotodelt paistavad nii

võsa kui heinapallid, ka on fotod kokku viidavad ala ääristava teega. Võsa on rohumaast

selgelt eristuv.

39. Põllu L puhul on asjakohased KeA märkused kontrollaktis poolloodusliku koosluse

59045211058 nr 1 (hooldusvõtteks niitmine) kohta: „Toetusõiguslikust pinnast välja

mõõdetud võsa ja pilliroog. Järvega külgnevas servas kohati pilliroog kokku koristamata,

parempoolses nurgas 0,03 ha ulatuses niidetud pilliroog maas – tegemist on ebaolulise

rikkumisega. Alal pallid“ (I kd, tl 21). Vaideotsusest nähtub, et KeA mõõtis GPS-iga alalt

välja suhteliselt väikese osa pinnast, 0,31 ha. Põllu kohta on vastustaja esitanud ka fotod

(vastustaja 14.07.2022. a seletuse lisad 57-68, tl 185-196, dtl 297-308). Kuna mitmed fotodest

on tehtud ka piki põllu piire, on selgelt eristatav nii võsa ja pilliroo kui ka rohumaaga kaetud

põllu osa.

40. Põldude A6 ja A2-1 puhul ilmneb täiendavalt asjaolu, et PRIA moodustas põllumassiivid

(vastavalt 55947344181 ja 56346842217) alles kaebaja 14.06.2021. a avalduse alusel

18.06.2021, mistõttu kaebaja poolt 14.06.2021. a toetustaotluse esitamise aja seisuga vastavad

põllumassiivid puudusid. Sellest tekkis ka erinevus taotletud ja toetusõigusliku põllumassiivi

pinna vahel. Põllu A6 puhul taotles kaebaja toetust 37,96 hektarile (I kd, tl 72), samas kui

PRIA poolt 18.06.2021 moodustatud põllumassiivi maksimaalne toetusõiguslik pindala oli

37,93 hektarit (vt PRIA 18.06.2021. a kiri kaebajale, I kd, tl 126). Põllu A2-1 puhul taotles

kaebaja 14.10.2021 toetustaotlusel (varasemad taotlused põllu A2 erinevaid osasid ei erista)

toetust 4,59 hektarile maale (I kd, tl 103), samas kui PRIA moodustas põllumassiivi

maksimaalse toetusõigusliku pindalaga 3,69 hektarit (vahe 0,9 ha) (vt ka taotletud ja GPS-ga

määratud piirid, PRIA seletuse lisad 84-85, I kd, tl 213-214, dtl 327-328, millest nähtub

taotletud ja kindlaksmääratud pinna erinevus). PRIA lisalt 84 nähtuvast ortofotost (I kd tl 213)

ilmneb, et välja on mõõdetud metsaga kaetud ala (vrdl taotletud põllujoon on tähistatud

kollase joonega, GPS-iga mõõdetud piir rohelisega). Karjatamisega seotud rikkumisi põllu

A2-1 puhul PRIA kindlaks teinud ei ole.

41. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et käesoleval juhul oli tegemist haldusasjaga nr

3-18-305 analoogse olukorraga. KeA on 15.11.2024. a vastuses apellatsioonkaebusele

möönnud, et toetusõigusliku maa piirid, mille osas sai kaebaja PLK hooldamise toetust

taotleda, määras 2021. a maikuus teostatud osalise GPS-mõõtmise tulemusel põllumassiivide

registri geoinfosüsteemis (EAGIS) KeA. Samas ei ole käesoleva vaidluse esemeks PLK

hooldamise toetus, vaid PRIA poolt määratavad otsetoetused, mistõttu pidi kaebaja

otsetoetuste taotlemisel lähtuma kehtivatest, st PRIA poolt muudetud andmetest.

Halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et PRIA juhtis 18.06.2021. a kirjas nr

12-1/21/3801-1 kaebaja tähelepanu moodustatud põllumassiividele ja nende maksimaalsetele

toetusõiguslikele pindadele, märkides ühtlasi, et kui pindalatoetuse taotlus on esitatud

suuremale pinnale kui hetkel kehtiv põllumassiivi maksimaalne toetusõiguslik pindala, tuleb

teha taotluse muutmise avaldus (I kd, tl 126). Kaebaja enda taotlust hoolimata PRIA poolsest

tähelepanu juhtimisest ei muutnud. Seega oli kaebajal võimalik käesolevas haldusasjas

erinevalt haldusasjast 3-18-305 erinevuse tekkimist taotletud ja toetusõiguslikus pindalas ära

hoida.

42. Kaebaja leiab, et halduskohus ei hinnanud GPS mõõtmise tulemuste täpsust ega nõustu

seetõttu halduskohtu otsuse p-s 31 tehtud järeldustega. KeA on 15.11.2024. a vastuses

apellatsioonkaebusele selgitanud, et kontrollides kasutatavad GPS-seadmed läbivad igal aastal

kalibreerimise, et mõõtmistäpsus oleks piisav. Ka puudub hetkel ulatuslikel maastikel

asukohtade fikseerimiseks GPS-seadmetele mõistlik alternatiiv (p 8.6). Ringkonnakohus

leiab, et GPS-seadmega tehtud mõõtmisi tuleb üldjuhul pidada usaldusväärseks. Siinkohal

tuleb arvestada ka seda, et KeA on seadnud GPS-seadmetega mõõtmisele ranged nõuded.

KeA vastusest apellatsioonkaebusele saab järeldada, et KeA lähtus kontrolli läbiviimisel KeA

peadirektori asetäitja 30.06.2021. a käskkirjaga nr 1-1/21/129 kinnitatud „Poolloodusliku

koosluse hooldamise toetuse (MAK 2014-2020) kohapealse kontrolli läbiviimise juhendist“

(Juhend). Ringkonnakohus võtab Juhendi koos selle lisadega (esitatud KeA poolt 25.11.2024)

haldusasja toimikusse. Juhend näeb pindalade kontrolli puhul ette, et GPS mõõtur peab enne

mõõdistamise alustamist olema töökorda seatud ja seadistatud lähtuvalt kasutusjuhendile ning

olema kalibreeritud. GPS seadmel peab olema viimase kalibreerimise kleebis ja järgmise

kalibreerimise tähtaeg. Kalibreerimata seadet ei tohi mõõdistamisel kasutada. Enne

mõõdistamise alustamist peab teenistuja olema saavutanud ühenduse satelliitidega ja ennast

ära positsioneerinud. Ala pindala määramiseks tuleb liikuda GPS-iga võimalikult täpselt

mööda taotletud toetusõigusliku ala (visuaalset) piiri. GPS-iga mõõdetakse ainult see ala, mis

on toetusõiguslik ehk niitmise või karjatamise teel hooldatav. Juhul, kui osal taotletud alal ei

ole baasnõudeid ja PLK hooldamise nõudeid täielikult täidetud, mõõdetakse nii kogu

toetusõigusliku ala pind kui ka rikkumisega ala pind (lk 83). Mõõtmisfailid tuleb sisestada

Nextcloudi teenistuja nimelisse kausta hiljemalt kahe nädala jooksul pärast kohapealset

kontrolli (lk 92). Kontrolliaruandesse (tulp 16) märgitakse GPS seadme seerianumber.

43. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, nagu poleks mootorsõidukeid kasutades võimalik

alasid korrektselt mõõta. KeA kontrolliaruande lisalt (I kd, tl 24) nähtub, et alade seisundi

hindamisel lähtuti välitöödel kogutud materjalidest, põlluraamatust ning kaugseire piltidest

(Sentinel ja Landsat). Kontrolliaruande lisa märkuste lahtris on märge, mille kohaselt on

taotleja lubanud kontrollis kasutada maastikusõidukit (07.10.2021). Maastikusõiduki

kasutamine või mitte kasutamine ei saa muuta kontrolli tulemust. Ringkonnakohtul puudub

tõsiselt võetav alus mõõtmiste teostamisel Juhendis ettenähtud korra järgimist kahtluse alla

seada.

