2-23-6106/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-23-6106

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Hagihind

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi AS

SKAT-KESKUS vastu kahju hüvitamise nõudes.

7432, 31 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

31. oktoober 2024.a

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja

lepinguline

esindaja:

Kostja:

Kostja

lepinguline

esindaja:

AB “Lietuvos draudimas“ (rk 110051834,

asukoht on J. Basanavičiaus g. 12,

Vilnius, Leedu, 03600)

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (rk

12831829; asukoht: Pärnu mnt 141,

Tallinn, 11314; e-post: info@pzu.ee)

A. L. (4PS OÜ; asukoht: Kalda 30,

Tabasalu, Harku vald, Harjumaa, 76901;

e-post: xxx)

AS SKAT-KESKUS (rk 10611957,

asukoht: Narva 26. Juuli tn 25-38; e-post:

skatkeskus@skatkeskus.ee)

Vandeadvokaat Valeria Arsjuta (Cuesta

Advokaadibüroo OÜ, Rävala pst 2, 10145

Tallinn; e-post: valeria.arsjuta@cuesta.ee)

RESOLUTSIOON

1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista AS-lt SKAT-KESKUS AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks

-

kahjuhüvitis 1374 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend neli) eurot 90 senti;

-

perioodi 30.04.2022-24.04.2023.a. eest sissenõutavaks muutunud viivis 537 (viissada

kolmkümmend seitse) eurot 58 senti;

-

viivis alates 25.04.2023.a. kuni põhinõude (1374,90 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2.

lauses sätestatud määras;

-

sissenõudmiskulud 40 (nelikümmend) eurot;

-

viivis sissenõudmiskuludelt alates 24.04.2023.a kuni 40 euro tasumiseni VÕS § 113 lg

1 2. lauses sätestatud määras.

3. Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas Harju Maakohtule hagi AS Skat-

Keskus vastu kahju hüvitamise nõudes.

Harju Maakohus saatis 16.05.2023.a. määrusega hagi kohtualluvusel lahendamiseks Viru

Maakohtule.

2. Hageja palub AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu AS-lt Skat-Keskus välja

-

kahju summas 6202,70 eurot (põhinõue);

-

viivis põhinõudelt seisuga 24.04.2023 summas 537,58 eurot;

-

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 25.04.2023 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni;

-

võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot;

-

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt alates

24.04.2023 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni;

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt on hageja kindlustusandjana kindlustanud T OÜ-le kuuluva vara

(müümata korterite siseviimistluse, inventari ja seadmed aadressil XXX kindlustuslepinguga nr

xxx). Veeavarii omavastutuse suurus on 319 eurot igakindlustusjuhtumi kohta.

T OÜ ja OÜ Skat-Keskus sõlmisid 24.04.2019 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi OÜ Skat-

Keskus hankima ja paigaldama XXX tn X, Kalevi Panorama elamukvartali hoonete X, X ja X

konditsioneerid. OÜ Skat-Keskus on kostja endine ärinimi (käesoleval ajal AS Skat-Keskus).

29.06.2021 sai hageja T OÜ-lt kahjuteate, mille kohaselt toimus 24.06.2021 paiku (täpne päev ei

ole teada) Tallinn XXX tn X korteris veekahju. Katki oli konditsioneeri pump, millest tekkis

veekahju. Rikutud said põrad ja uksepaled. T OÜ esitas hagejale selgituse kahju põhjuse kohta ja

fotod kahjustada saanud korterist.

Kostja avariiakti kohaselt lekkis Tallinn XXX X korteris konditsioneer, põhjuseks konditsioneeri

tootmisdefekt. Rikke kõrvaldamiseks on vaja asendada kondensaadipump uuega.

Kahjustatud põranda ja uksepalede parandamiseks esitas hinnapakkumise RVO Ehituse OÜ

summas 6521,70 eurot.

Hageja hüvitas T OÜ-le kindlustuslepingu alusel kahju summas 6202,70 eurot. Omavastutus 319

eurot jäi kindlustusvõtja kanda (6521,70-319=6202,70).

Kuna lekkis kostja poolt tarnitud ja paigaldatud konditsioneer ja lekkinud vesi kahjustas korteri nr

24 põranda, esitas hageja kostjale 12.04.2022 kohtuvälise kahjunõude (tagasinõude) ning palus

kahju hüvitada hiljemalt 29.04.2022. Kostja kahjunõudega ei nõustunud ja hagejale kahju ei

hüvitanud.

Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue summas 6202,70 eurot (põhinõue), võla

sissenõudmise kulu hüvitamise nõue summas 40 eurot ja viivise nõue.

4. Hageja hinnangul on kostja töövõtulepingut rikkunud.

VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö peab vastama lepingutingimustele. Kuna kostja poolt

paigaldatud konditsioneer lekkis, konditsioneerist jooksis välja vesi ning selle tagajärjel sai

kahjustada korteri põrand ja uksepaled, siis ei vastanud tehtud töö lepingutingimustele. Hageja on

hüvitanud kahju summas 6202,70 eurot .

VÕS § 642 lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on

olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui

mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Kostja selgituse kohaselt oli lekke põhjuseks

tootmisdefektiga kondensaadipump. Kui töövõtja vastutab lepingutingimustele mittevastava töö

eest, saab tellija töövõtja suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid, mis on sätestatud VÕS §-des

646-649 ja § 108-118.

Hageja hinnangul saab hageja nõude kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle

asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt

kahju hüvitamist summas 6202,70 eurot.

