3-24-2954/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

30.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2954

Haldusasi

K.Z-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.09.2024

otsuse nr 12405150059-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti

kohustamiseks

vaadata

tema

rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.12.2024 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja K.Z, riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

V.B

Menetluse alus ringkonnakohtus

K.Z-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse K.Z-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.12.2024 määruse

resolutsiooni punkt 2 peale.

2. Jätta K.Z-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.12.2024 määruse

resolutsiooni punkt 2 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.Z (kaebaja/taotleja) on Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik, kes soovis läbi Eesti

Vabariigi jõuda Prantsusmaale. Selleks kasutas ta kolmandale isikule kuuluvat reisidokumenti

ning võltsitud elamisluba. Kaebaja peeti kinni Tallinna Lennujaamas 01.05.2024, misjärel

koostati talle sundtäidetav lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldati 5-aastast

sissesõidukeeldu.

3-24-2954

2. Kaebaja esitas 15.05.2024 taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks olles juba 09.05.2024

avaldanud Politsei- ja Piirivalveameti nõustajale, et tema elu Bangladeshis on ohus. Avaldatu

kohaselt on ta opositsioonilise partei toetajaliige ning teda kiusatakse sel põhjusel taga.

3. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 16.09.2024 otsusega nr 12405150059-1

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 kohaselt kaebaja

taotluse VRKS § 201 p-de 3, 6 ja 7 alusel selgelt põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi.

Taotleja ei ole pagulane VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Ehkki taotlust tuleb hinnata poliitilise

meelsuse perspektiivist, on alust kahelda taotleja kirjeldatud sündmuste toimumises. Taotleja

ütlustes on vastuolud. Isegi kui taotleja tõesti meeleavaldusel ja sellele järgnenud

vandaalitsemises osales, siis ei oleks tegemist võimude tagakiusuga poliitiliste vaadete alusel.

Taotleja sõnul soovitakse teda karistada vandaalitsemise, milles osalemist taotleja ei eita, ja

vara lõhkumise eest, mitte poliitiliste vaadete eest. PPA märgib, et ka Eestis võib saada

karistada avaliku korra rikkumise eest isegi siis, kui see on toime pandud meeleavalduse

käigus. Taotleja on ka ise viidanud, et ta on korduvalt osalenud rahumeelsetel Bangladesh

Nationalist Party (edaspidi BNP) meeleavaldustel ning Bangladeshi ametivõimudega see

probleeme ei põhjustanud. Isegi juhul, kui Bangladeshi võimud kavatsevadki taotleja suhtes

rakendada kriminaal- või haldusmenetluslikke meetmeid, ei saa sellest järeldada taotleja

võimalikku tagakiusamist. PPA ei tuvastanud, et taotleja suhtes väidetavalt algatatud menetlus

oleks olnud diskrimineeriv ning puuduvad tõendid selle kohta, et talle mõistetav karistus

võiks olla ebaproportsionaalne.

Taotleja ei vaja täiendavat kaitset, kuna pole alust arvata, et teda ootaks kodumaale naastes

surmanuhtlus või muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi kasutamine.

Taotleja saabus Eestisse ebaseaduslike reisidokumentidega ning tema eesmärk oli jõuda

Prantsusmaale tööle, mitte aga rahvusvahelise kaitse taotlemine. Taotleja esitas taotluse

rahvusvahelise kaitse saamiseks nädal pärast sundtäidetava lahkumisettekirjutuse koostamist.

Seega on piisavalt alust arvata, et taotleja soovis taotlust esitades kuritarvitada rahvusvahelise

kaitse süsteemi.

Taotleja sõnul on ta BNP toetaja, kes osales 21.10.2021 meeleavaldusel, kus tekkis konflikt

meesterahvastega Awami League parteist. Konflikt eskaleerus vandaalitsemiseks, mille

käigus ka taotleja lõhkus autosid. Sellest alates on taotleja enda sõnul võimude poolt

tagaotsitav. Varasemalt taotlejal probleeme ametivõimudega ei olnud.

4. Kaebaja esitas 25.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 16.09.2024 otsuse

tühistamiseks ning PPA (edaspidi ka vastustaja) kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise

kaitse taotlus uuesti läbi.

5. Tallinna Halduskohus jättis 17.12.2024 otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohus jättis 17.12.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).

Halduskohus on veendunud, et rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendamatu ning PPA

otsus, millega kaebaja taotlus tagasi lükati, on õiguspärane. Kaebaja esitas rahvusvahelise

kaitse taotluse üksnes selleks, et viivitada enda tagasisaatmist Bangladeshi. Et kaebajat on

alust pidada varjupaigasüsteemi kuritarvitajaks, on kohtud möönnud ka kaebaja

2(4)

3-24-2954

rahvusvahelise kaitse taotlejana kinnipidamiskeskusesse paigutamise ning seal jätkuva

kinnipidamise üle otsustamise menetlustes.