44. Eeltoodust tulenevalt ei tuvasta ringkonnakohus eksimusi PRIA poolt

põllumajanduslikuks tegevuseks mittesobivate alade põllumaadest välja mõõtmisel.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, nagu poleks arusaadav, millised alad on

põllumassiividest välja mõõdetud. Halduskohtumenetluses esitas PRIA põldude ülevaatlikud

kaardid, kuhu kandis nii taotletud põldude piirid, nendega kattuvate poollooduslike koosluste

piirid kui ka KeA kohapealse kontrolli käigus GPS-seadmega tuvastatud toetusõigusliku maa

piirid erinevat värvi joontega (vt PRIA 15.04.2024 ringkonnakohtule esitatud seletuse p 13).

Neilt on näha alad, mis taotletud piiridest välja mõõdeti. Selgitused alade väljamõõtmise

kohta nähtuvad KeA kontrolliaruandest. Ka on PRIA esitanud kohapeal tehtud fotod, mis

iseloomustavad alade seisukorda.

Põldude hooldamine

45. Ringkonnakohus tegi eelnevalt kindlaks, et kaebaja põllud A4, A5, A7 ja E kattusid

poollooduslike koosluste aladega. Määruse nr 38 seletuskirja kohaselt makstakse toetust, kui

toetuse taotleja hooldab poollooduslikku kooslust nõuetekohaselt. Poolloodusliku koosluse

hooldamise nõuded sõltuvad sellest, kas kooslust hooldatakse niitmise või karjatamise teel,

ning koosluse tüübist, millele toetust taotletakse4. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja märkis

poollooduslike alade osas põllumajanduslikuks tegevuseks karjatamise. Kaebaja pidi seega

määruse nr 32 §-st 7 tulenevalt täitma nimetatud aladel maaeluministri määruse nr 38 § 10

lg-s 3 sätestatud nõudeid.

46. Määruse nr 38 (kuni 19.03.2022 kehtinud redaktsioonis) § 10 lg 3 sätestab: „Karjatamise

tulemusena peab 1. oktoobriks kogu taotletaval alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on

alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning

ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud.“ Määruse nr 38 seletuskirjas selgitatakse, et

madalaks söödud rohttaimestu sõltub koosluse tüübist ja konkreetsest majandatavast alast.

Üldjoontes mõistetakse madalaks söödud rohttaimestut kui loomade poolt madalaks söödud

niiduala, kus rohu kõrgus on kuivadel loopealsetel kuni 5 cm, luhaaladel kuni 20 cm ning

rannaalade, niisketel loopealsetel ja kõikidel teistel kooslustel kuni 10 cm. Madalaks söödud

rohttaimestut võib defineerida ka kohapeal kasvava rohttaimestiku kõrguse järgi – madalaks

söödud rohttaimestu on kuni ¼ kohapeal kasvava rohttaimestiku kõrgusest. Näiteks kui

majandamata poolloodusliku koosluse rohttaimestiku kõrgus on 60 sentimeetrit, siis 1.

oktoobriks peab olema vähemalt pool alast kaetud rohustuga, mille kõrgus on maksimaalselt

20 sentimeetrit5. KeA poolt ringkonnakohtule 15.11.2024. a vastuses apellatsioonkaebusele

esitatud selgitustest saab järeldada, et eelviidatud metoodikast lähtuti ka kontrolli läbiviimisel.