Hageja esitas kostjale esmalt kohtuvälise kahjunõude, milles andis kostjale mõistliku tähtaja ning

palus kahju hüvitada hiljemalt 29.04.2022. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud.

VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kuna kostja kahju ei hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 30.04.2022

ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 30.04.2022.

Viivised hagi esitamise seisuga 24.04.2023 (periood 30.04.2022 – 24.04.2023 eest) on 537,58

eurot.

Kostja on majandustegevuses tegutsev isik. VÕS § 1131 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda

viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

5. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu.

Pooled vaidlevad, kas kondensaadi väljavoolamine jahutusseadmest on või ei ole

kindlustusjuhtum. Kondenseerumine on loodusnähtus, see on aurustumise vastandprotsess.

Soojuse toimel vedelik (edaspidi vesi) aurustub ja õhuniiskuse tase kasvab. Õhuniiskuse tase

sõltub õhutemperatuurist, soojemasse õhku mahub rohkem õhuniiskust, kui jahedasse õhku. Talvel

on toad soojad, kuid akende ligidal, kus on külmem klaaspind, võib hakata tekkima kondensaat.

Soe ja niiske õhk puutub kokku külma klaaspinnaga, õhuniiskuse tase saavutab õhu jahtudes

maksimumi ja veeauru osakesed hakkavad jahedal klaaspinnal kondenseeruma. Klaaspind muutub

seejärel märjaks ning veepiisakesed võivad valguda aknaklaasi pidi alla vastu aknaraami. See on

looduslik protsess ja ei ole seotud tehnosüsteemidega. Selline looduslik protsess ja selle tagajärjel

tekkiv kondensaat ei ole ootamatu ega ettenägematu sündmus ja seetõttu on kondensaadist

tekkivad kahjud kindlustuslepingus välistatud.

Kindlustusjuhtumiks on kindlustatud eseme kahjustumine ootamatu ja ettenägematu sündmuse

tõttu (Varakindlustuse üldtingimused V100/2020 p 4.1). Pooled ei vaidle, et Tallinn XXX tn X

asuv vara - müümata korterite siseviimistlus, inventar ja seadmed, olid kindlustatud hageja poolt.

Vaidlusalusel juhul oli tegemist tehnilise seadme (konditsioneeri rikkega).

Konditsioneer ehk jahutusseade jahutab maha ruumide sisese õhu, selle käigus kondenseerub välja

õhuhiiskus, mis muutub veeks ning juhitakse hoonest (ruumidest) välja. Käesoleval juhul vee

väljaviimist konditsioneerist ei toimunud ning tehniliselt välja kondenseeritud vesi põhjustas

kindlustusvõtja varale kahju. Selline sündmus on kindlustuslepingu kohaselt kindlustusjuhtum.

Kindlustusjuhtumiks on veeavarii (V100/2020 p 4.2 b).

Veeavarii puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on hoonesisese

veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte-, jahutussüsteemi või nende osade purunemise tõttu

väljavoolanud vesi, reovesi või muu vedelik või väljatunginud aur (V100/2020 p 4.4.1 a).

Kuna käesoleval juhul oli kahju põhjuseks hoone jahutussüsteemi purunemine (rike), mille

tagajärjel voolas jahutusseadmest välja vesi ning korteri siseviimistlus sai kahjustada, siis oli

tegemist kindlustusjuhtumiga. Oluline on see, et kahju ei tekkinud loodusliku kondensaadi

tulemusel. Tegemist ei olnud kahjuga, mis on tekkinud järk järgult pika aja kestel või pikaajalise

protsessi tõttu nagu kõdunemine, hallitamine, vamm, korrosioon, rooste vms (V100/2020 p 4.4.3

a).

Pooled ei vaidle, et kindlustusvõtja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille sisuks oli

konditsioneeride tarnimine ja tarnitud konditsioneeride paigaldustööd.

Kostja tarnis konditsioneerid ja paigaldas need. Hageja on selgitanud, et kostja poolt tarnitud

konditsioneeri pump põles läbi ja sellest tekkis veekahju. Kostja on selgitanud, et tema poolt

tarnitud konditsioneer oli puudusega, tootmisdefektiga juba tarnimise ja paigaldamise ajal.

Kostja vahetas läbipõlenud pumba välja. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et tarnitud

konditsioneer oli juba tarnimise hetkel puudusega. Kostja on selle faktiväite eelduslikult omaks

võtnud. Hageja hinnangul vastutab kostja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on

olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui

mittevastavus ilmneb alles pärast seda.

Kui kostja leiab, et ta ei ole töövõtulepingu rikkunud, siis peab olema lepingus kokku lepitud, et

kostja tarnib või võib tööandjale tarnida tootmisdefektiga konditsioneeri. Kostja ei ole tõendanud,

et töövõtulepingu sisuks olid pooled kokku leppinud defektsete konditsioneeride tarnimise ja

paigalduse.

Kahjustada sai uus, müümata korter. Kahjustuse said põrand ja uksepaled. Kahjustused sai

kõrvaldada/parandada.

Hageja ei nõustu kostjaga, et kahjustada saanud ese ja kahju ulatus on tõendamata.

Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise

kaudu. Hageja ei nõustu kostja väitega, et rikutud põrandaga korteri väärtus on sama kahjustusteta

korteri väärtusega. Kahju hüvitamise eesmärk hõlmab kahjustada saanud korteri parandamist ja

seeläbi kahjustada saanud isiku asetamist olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju põhjuseks

olnud sündmust ei oleks esinenud.

