3-24-1495/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1495

Määruse kuupäev

29. detsember 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X.-i (X.X.) kaebus Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirja nr 6-

2/24/765-3 tühistamiseks ning Viru Vangla keelamiseks määrata ja

sundida teda tööle

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i kaebus keelamisnõuet puudutavas osas.

2. Lõpetada menetlus tühistamisnõuet puudutavas osas.

Edasikaebamise

kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirjaga nr 6-2/24/765-3 määrati kinnipeetav X.X.

tööle haldusosakonda majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 3.

aprillist 2024, tunnitasuga 0,74 eurot vastavalt töötatud tundidele.

2. X.X. esitas 8. aprillil 2024 Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirja

nr 6-2/24/765-3 peale vaide.

3. X.X. esitas 19. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 1. aprilli 2024. a

käskkirja nr 6-2/24/765-3 tühistamiseks ning vangla keelamiseks määrata ja sundida teda

tööle. Kaebuse kohaselt ei võimalda kaebaja tervis tal töötada.

4. Viru Vangla esitas kohtule 5. detsembril 2024 vastusena kohtunõudele kaebuse

asjaoludega seonduvad dokumendid ning teatas 9. detsembril 2024, et kaebaja ei ole

käesoleval ajal tööle määratud.

5. Kohus palus kaebajal 9. detsembri 2024. a kohtunõudega teatada, kas kaebaja nõustub

haldusasja menetluse lõpetamisega või soovib kaebaja üle minna tuvastamisnõudele. Lisaks

palus kohus kaebajal teatada, kas ta soovis kaebuses esitada eraldiseisva keelamisnõude. Kui

jah, siis tuli kaebajal selle nõude osas kaebust täiendavalt põhjendada.

6. Kaebaja esitas 12. detsembril 2024 kohtule vastuse kohtunõudele, milles märgib, et

soovib asja menetlemist ning tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekut. Kaebaja

3-24-1495

põhjendatud huvi on vältida edaspidi vangla õigusvastast tegevust ja haldusaktide andmist.

Kaebaja leiab, et ei ole välistatud, et vangla võib jälle sundida kaebajat tööle, mistõttu on

vajalik sellise tegevuse keelamine.

KOHTU SEISUKOHT

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 1 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2

lõige 4). Kaebaja on kaebuses taotlenud Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirja nr 6-

2/24/765-3 tühistamist ning Viru Vangla keelamist määrata ja sundida teda tööle. Lähtuvalt

kaebaja 12. detsembri 2024. a pöördumisest mõistab kohus, et kaebaja on soovinud

käesolevas asjas eraldiseisva keelamisnõude menetlemist.

8. HKMS § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus,

kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb keelamisnõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel

tagastada. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt.

10. Kaebaja on esitanud keelamiskaebuse, soovides, et kohus keelaks vanglal määrata ja

sundida kaebajat tööle. Kaebaja selgitustest nähtuvalt ei ole välistatud, et vangla võib teda

tulevikus sundida tööle.

11. Kohus selgitab, et halduskohtu ülesanne on teostada haldusmenetluse üle järelkontrolli,

mitte sekkuda ennetavalt ilma kaaluka vajaduseta haldusmenetlusse ja hakata haldusorganile

ettekirjutusi tegema. Seetõttu on keelamiskaebuse esitamine lubatud vaid piiratud juhtudel.

HKMS § 45 lõike 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes siis, kui on põhjust arvata, et

vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse

lubatavuse eelduseks kõigepealt see, et kaebaja õiguste rikkumist poleks kohase kaebusega

võimalik ära hoida või kõrvaldada ega heastada või tema hilisem õiguste kaitse oleks

ebamõistlikult keeruline või koormav.

12. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole keelamiskaebus lubatav. Täidetud ei ole eeldus, et

kaebaja väidetavat õiguste rikkumist poleks hiljem võimalik kohase kaebusega ära hoida või

kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või et hilisem

õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline. Kui Viru Vangla peaks tulevikus andma

käskkirja kaebaja tööle määramise kohta, on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik esitada

vanglale konkreetse käskkirja peale vaie. Kui vangla jätab kaebaja vaide rahuldamata, saab

kaebaja oma õiguseid halduskohtus maksma panna selle konkreetse tööle määramise

käskkirja vaidlustamisel. Vajadusel saab kaebaja kohtult taotleda esialgset õiguskaitset ning

paluda vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise peatamist. Kaebaja ei ole põhjendanud

ja ka kohtule ei nähtu, kaebaja õiguste kaitse oleks selliselt ebamõistlikult keeruline.

13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse keelamisnõude osas HKMS § 121

lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

3-24-1495

14. HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui

kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on

antud või toiming tehtud.

15. Kaebaja vaidlustab tühistamisnõudega Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirja nr 6-

2/24/765-3. Viru Vangla rahuldas 20. mai 2024. a vaideotsusega nr 6-12/24/83-2 kaebaja

vaide vaidlusaluse käskkirja peale ning tunnistas Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirja nr 6-

2/24/765-3 kehtetuks. Täiendavalt tunnistas vangla oma 17. juuli 2024. a käskkirjaga nr 6-

2/24/765-4 vaidlustatud 1. aprilli 2024. a käskkirja veel kord kehtetuks.

16. Kuna vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud, esineb alus menetluse

lõpetamiseks HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti

andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik

kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lõige 2). Seega on

tuvastamisnõudele üleminek lubatav kahe eelduse täitmisel – kaebaja vastav tahe ning

asjaolu, et tuvastamisnõudele üleminek on kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

17. Kaebaja vastusest kohtunõudele nähtub tema tahe minna üle tühistamisnõudelt

tuvastamisnõudele. Seejuures põhjendab kaebaja tuvastamiskaebusele ülemineku vajadust

preventiivse eesmärgiga, soovides edaspidi vältida vangla õigusvastast tegevust ja

haldusaktide andmist.

18. Kohus ei pea haldusasja menetluse jätkamist põhjendatuks. Kohus selgitab, et

tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse

abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni

paranemist. Tuvastamisnõudele üleminekut on kohtupraktikas lubatud näiteks juhul, kui

kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise

nõuet või kui kaebajal on menetluse jätkamise vastu preventiivne huvi, vältimaks

haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (Riigikohtu 26.

novembri 2014. a määrus nr 3-3-1-60-14, p 18; 28. oktoobri 2020. a määrus nr 3-20-580, p

12).

Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole tuvastamisnõudele üleminek kaebaja õiguste

kaitseks vajalik. Kaebaja ei väida, et vangla tegevuse tõttu oleks talle tekkinud kahju, mille

hüvitamist ta soovib taotleda. Samuti ei saa kaebaja praegu tugineda preventiivsele huvile.

Kohus leiab, et olukorras, kus vangla on pärast kaebuse esitamist vaidlusaluse tööle

määramise käskkirja ise kehtetuks tunnistanud ja seega sisuliselt oma õigusvastast tegevust

käskkirja andmisel tunnistanud, ei ole vangla vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse eraldi

kindlakstegemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See ei annaks kaebajale mingit õiguslikku

kasu. Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul põhjus eeldada, et vangla sarnases olukorras

kaebaja suhtes õigusvastaselt käitub. Lisaks võib kaebaja tervislik seisund olla tema

võimalikul uuesti tööle määramisel muutunud. Vangla peab võimaliku uue käskkirja andmisel

lähtuma kaebaja tervislikust seisundist tolle aja seisuga. Seega on preventiivsel eesmärgil

tuvastamisnõude esitamine välistatud.

19. Tuginedes eeltoodule ei pea kohus tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt HKMS §

152 lõikele 2 vajalikuks. Kohus lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4

3-24-1495

alusel. Vastavalt HKMS § 155 lõikele 6 ja § 43 lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise

korral sama nõudega samal alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

20. Kaebaja ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud. Kohtule ei ole äratuntav, et pooltel

võiks olla muid menetluskulusid. Puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude jaotust.

(allkirjastatud digitaalselt)