47. KeA vastusest apellatsioonkaebusele võib järeldada, et KeA lähtus karjatamisega

hooldamise nõude osas kontrolli läbiviimisel Juhendist. Ringkonnakohus käsitleb Juhendit

abistava materjalina, mis samas ei mõjuta määruse nr 38 sisu ja mõtet. Juhend selgitab

määruse nr 38 § 10 lg-s 3 toodud nõuet, lähtudes määruse eelnõu seletuskirjast. Juhend

selgitab ka seda, mida mõista „valdavalt söödud rohustu“ all. Juhendis selgitatakse, et

valdavalt söödud rohustu peab olema visuaalselt tuvastatav ning seda hinnatakse taimkatte

kõrguse järgi, mis loomade toitumise korral varieerub. Valdavalt söödud ala peab olema

visuaalselt tuvastatav ja eristatav alast, kus sama rohustu on üldse söömata. Valdavalt söödud

rohustu puhul piisab, kui taimkatte kõrgus on kuni ¾ kohapeal kasvava taimkatte kõrgusest

ning ala sees võib laiguti olla kuni 0,01 ha suuruseid kohti, kus taimkatet ei ole madalamaks

söödud – valdavas osas (pindalaliselt rohkem kui 50% ulatuses) peab sellisel ala osal taimkate

olema söödud ¼ võrra madalamaks, kui on kohapeal kasvava taimkatte kõrgus (lk 59). Kuigi

KeA-l ei ole maaeluministri määruse selgitamise pädevust, ei leia ringkonnakohus, et selline

selgitus oleks sätte eesmärgiga vastuolus. Juhendist lähtumine tagab kontrollide läbiviimise

ühetaolise metoodika alusel.

48. Põld A4 kattus poolloodusliku koosluse nr 56047092745 alaga nr 1E. KeA tegi alal

visuaalse vaatluse teel kindlaks puuduse KPLKA14, st karjatatav poollooduslik kooslus on

01.10. seisuga nõuetekohaselt karjatamata. Kontrollakti kohaselt on alal 30% ulatuses

tuvastatav madalaks söödud rohustu ning ülejäänud ca 70% alast kvalifitseerub valdavalt

söödud rohustuga alaks (I kd, tl 23p). PRIA esitas visuaalsel vaatlusel tehtud fotod koos

fotode tegemise suuna ja asukoha kaardiga (PRIA seletuse lisad 28-36, I kd, tl 156-164; dtl

268-276). Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et lisatud fotod kinnitavad, et madalmurusus on

saavutatud vaid üksikutes kohtades ning valdavalt on alal kõrge kuivanud taimestik, mis

viitab sellele, et ala ei olnud nõuetekohaselt karjatatud, st 50% ulatuses oli madalmurusus

saavutamata.

49. Põld A5 kattus poolloodusliku koosluse nr 56047357797 alaga nr 1E. KeA tegi alal

visuaalse vaatluse ja GPS teel kindlaks puuduse KPLKA14, st karjatatav poollooduslik

4 https://eelnoud.valitsus.ee/main#6BOJ6MQ9.

5 https://eelnoud.valitsus.ee/main#6BOJ6MQ9.

kooslus on 01.10. seisuga nõuetekohaselt karjatamata. Kontrollaktis märgitakse, et ala

lõunatipus on ca 0,75 ha suurune kulustunud taimestikuga ala osa (peamiselt õitsenud

angervaks), kus loomad on vähesel määral liikunud, kuid mitte toitunud. Ülejäänud alal

esineb loomade toitumist ja kõrgematel põndakutel madalmuruseid laike. Terviklikult ei ole

alal saavutatud nõuetekohast 50% madalmurusust (I kd, tl 23p). PRIA esitas kohtumenetluses

visuaalsel vaatlusel tehtud fotod koos fotode tegemise suuna ja asukoha kaardiga (PRIA

seletuse lisad 37-47, I kd tl 165-175; dtl 277-287). Ringkonnakohus leiab, et on kohti, kus

rohustu on madalam, mis näitab, et karjatamine toimus (nt PRIA seletuse lisa 40, I kd, tl 168;

lisa 42, I kd, tl 170), kuid ei väära aga seda, et fotodel paistab valdavalt kõrge kulunud

taimestik (nt PRIA seletuse lisa 43, I kd tl 171; lisa 44, I kd tl 172). Seetõttu võib nõustuda

PRIA järeldusega, et nõuetekohast madalmurusust ei ole alal saavutatud.