Kostja on kinnitanud, et tarnitud konditsioneer oli tootmisdefektiga. Mõistlik isik suudab hageja

hinnangul ette näha, et kui kondensaatvee ärajuhtimiseks ettenähtud pump põleb läbi, siis

kondensaatvett ära ei juhita ning vesi võib konditsioneerist välja voolata. Samuti on ettenähtav, et

korterisse paigaldatud konditsioneerist väljavoolav vesi võib korteri siseviimistlust kahjustada.

Riigikohus on selgitanud, et kahju ettenähtavuse all VÕS § 127 lg 3 järgi mõeldakse seda, kas

lepingu sõlmimisel nägi lepingut hiljem rikkunud pool ette või pidi ette nägema, mis liiki kahju ja

mis asjaoludel võib tekkida lepingu rikkumise tagajärjel. Lepingut rikkunud pool vastutab kahju

ettenähtavuse korral kogu kahju eest, ehkki ta ei pidanud ette nägema, kui suur kahju võis tekkida

(vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11 p 16).

Kostja on ettevõtja, kes reklaamib ennast kodulehel järgmiselt: Firma Skat-Keskus OÜ on

asutatud 1999.aastal. Pakume oma klientidele kompleksteenuseid projekteerimise, ventilatsiooni,

kliima-, automaatika- ja elektrisüsteemide paigalduseks ja hoolduseks. 2004.aastal firma läbis

sertifitseerimise standardi ISO 9001:2000 järgi, 2007.aastal oli sertifikaat uuendatud uue standardi

ISO 9001:2015 järgi ja antud hetkel firma tegutseb turul kui dünaamiline, hästi organiseeritud ja

paindlik ettevõte.

Kostja väide, et temal kui professionaalsel kliimasüsteemide projekteerijal, paigaldajal ja

hooldajal puudub ettekujutus, mis võib järgneda konditsioneeri kondensaadipumba läbipõlemisele,

on eluliselt mitteusutav.

6.

18.11.2024. seisukohas selgitab hageja, et hageja sai kindlustusvõtjalt kahjuteate

29.06.2021. Kahjuteate esitas A. O. T OÜ-st . Kahjuteate kohaselt sai XXX Tallinn korter

veekahjustuse. Kuna tegemist on uusarendusega ja korter on müümata ning seal keegi ei ela, siis

kahjujuhtumi täpne toimumise aeg ei ole teada. Kindlustusvõtja eeldab kahjuteates, et

kahjujuhtum võis toimuda 24.06.2021.a.

Pärast kahjuteate saamist registreeris hageja kahjuteate numbriga XXX ning andis 29.06.2021

kahju registreerimisest kindlustusvõtjale teada. Samuti palus hageja kindlustusvõtjal esitada fotod

tekkinud kahjudest.

Kindlustusvõtja vastas hagejale 09.07.2021 ja saatis fotod kahjustada saanud korterist. Hageja

pidas kindlustusvõtja poolt esitatud fotosid piisavaks, et tõendada parketi kahjustumist koridoris ja

magamistoas ning seinte kahjustumist.

Kuna tegemist oli uue majaga, siis 09.07.2021 leidis hageja, et mõistlik on kui korteri taastamiseks

teeb hinnapakkumise hoone ehitaja. Seega jäi hageja ootama kindlustusvõtja poolset

hinnapakkumist korteri parandamiseks.

Kindlustusvõtja esitas hagejale omapoolse ehitaja (Amantium OÜ) hinnapakkumise alles

01.12.2021. Amantium OÜ poolt pakutud hind korteri parandamiseks oli 7037,68 eurot ilma

käibemaksuta.

Kuna korteri parandamiseks pakutud hind oli piisavalt suur, siis soovis hageja enne kahju

hüvitamist võtta ka omapoolse alternatiivse hinnapakkumine. Selleks pöördus hageja 06.12.2021

RVO Ehituse OÜ poole, paludes korteri ülevaatust ja hinnapakkumist korteri parandamiseks.

RVO Ehituse OÜ vaatas kahjustada saanud korteri üle 09.12.2021 ja koostas vara ülevaatuse akti.

Vara ülevaatuse akti kohaselt on seintel osaline värvikahjustus, mis on tingitud põrandaliistude

eemaldamisest. Kahjustatud on koridori laudparkett. Seina alaosas on hallitus. Toa laudparkett on

kahjustatud. Uksed (3 tk) tuleb parketi paigaldamisel demonteerida. RVO Ehituse OÜ selgitas

hagejale: „Edastan akti, fotod ja hinna. Objektist: Põrandal veekahjustus esiku osas ja ka toa ukse

ümbruses. Esik moodustab ühtse pinna elutoaga. Omanik on hakanud teostama remonti

(teadmiseks on et nendel on leping, et uus elanik peab 15.12 saama sisse kolida) on hakatud

teostama remonttöid. Põrandaliistud on eemaldatud nii, et kohati on ka seina kahjustatud, liimiga

kinnituskohad on lahti tõmmanud värvi (kas sel juhul on seinte värvimine põhjendatud) Probleem

on ka ühe ukse lengi minimaalsest kahjustusest alaosas sisse on tulnud väiksed praod, omanik pidi

edastama ukseploki hinna (eritellimus 2300x900mm). Juhiti tähelepanu ka ukse lainetamisele aga

see pole küll seotud antud juhtumiga kõikide uste üks serv lainetab. Tegelikult see veekogus, mis

põrandat kattis pole märkimisväärselt suur, näidati ka pragusid seinas mis pole kindlasti selle

juhtumiga seotud.

Fotodelt on näha, et põrandaliiste ei ole võimalik eemaldada ilma, et sein ei saaks kahjustada.

Hageja esindaja vaatas kahjustused üle 09.12.2021.