Kaebaja soov osaleda oma kohtuasja arutamise juures ei ole kaebaja rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamisega seonduvat arvestades kaalukas argument esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks, kuna kaebajat esindab vandeadvokaat, kes tagab tema parimate huvide kaitse.

Lisaks sai kaebaja esitada oma seisukohad haldusmenetluses läbi viidud kahel vestlusel ja

esimese astme kohtumenetluses kohtuistungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja PPA 16.09.2024

otsuse nr 12405150059-1 täitmise peatamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-

24-2954.

Kaebaja Eestist väljasaatmiseks peavad olema kaalukad põhjused. Kaebaja soovib isiklikult

kohtumenetluses osaleda. Ütlused võivad omada olulist tähendust. Kaebaja õigus viibida asja

arutamise juures on ülekaalukas, sest ta oskab paremini selgitada temaga seotud asjaolusid.

Põhjendatud ei ole ka halduskohtu seisukoht, et kaebaja kuritarvitab varjupaigasüsteemi.

Kaebajal on reaalne hirm oma elu pärast, mistõttu on tal põhjust karta riigipoolset tagakiusu

ning potentsiaalset vangi sattumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja palus 23.12.2024 avalduses Tallinna Ringkonnakohtule varem esitatud esialgse

õiguskaitse taotlust käsitada määruskaebusena.

9. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning seda on võimalik menetleda. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset

õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt

Riigikohtu 11.12.2020 määrus haldusasjas nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt arvestama kaebuse

eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja

kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).

11. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada, kuna tal lasub kohustus riigist

lahkuda. Halduskohus jättis otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. Sellest tingituna ei olnud

kaebaja enam rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses (vt VRKS § 251 lg 2 ja § 31 lg 1 p 2;

Riigikohtu 02.03.2017 määrus asjas nr 3-3-1-54-16, p 16), talle ei laienenud sellest staatusest

tulenevad õigused, sh tal ei ole enam Eestis viibimisõigust.

12. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust sellega, et kui ta saadetakse

Bangladeshi, ei saa ta osaleda kohtumenetluses isiklikult. Üksnes nimetatud asjaolu ei ole

praeguses asjas piisav esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtuistungi korraldamise korral

3(4)

3-24-2954

on kaebajal võimalik sel osaleda videokonverentsi vahendusel. Kaebajal on õigusteadmistega

esindaja, kes tagab kaebaja huvide parima kaitse. Kaebaja pole väitnud, et tal puudub

päritoluriigis juurdepääs internetile.

13. Kohtuasjas, kus väidetakse, et isiku riigist väljasaatmisel võib tema elu sattuda

päritoluriigis ohtu, saab lubada kohtumenetluse ajal isikut välja saata, kui kohtul ei jää

kahtlust, et kaebusel pole edulootust, eelkõige juhul, kui taotlus on asjaoludest nähtuvalt

ilmselgelt esitatud varjupaigasüsteemi kuritarvitamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu

09.10.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1683, p 12; 23.02.2022 määrus haldusasjas nr 3-21-

2397, p 22; 05.10.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-992, p 20; 14.04.2021 määrus haldusasjas

nr 3-21-174, p 12).

14. Praeguses menetlusstaadiumis, kus apellatsioonkaebust ei ole veel esitatud, ei oma

kaebus ringkonnakohtu hinnangul selliseid eduväljavaateid, mis tingiksid praeguses asjas

esialgse õiguskaitse kohaldamise. Kaebaja määruskaebuses esitatud üldsõnalised väited ei

anna samuti alust teistsuguseks hinnanguks. Kohtumenetluse ajal väljasaatmist võib lubada

siis, kui taotlus on asjaoludest nähtuvalt esitatud ilmselgelt varjupaigasüsteemi kuritarvitamise

eesmärgil (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-992, p 20;

23.02.2022 määrus haldusasjas nr 3-21-2397, p 22). Halduskohus on määruses leidnud, et

kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes selleks, et viivitada enda tagasisaatmist

Bangladeshi. Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlejana kinnipidamiskeskusesse paigutamise

ning seal jätkuva kinnipidamise üle otsustamise kohtumenetlustes on leitud, et kaebaja esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 17.06.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1435, p 10; Tallinna

Ringkonnakohtu 14.11.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1435, p 18). Praeguse kohtuasja

tulemus sõltub eeskätt tõendite ja nende usaldusväärsuse hindamisest. Kaebaja pole

määruskaebuses väitnud, et halduskohus on tõendite hindamisel eksinud või veenvalt

näidanud, et kaebaja tegevus Bangladeshis täidab rahvusvahelise kaitse saamise tingimused

või kaebajat ähvardaks päritoluriiki väljasaatmise korral talumatult tõsised ja rasked

tagajärjed.

15. Avalikes huvides on välistada rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamine (vt

Talliinna Ringkonnakohtu 17.11.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1383, p 19; Tallinna

Ringkonnakohtu 09.10.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1683, p 12). Kaebaja üldsõnaliste

väidete põhjal pole võimalik järeldada, et tema huvid oleksid sellised, mis nõuaksid esialgse

õiguskaitse kohaldamist.

16. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 2

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)