50. Põld A7 kattus poolloodusliku koosluse nr 55947272365 alaga nr 1E. KeA tegi alal

visuaalse vaatluse ja GPS-i teel kindlaks puuduse KPLKA14, st karjatatav poollooduslik

kooslus on 01.10. seisuga nõuetekohaselt karjatamata. Nimelt alustati karjatamisega peale

taimestiku õitsemist ja kulustumist. Ka mõõdeti GPS-iga erinevused taotletud piiridest (võsa,

pilliroog, karjatara kulgemine). KeA on märkinud, et alal on saavutatud ca 30% ulatuses

madalmurusus ning 2022. aastal oleks vajalik ala karjatamiseelne niitmine (I kd, tl 23p).

PRIA esitas kohtumenetluses visuaalsel vaatlusel tehtud fotod koos fotode tegemise suuna ja

asukoha kaardiga (PRIA seletuse lisad 8-18, I kd tl 136-146; dtl 248-258). Ringkonnakohus

on seisukohal, et fotod kinnitavad PRIA järeldust, et ala oli nõuetekohaselt karjatamata. Kuigi

PRIA seletuse lisal 15 on näha ka kari, et muuda see asjaolu, et fotodelt paistab vaid üksikuid

madalmuruseid laike ning valdavalt on aladel kulustunud kõrge taimestik (vt nt lisa PRIA

seletuse lisad 9, 13, 14).

51. Põld E kattus poolloodusliku koosluse nr 56146946979 alaga nr 1. KeA kontrollaktis

märgitakse, et ala on jaotatud kolmeks kopliks, millest lõunapoolseimas (7,29 ha) on nõutud

karjatamistulemus saavutatud, keskmises koplis (11,58 ha) on madalaks söödud ca 30%

taimestikust ning 70% võib lugeda valdavalt sööduks, põhjapoolseimas koplis (8,37 ha) on

madalaks söödud rohustu osakaal alla 30% ning koppel ei vasta nõuetekohasele karjatamisele.

Ala tervikuna käsitledes tuleb madalaks söödud rohustu osakaaluks ca 30% (I kd, tl 20p).

PRIA esitas kohtumenetluses visuaalsel vaatlusel tehtud fotod koos fotode tegemise suuna ja

asukoha kaardiga (PRIA seletuse lisad 48-56, I kd tl 176-184; dtl 288-296). Ringkonnakohus

märgib, et PRIA poolt kohtule esitatud kaardil ei ole koplite asukohad tähistatud, mis

raskendab aru saamist, milliseid poolloodusliku koosluse ala osi pidas KeA nõuetekohaselt

hooldatuks ja milliseid mitte. Kuna PRIA on aga nõude täitmist õigesti hinnanud kogu põllu

pinda aluseks võttes, ei oma koplite asukohad siiski määravat tähtsust. Fotod kinnitavad PRIA

seisukohta, et kooslusel oli karjatamine toimunud ebaühtlaselt ning kuigi paiguti oli tulemus

saavutatud, et saa seda järeldada koosluse kui terviku puhul.

52. Kaebaja leiab, et halduskohus pidanuks kontrollima kontrolli läbi viinud ametnike

pädevust ja nende ettevalmistust kontrolliks. KeA kontrolliaruandest nähtub, et kontrolle

viisid põldudega H, L ja A6 kattuvatel poollooduslike koosluste aladel läbi ametnikud C.C.

(alad H, L, A6) ja G.G. (A6) ning põldudega E, A7, A5 ja A4 kattuvatel poollooduslike

koosluste aladel ametnikud R.R. (E, A4), C.C. (A7, A5) ja G.G. (A7, A4). KeA esitas

vastuses apellatsioonkaebusele ametnike teenistusse võtmise käskkirjad koos koopiatega

kõrgharidust tõendavatest diplomitest. Ringkonnakohus võtab vastavad dokumendid

haldusasja toimikusse. Neist nähtub, et C.C. (KeA selgitusel endine C) läbis TÜ-s

keskkonnakorralduse bakalaureuseõppe õppekava ning talle anti loodusteaduse bakalaureuse