Kahjustused olid samasugused, nagu kindlustusvõtja 09.07.2021 hagejale teatas. Hageja poolne

kahju ülevaatamine oli tingitud vajadusest võtta täiendav hinnapakkumine. Nii Amantium OÜ

hinnapakkumine (7037,68 eurot ilma käibemaksuta) kui ka RVO Ehituse OÜ hinnapakkumine

(6521,70 eurot) on samas suurusjärgus ja ei erine üksteisest oluliselt. Hinnavahe on vaid 7%. Kuna

kindlustusvõtja esitas omapoolse hinnapakkumise alles 01.12.2021, siis ei olnud hagejal põhjust

korterit varem üle vaadata. Kahju ulatus oli piisavalt fotodega dokumenteeritud juba juulis 2021.

Hageja on tõendanud, et kahjustada sai parkett, mis on ühine koridoris ja elutoas ning parkett

eraldi toas, mis asub koridorist paremal. Samuti on hageja tõendanud, et põrandaliistude

eemaldamisel on kahjustada saanud seinad. Seinte parandamiseks on seinad vaja uuesti värvida.

Hageja on hüvitanud kahju RVO Ehituse OÜ hinnapakkumise alusel summas 6202,70 eurot

(6521,70-omavastutus 319).

II KOSTJA VASTUVÄITED

7. Kostja hagi ei tunnista.

Hageja heidab kostjale ette töövõtulepingu rikkumist, mille tulemusena tekkis kindlustusvõtjale

kahju. Seetõttu on hageja arvamusel, et kuivõrd hageja on kindlustusandjana kindlustusvõtja

nõude rahuldanud, on hagejal õigus esitada tagasinõue kostja vastu. Kostja eeltooduga ei nõustu

ning vaidleb hageja väidetele täielikult vastu.

Kostja ei ole rikkunud kindlustusvõtjaga sõlmitud töövõtulepingut ning hageja vastupidised väited

on paljasõnalised, põhistamata ning täielikult tõendamata. Hageja tagasinõude eeldused ei ole

täidetud.

Kostja märgib, et kindlustusandja tagasinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 492 lg 1, mis

sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või

kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Selleks, et saaks toimuda kindlustusvõtja nõude üleminek kindlustusandjale, peavad olema

samaaegselt täidetud neli eeldust:

-

kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel on sõlmitud kehtiv kindlustusleping;

-

toimunud on kindlustusjuhtum ehk tekkinud on kindlustuslepingu alusel hüvitamisele

kuuluv kahju;

-

kindlustusandja on hüvitanud nimetatud kahju õigustatud isikule ning

-

kindlustusvõtjal on kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu.

Kostja selgitab, et käesoleval juhul pole eelviidatud neljast eeldusest kaks täidetud.

Nimelt ei ole kostja hinnangul kindlustusjuhtumit toimunud, samuti puudub kindlustusvõtjal

kostja vastu nõue.

Kostja põhjendab oma väited täpsemalt alljärgnevaga:

-

Kindlustusjuhtumit ei ole toimunud

VÕS § 492 lg 1 kohaldamise eelduseks on kindlustusjuhtumi toimumine st olukord, kus

kindlustusandjal on tekkinud kahju hüvitamise kohustus. Kostja hinnangul ei ole antud juhul

kindlustusjuhtumit toimunud.

Kostja poolt 18.06.2021 koostatud avariiakti kohaselt on kostja kindlustatud eseme ülevaatuse

käigus tuvastanud, et konditsioneerist lekkis kondensaat. Kostja selgitab, et kahju tekkimise ajal

kehtisid hageja varakindlustuse üldtingimused V100/2020 (üldtingimused). Üldtingimuste 4.4.1.

a) sätestab, et veeavarii puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks

on hoonesisese veevarustuse-, kanalisatsiooni, kütte-, jahutussüsteemi või nende osade

purunemise tõttu väljavoolanud vesi, reovesi või muu vedelik või väljatunginud aur. Samas näeb

aga üldtingimuste punkt 4.4.3. b) ette veeavarii välistuse, mis sätestab, et kindlustusandja ei

hüvitata kahju, mis on põhjustatud liigniiskusest, kondensaadist, puhastus- või koristusveest (lisa

1). Lisaks näeb üldtingimuste punkt 6.7 ette, et PZU ei hüvita kahju ega kulusid, mille otseseks

või kaudseks põhjuseks on: kõdunemine, hallitamine, liigniiskus, korrosioon, erosioon, rooste,

katlakivi, kondensaat, mädanik, kokkutõmbumine, aurustumine, kaalukaotus, kuivus või muu

selline aegamööda toimuv protsess või nähtu.

Kuivõrd tagasinõude aluseks olevate asjaolude kohaselt on kahju põhjustanud kondensaat, ei

olnud kindlustusandja üldtingimuste V100/2020 punkti 4.4.3 b) ja punkti 6.7 kohaselt tegemist

kindlustusjuhtumiga ning hagejal puudus kindlustushüvitise tasumise kohustus. Seega ei ole

kindlustusjuhtumit toimunud ning kindlustusandja ei oma tagasinõuet kostja vastu.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-2-08 punktis 17 selgitanud, et isikul, kes ei ole kindlustuslepingu

pooleks, on õigus VÕS § 171 lg-st 1 tulenevalt esitada VÕS § 492 lg 1 järgi esitatavale nõudele

neid vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude ülemineku ajal, ja vastuväiteid, mis

tal on uue võlausaldaja vastu.

Juhindudes eelnevast, esitab kostja vastuväited, mida ta oleks saanud esitada vastuväidetena

kindlustusvõtja nõudele.

a)

Kindlustusvõtjal ei olnud kostja vastu kahju hüvitamise nõuet.

VÕS § 492 lg 1 kohaldamiseks pidi kindlustusvõtjal olema kostja vastu nõue. Kostja hinnangul ei

olnud kindlustusvõtjal tema vastu nõuet. Kuivõrd hageja on väitnud, et kindlustusvõtja nõue kostja

vastu põhines töövõtulepingul, toob kostja välja, et kindlustusvõtja oleks saanud kostjalt nõuda

töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui täidetud oleks järgmised

eeldused:

-

kostja on töövõtulepingut rikkunud;

-

kindlustusvõtjale on kostja kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju;

-

kostja kohutuse rikkumise ja kindlustusvõtjale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos

ning

-

kostja vastutab rikkumise eest.

Kostja hinnangul ei ole antud juhul ükski viidatud eeldustest täidetud, seega ei olnud

kindlustusvõtjal kostja vastu nõuet, mis oleks saanud hagejale üle minna. Kostja ei ole

töövõtulepingut rikkunud

Hageja on hagiavalduse punktis 3.5 väitnud järgmist: „Hageja hinnangul on kostja töövõtulepingut

rikkunud. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Kuna kostja poolt

paigaldatud konditsioneer lekkis, konditsioneerist jooksis välja vesi ning selle tagajärjel sai

kahjustada korteri põrand ja uksepaled, siis ei vastanud tehtud töö lepingutingimustele“.

Kostja antud väitega ei nõustu ning vaidleb sellele täielikult vastu. Kostja selgitab, et on ilmne, et

kondensaat ei tekkinud konditsioneeri tarnimise ega selle paigaldamise tõttu. Kostja avariiakti

kohaselt oli kondensaadipump läbi põlenud, pumba läbipõlemine ei ole ega saagi olla tingitud

konditsioneeri paigaldamisest. Vastupidist pole hageja tõendanud.

Kindlustusvõtja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu p 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks XXX

tn X, Kalevi Panorama Elamukvartali hoonete X, X ja X konditsioneeride tarnimine ja

paigaldustööd. Kostja on oma kohustused nõuetekohaselt täinud. Kostja tarnis konditsioneerid

ning teostas nende paigaldamise. Hageja on üksnes üldsõnaliselt väitnud, et kuna paigaldatud

konditsioneer lekkis, ei vasta kostja töö lepingutingimustele. Hageja pole selgitanud, millist

lepingutingimust on kostja konditsioneeri paigaldamisel väidetavalt rikkunud. Hageja ei ole hagis

tuginenud väitele, et kostja oleks paigaldanud konditsioneeri ebaõigesti ning kondensaat hakkas

lekkima konditsioneeri ebaõige paigaldamise tõttu. Seega ei ole hageja konkretiseerinud, millist

konkreetset rikkumist ta kostjale ette heidab.

Kahju tekkimine kindlustusvõtjale on tõendamata.

Isegi siis, kui kostja oleks tõepoolest töövõtulepingut rikkunud (mida kostja ei teinud), ei oleks

kindlustusvõtjal sellest hoolimata olnud kostja vastu nõuet kuivõrd pole tõendatud, et

kindlustusvõtjale oleks tekkinud kahju, mille hüvitamist ta oleks saanud kostjalt nõuda.

Hageja on käsitlenud kahjuna kindlustusvõtjale kuulunud korteri siseviimistluse kahjustumist.

Hageja ei ole aga selgitanud, milles täpsemalt väidetav kahju seisnes ja millega kahju tekkimine

tõendatud on.

VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Sama sätte lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse

või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Hageja esitatud veeavarii piltidest nähtub,

et kindlustatud eseme koridori põrandal on kondensaadi lekkimisest veejäljed, samuti nähtub

piltidelt, et kolm põrandaliistu on kahjustunud (kaks esikus olevat liistu ja üks magamistoas olev

liist. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kondensaadi tõttu tekkisid kindlustud eseme koridori põrandale

veejäljed ning kolm liistu said kahjustada. Sellest ei ole aga võimalik automaatselt järeldada, et

kindlustusandjale oleks tekkinud kahju.

Kostja viitab, et VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sama sätte lg 2 näeb ette, et kui uue samaväärse

asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. VÕS §

132 lg 3 kohaselt kui, asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kostja hinnangul ei ole kahju tekkimine

kindlustusvõtjale tõendatud.

Ei ole tõendatud, et tekkinud intsident oleks vähendanud korteri väärtust. Samuti ei ole tõendatud,

et kindlustusandja oleks parketi osa ja kahjustunud liistud välja vahetanud või parandanud ja

kandnud sellega seonduvalt kulutusi.

Hagiavaldusest nähtub, et kindlustusvõtja on esitanud hagejale kahjuteate 09.07.2021.

Hageja vara ülevaatuse akti kohaselt on hageja kindlustatud eseme üle vaadanud 09.12.2021 ehk 5

kuud pärast kahjuteate esitamist. Hageja vara ülevaatuse aktist nähtuvalt ei olnud selle koostamise

ajaks korteris siseviimistluse väidetavaid kahjustusi veel kõrvaldatud.

Kinnistusraamaatu andmete kohaselt on kindlustusvõtja aga 15.12.2021 sõlminud kindlustatud

eseme võõrandamiseks müügi- ja asjaõiguslepingu. Eeltoodust tulenevalt ei kõrvaldanud

kindlustusvõtja väidetavat kahju 5 kuu jooksul pärast siseviimistluste kahjustuste tekkimist.