kraad. G.G. täitis Eesti Põllumajandusülikoolis metsamajanduse bakalaureuseõppe õppekava

ning talle anti bakalaureuse kraad metsamajanduse erialal. R.R. täitis TÜ-s loodus- ja

tehnoloogiateaduskonna geograafia magistriõppe õppekava ning talle anti loodusteaduse

magistri kraad (loodusgeograafia ja maastikuökoloogia). Ringkonnakohus võtab eelviidatud

tõendid haldusasja toimikusse. Ringkonnakohtul puudub kahtlus, et ametnikel oli kontrolli

teostamiseks nõutav pädevus ja kvalifikatsioon. Kontrolliaruandes on märgitud mõõtmisviis

(nt PLK visuaalne vaatlus + GPS) ning märgitud ka kummagi ametniku osa kontrolli

teostamisel (nt „Kontrollitud 07.10.2021 C[...]poolt. 06.10.2021 alast tehtud droonifotod

G[…] poolt“). KeA poolt ringkonnakohtule esitatud Juhendi lisast 4 nähtub, et teenistuja töö

kvaliteeti kontrollitakse rangelt. See tugevdab veendumust, et tööd tehakse kvaliteetselt ja

kohusetundlikult. Asjaolu, et kaebaja ei saanud kontrolli juures isiklikult viibida, sest see

olnuks talle liiga koormav, ei ole põhjus, et kahelda kontrolli teostamise usaldusväärsuses.

53. Kaebaja leiab, et see, kas hinnata hooldusnõuete täitmist tehtud foto alusel lähi- või

kaugvaates, annab erinevad tulemused. Kui fotol olevat maastikku vaadelda 1-2 m kaugusele,

on ala nõuetekohaselt karjatatud, kui vaatlus suunata üle ala metsani, võib väita, et ala ei ole

nõuetekohaselt karjatatud. Ringkonnakohus selgitab, et kohtupraktika järgi tuleb

hoolduskohustuse täitmine välja selgitada eelkõige visuaalse vaatluse käigus. Visuaalse

vaatluse tulemusi saavad kinnitada kohapeal tehtud fotod. Põllumajandusmaa vastavus

määruse nr 32 § 3 lg-s 2 sätestatud nõudele peab olema visuaalselt tuvastatav kogu taotlusel

märgitud põllumajandusmaal (RKHKo 10.02.2023, 3-20-1058, p 23). Seega ei saa omistada

põldudest tehtud fotodele suuremat tähtsust kui kontrollaruandes märgitud kontrolli

vaatlustulemustele. Ühtlasi tuleb põllumajandusmaa vastavus toetusõiguslikkuse nõuetele

kindlaks teha kogu taotletavat ala hõlmavalt. KeA poolt ringkonnakohtule 25.11.2024 esitatud

Juhendi lisa 5 „PLK alade mõõtmine ortofotodelt ja satelliidipiltidelt. Juhend KeA

inspektoritele“ kinnitab, et ortofotode ja satelliidipiltide puhul alade piiride digimisel

arvestatakse nii varjude, objektide kaldenurkade kui kõrgustega ning satelliidifotode

töötlemisel eemaldatakse moonutused maapinna kõrgusmudeli abil. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga (otsuse p 24.4), et kaebaja seisukoht, mille kohaselt tulnuks karjatamisnõude

täitmist hinnata protsentuaalselt ulatuslikumaks kui seda tegi KeA, ei ole millegagi tõendatud.

54. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et KeA ja PRIA on menetluses piisaval

määral tõendanud vaidlusalustel kooslustel karjatamisega seotud puudusi. Kaebaja poolsed

rikkumised on fikseeritud. Ringkonnakohus on ka varasemas otsuses selgitanud, et

karjatamine (madalmurusus) peab olema tuvastatav visuaalse vaatluse teel ning oluline on

tuvastada loomade toitumine kogu ala hõlmavalt (TrtRnKo 25.03.2021, 3-20-1164, p 20).