Kindlustusvõtja võõrandas korteri kõigest 6 päeva pärast seda, kui hageja oli käinud korterit üle

vaatamas.

Seega on äärmiselt ebatõenäoline, et kindlustusvõtja oleks selle 6 päeva jooksul siseviimistluse

kahjustused kõrvaldanud. Seda kahtlust kinnitab ka asjaolu, et hageja on maksnud

kindlustusvõtjale hüvitise välja alles 16.02.2022 ehk pea 7 kuud pärast kahjuteate esitamist. Ei ole

tõendatud, et kahjustus oleks alandanud korteri väärtust. Järelikult ei ole tõendatud, et

kindlustusvõtjale oleks tekkinu kahju.

Kuivõrd kostja pole oma töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud ning kahju tekkimine

kindlustusvõtjale pole tõendatud, ei olnud kindlustusvõtjal kostja vastu kahju hüvitamise nõuet,

mis oleks saanud hagejale üle minna.

8. Hoolimata sellest, et kostja väidetel ei ole kahju tekkimine tõendatud, esitab kostja

vastuväited ka väidetava kahju suurusele.

Hageja poolt kohtule esitatud veeavarii piltidest nähtub, et kindlustatud eseme koridori põrandal

on kondensaadi lekkimisest veejäljed ja kolm põrandaliistu on kahjustunud (kaks esikus olevat

liistu ja üks magamistoas olev liist. Hageja poolt kohtule esitatud RVO Ehitus OÜ poolt tehtud

hinnapakkumise kohaselt on koridori pindala 7,6m2. Samas nähtub hinnapakkumisest, et see

sisaldab:

- kogu korteri parketi ja liistude eelmadamist;

- uut parketti ja uusi liiste kogu korteri jaoks;

- uue parketti ja liistude paigaldamist kogu korteris;

- 189 m2 seinte värvimist, mis tähendab, et ära värviti kogu korteri seinad.

Kuigi kondensaadi tõttu tekkisid veekahjustused vaid koridori põrandale ning kahjustada sai kolm

liistu, on hageja kindlustusvõtjale hüvitanud kogu korteri siseviimistluse maksumuse, milleks aga

puudus mistahes vajadus. Seega ei ole ka väidetava kahju suurus mitte kuidagi põhjendatud.

Isegi juhul, kui kindlustusvõtja oleks teinud veekahjustuste kõrvaldamiseks kulutusi (mis ei ole

tõendatud), oleks kindlustusandjal olnud teoreetiliselt võimalus nõuda kostjalt VÕS § 132 lg 1

alusel vaid mõistlike kulude hüvitamist, mille kandmine kindlustusvõtja poolt oleks pidanud

olema tõendatud. Ei ole veekahjustuste kõrvaldamiseks 7,6 m2 suurusel pinnalt ja kolme liistu

asendamiseks vajalik sisuliselt terve korter ära remontida.

Hageja kahju hüvitamise nõue on tõendamata ning isegi juhul, kui kahju tekkimine

kindlustusvõtjale oleks tõendanud, on kahju ebamõistlikult suur ning kuulub igal juhul

vähendamisele.

Kuigi kostja ei ole oma lepingust kohustust rikkunud ning kindlustusvõtjal ei olnud kostja vastu

kahju hüvitamise nõuet, on hageja nõue välistatud ka seetõttu, et väidetav kahju ei kuulu

hüvitamisele. VÕS § 127 lg 2 näeb ette, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju

ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju

hüvitamise kohustus tekkis.

9. Kostja ei ole ühtegi oma lepingulist kohustust rikkunud.

Olukorras, kus kostja ülesandeks on konditsioneeri paigaldus, ei saa kostja kuidagi vastutada

konditsioneerist kondensaadi lekkimise eest, mis ei ole tingitud kostja poolt teostatud

paigaldustööst. Lisaks sätestab VÕS § 127 lg 3 et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab

hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema

lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kostja ei saanud mitte kuidagi ette näha, et kostjal saaks, kasvõi teoreetiliselt, tekkida

konditsioneeri paigaldamise tõttu kohustus hüvitada kindlustusvõtja korteri remont, sh kogu

korteri parketi ja liistude eemaldamine, uue parketi ja liistude ostuhinna ja paigaldamise

hüvitamine ning kogu korteri seinte üle värvimise hüvitamine.

Hagejal kui kindlustusandja tagasinõude esitajal tuleb oma arvatava nõude maksma panemiseks

tõendada, et tagasinõude esitamise eeldused on täidetud. Seda hageja aga teinud pole.

Hageja pole selgitanud ega tõendanud, millise kindlustuslepingu sätte alusel on hageja asunud

väitma, et toimunud on kindlustusjuhtum. Seevastu on kostja põhjalikult selgitanud ja tõendanud,

et kindlustusjuhtumit ei ole toimunud ning hagejal puudus kindlustushüvitise tasumise kohustus.

Samuti ei ole hageja toonud esile, millist konkreetset töövõtulepingust tulenevat kohustust olevat

kostja väidetavalt rikkunud. Kostja eitab mistahes lepingulise kohustuse rikkumist.

Hageja tagasinõue on põhjendamatu, sest kindlustusjuhtumit pole toimunud ning kindlustusvõtjal

ei olnud kostja vastu nõuet, mis oleks saanud VÕS § 429 lg 1 alusel kindlustusandjale üle minna.

Hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

10. 18.11.2024 esitatud seisukohas märgib hageja, et

- Hageja on tasunud kindlustushüvitise ebaõigele isikule ega oma seetõttu kostja vastu nõuet.

Vaidluse all mitteolevate asjaolude kohaselt sõlmis kindlustusvõtja 15.12.2021 kindlustatud

korteri võõrandamiseks müügi- ja asjaõiguslepingu ning 17.12.2021 kanti kindlustatud korteri uue

omanikuna sisse A. B.. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja kandis kindlustusvõtja T OÜ

kontole kindlustushüvitise 16.02.2022.

VÕS § 494 lg 1 sätestab, et kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja

omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. Seega

omandas A. B. 17.12.2021 kindlustusvõtja T OÜ võimaliku nõude. Ometi on hageja tasunud

kindlustushüvitise välja pea kaks kuud hiljem ning seda esialgsele kindlustusvõtjale T OÜ. Sellest

tulenevalt on kindlustushüvitis tasutud ebaõigele isikule ning taolises olukorras ei saanud hagejale

minna üle T OÜ väidetav nõue kostja vastu VÕS § 492 lg 1 alusel.

-

Kostja ei ole kindlustusvõtjaga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud

Kostja ei ole kindlustusvõtjaga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud vaid on kõik töövõtulepingust

tulenevad kohustused kohaselt täitnud.

Puudub vaidlus selles, et XXX tn X korteris põles läbi kondensaadipump. Asjas 06.11.2024

toimunud eelistungil jäi kostja oma väidete juurde ning tõi esile, et hageja ei ole selgitanud, millist

konkreetset töövõtulepingust tulenevat kohustust olevat kostja rikkunud. Hageja aga selgitas

istungil järgmist: „Hagi aluseks on töövõtulepingu rikkumine, kus kostja pidi tarnima ja

paigaldama eluhoonesse konditsioneerid. Konditsioneerid ta tõi ja paigaldas, aga konditsioneer,

mis paigaldati, oli rikkega juba algusest peale ja see põhjustas korterile kahju“. Kohus küsis

istungil hagejalt järgmist: „Töövõtulepingu järgi oli töövõtja kohustus tarnida ja paigaldada. Kas

see, kui pump oli läbi põlenud, oli mõjutatav kostja ehk töövõtja tegevusest?“, millele hageja

vastas nii: „Hageja näeb asja niimoodi, et töövõtulepingust tulenev kohustus tarnida ja paigaldada

on ikkagi, et peab olema korras ja töötav seade, mitte rikkis asi. Ja kostja on kinnitanud, et asi,

mille ta sinna tõi, oli algusest peale puudusega. Et puudus ei tekkinud kliendi süül“. Kostja ei ole

üheski menetlusdokumendis võtnud omaks ega muul viisil kinnitanud, et kondensaadipump oli

algusest peale puudusega. Kostja tarnis konditsioneerid ning teostas nende paigaldamise. Kostja

töö vastas lepingutingimustele ning hageja vastupidised väited on alusetud, põhjendamatud ning

täielikult tõendamata

Asjaolu, et kostja on avariiakti märkinud, et kondensaadipumbal oli tootmisdefekt, ei anna alust

järeldada, et pump oli selle üleandmise ajal puudustega. Kostja selgitab, et võimalikud vead

elektroonilise seadme tootmisel võivad ilmneda ka pärast mitme aasta möödumist seadme

paigaldamisest. Ka kohtuistungil, kui kostja lepinguline esindaja möönis, et pumbal oli

tootmisdefekt, ei pidanud kostja silmas seda, et kostja võtab omaks, et pump oli algusest peale

puudustega. Kostja on omaks võtnud üksnes selle, et kondensaadipump oli läbi põlenud.

Kostja selgitab, et kuna kõnealuse kondensaadipumba konstruktsioon ei võimaldanud pumpa lahti

võtta, märkis kostja avariiakti vea põhjuseks tootmisdefekti. Tegelikkuses ei olnud aga kostjal

võimalik hinnata, mis konkreetselt pumba läbipõlemise põhjustas (pumpa ei olnud võimalik lahti

võtta). Samuti ei osanud kostja toona ette näha, et kostja avariiakti võidakse kasutada tema vastu

nõude esitamiseks. Teiseks, kostja paigas töövõtulepingu alusel korteritesse kaubamärgi „Eckerle“

(tooja: Eckerle Industrie-Elektronik gmbH) kondensaadipumbad. Kostja toob välja, et kõik kostja

poolt paigaldatud kondensaadipumbad vastavad nii rahvusvahelisele ISO standardile 9001:2000,

mille tõendamiseks esitab kostja „Eckerle“ pumpade ISO sertifikaadi (lisa 2), kui ka kõikidele

Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele, mille tõendamiseks esitab kostja „Eckerle“ pumpade

vastavusdeklaratsiooni (lisa 3). Kostja poolt paigaldatud kondensaadipumbad olid seega uued ja

kvaliteetsed.

Kolmandaks toob kostja välja, et tööde kindlustusvõtjale üleandmise ajal oli vaidlusalune

kondensaadipump täiesti töökorras. Vahetult enne tööde üleandmist viis kostja läbi ka pumpade

testimise. Kondensaadipumba testimine toimub selliselt, et konditsioneeri lastakse vesi ning

kontrollitakse, kas vesi väljub sealt läbi pumba. Paraku ei ole kostjal pumpade testimise kohta

dokumentaalset tõendit esitada kuivõrd tegu on tavapärase protseduuriga mida kostja ei ole eraldi

protokollinud. Kostja esitab seadmete üleandmis-vastuvõtmise akti.

-

Kahju tekkimine ja väidetava kahju suurus on tõendamata

Kostja hinnangul ei ole kindlustusvõtjal kahju tekkinud, täielikult on tõendamata väidetavalt

tekkinud kahju suurus.