55. Kaebaja leiab, et PRIA pidanuks teostama iseseisva kontrolli, kuid lähtus vaid KeA

kontrolliaruandest, mis on kaebaja arvates õigustühine. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

ELÜPS § 32 lg 1 järgi on nõuetele vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1306/2013 (kehtetu alates 01.01.2023) art 93 lg-s 1 nimetatud kohustuslike majandamisnõuete

ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmine. ELÜPS § 33

lg 1 järgi kontrollivad §-s 32 nimetatud nõuete täitmist PRIA ning oma pädevuse piires

Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Kui taotleja ei täida §-s 32 nimetatud

nõudeid, otsustab PRIA toetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise (§ 34 lg 1).

Otsuse tegemisel arvestatakse § 33 lg-s 1 nimetatud asutuste või teiste kontrolliasutuste poolt

ELÜPS-is ja muudes seaduses sätestatud järelevalvetoimingute käigus kindlakstehtud nõuete

rikkumist (§ 34 lg 2). Seega oli PRIA-l õigus lähtuda otsuse tegemisel KeA

kontrolliaruandest.

56. Kaebaja leiab, et KeA võinuks seada juunikuus kaebajale lisanõude võsastunud ja/või

pilliroostunud alade täiendavaks hekseldamiseks. Ringkonnakohus märgib esiteks, et KeA

teostas kontrolle oktoobris, mitte juunikuus. Ka ei oleks ala täiendav hekseldamine pärast

kontrolli teostamist toetustingimustele mittevastavate alade puhul PRIA otsust muutnud.

Kaebaja poolt viidatud poolloodusliku koosluse 56346805213 ala nr 2 (jrk nr 8) ning

poolloodusliku koosluse ala 56346805213 nr 5E (jrk nr 22), millele KeA nägi lisatingimusena

ette karjatamisjärgselt võsa hekseldamise, oli kontrolli teostamise ajal nõuetekohaselt

hooldatud.

57. Kaebaja hinnangul pidi KeA esitama tõendid, mis ilmestaks biomassi enne karjatamise

alustamist. Ka leiab kaebaja, et madalaks söödud alad on selgelt PRIA lisades vaadeldavad

ning seda tõendavad pildid, kus veised paistavad biomassi seest selgelt välja.

Ringkonnakohtule ei ole teada õigusnormid, mis kohustaksid KeA-t esitama tõendeid

biomassi kohta enne karjatamise alustamist. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et

aladel oli ka kohti, kus madalmurusus oli saavutatud. Näiteks põllul A7 (poolloodusliku

koosluse 55947272365 ala nr 1E), millest tehtud fotod on kaebaja viidatud PRIA 14.07.2022.

a seletuse lisad 15-16 (7.jpg ja 8.jpg) (dtl 255-256), saavutas kaebaja kontrolliaruande järgi ca

30% ulatuses madalmurususe. Seetõttu ei saa hooldusnõude täitmise üle otsustada mõne

üksiku foto järgi. Kaebaja väide kohtu poolt Sentinel satelliitide piltide tõendina kahtluse alla

seadmise kohta ei ole õige – haldusasja nr 3-20-1058 punktides 24-25, millele kaebaja on

viidanud, kohtu selline seisukoht puudub.

58. Kuna PRIA otsus nr 12-6/21/723 kaebajale ühtse pindalatoetuse osas toetusõiguslike

põldude pindalaks 977,67 ha määramise kohta on seega õiguspärane, tuleb pidada

õiguspäraseks ka vastavast pindalast lähtumist kaebajale PRIA otsusega nr 12-6/21/722

kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse määramisel. Halduskaristuse osas

nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse (p 33) põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le

4 tuginedes vajalikuks midagi lisada. Seega tuleb õiguspäraseks pidada ka PRIA 02.05.2022.

a vaideotsust nr 12-1/22/110-1.

II

59. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu otsus muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi

käesoleva otsuse põhjendustega.

60. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi

kanda.

61. Lähtudes HKMS § 175 lg-st 3 asendab kohus avaldatavas otsuses märgitud kolmandate

isikute nimed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)