Hageja ei ole selgitanud, miks tuli parkett välja vahetada kogu korteris, kui veekahjustusi võis

hageja poolt kahjustuse tõendamises esitatud piltidelt näha vaid koridoris.

Samuti ei nõustu kostja hageja väidetega selle kohta, et põrandaliistude eemaldamise vajaduse

tõttu tuli kogu korteri seinad üle värvida. Hageja ei ole seda väidet mitte millegagi tõendanud.

Olukorras, kus hageja ei osanud istungil vastata kohtu küsimusele selle kohta, kas remont on üldse

teostatud, puudub mistahes alus väitmaks, millised oleks olnud korteri remondi korral reaalselt

vajalikud ehitustööd ja millised mitte ning milliseks oleks kujunenud vajalike ehitustööde maht.

Hageja ei ole esile toonud konkreetseid kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid ega

tõendanud kahju hüvitamise nõude eelduste täidetust.

Kostja leiab alternatiivselt, et

– väidetav kahju ei kuulu hüvitamisele

VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud

selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

Isegi kui kostja oleks rikkunud kindlustusvõtjaga sõlmitud töövõtulepingut (mida kostja ei teinud),

ei oleks kindlustusvõtjal olnud kostja vastu kahju hüvitamise nõuet.

VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja

parandamist või asendamist. Antud juhul on kostja läbipõlenud kondensaadipumba asendanud.

Kondensaadipumba asendamise järgselt ei saanud aga kindlustusvõtjal kostja vastu mistahes

nõudeid olla.

Kostja väidab, et kondensaadipumpade tarnimise kohustuse eesmärgiks ei olnud kaitsta tellijat

muu võimaliku kaudse kahju eest, mis kondensaadipumba läbipõlemise tagajärjel tellija muule

varale tekkida võib. Päris kindlasti ei olnud kondensaadipumpade tarnimise eesmärgiks pumba

läbipõlemise korral tellija kogu korteri siseviimistluse vahetamisega kaasnevate kulude

hüvitamine ning seda veel olukorras, kus tellija kondensaadi lekkimise tagajärjel korteri esikus

ilmnenud veekahjustusi eelduslikult ei kõrvaldanudki. Isegi juhul, kui kostja oleks andnud

kindlustusvõtjale üle puudustega kondensaadipumba (mida kostja ei teinud), ei kuuluks väidetav

kahju sellegipoolest hüvitamisele.

Väidetava kahju suurus saaks olla maksimaalselt 1374,90 eurot.

Juhuks kui aga kohus kostja väidetega mingil põhjusel ei nõustu ning asub seisukohale, et kostja

siiski on töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud ning tekkinud kahju on hüvitatav, tugineb

kostja teise alternatiivse argumendina vastuväitele, mille kohaselt saaks hüvitatava kahju suuruses

olla maksimaalselt 1374,90 eurot. Kõnealune summa on kujunenud järgmiselt: kostja on liitnud

kokku kõik hinnapakkumises märgitud koridoriga seotud tööd ja saanud selle tulemusena

summaks 1,249.90 eurot seejärel on kostja antud summale liitud juurde transpordikulu 80 eurot

ning ¼ koristamise ja prügi utiliseerimise maksumusest ehk 45 eurot.

Kostja esitab käesoleva alternatiivse taotluse juhuks, kui kohus ühegi kostja poolt eelnevalt

esitatud argumendiga ei nõustu.

VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses

oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.

Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja

nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Riigikohus on pidanud

võimalikuks VÕS § 140 lg 1 kohaldamist ka töövõtulepingust tuleneva rikkumise korral (RKTKo

asjas nr 3-2-1-126-15 p 13). Kostja leiab, et juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjal

on kahju hüvitamise kohutus ja kindlustusvõtjale tekkinud kahju on suurem kui 1374,90 eurot,

palub kostja kohtul kahjuhüvitist vähendada kuni 1374,90 euroni. Isegi kui kostja oleks andnud

kindlustusvõtjale üle lepingutingimustele mittevastava kondensaadipumba (mida kostja ei teinud),

ei oleks kindlustusvõtjal olnud alust nõuda kostjalt enamat, kui pumba asendamist või parandamist

ning kuivõrd kostja on pumba asendanud, muud kahju kindlustusvõtja kostjalt nõuda ei saaks.

Kostja on selgitanud sedagi, lepingutingimustele mittevastava eseme üleandmise korral saab

võimalik kahju hüvitamise nõue seisneda vaid lepingu eseme väärtuse vähendamise või

hüvitamise nõudes ning mistahes muud nn kaudset kahju kindlustusvõtja nõuda ei saaks.

Kondensaadipumba maksumus on umbes 200 eurot. Tegemist on seega odava seadmega, mistõttu

ei ole mõeldav, et kostjal tuleks hüvitada väidetav kaudne kahju, mis ületab kondensaadipumba

maksumust pea 33 kordselt. Kostja ei pidanud ka ette nägema, et kondensaadipumba rikke

tagajärjel tuleks kogu korteri põrand ära vahetada ja kõik seinad üle värvida ehk siis kogu korteri

siseviimistlus uuesti teostada.

Esinevad alused väitmaks, et tegelikkuses ei ole korteris remonti tehtud ning kahju ei ole seega ka

tekkinud. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kindlustusvõtja alusetu rikastumine

11. Lõppseisukohtades jääb kostja oma varasemate seisukohtade juurde

- Hageja on tasunud kindlustushüvitise ebaõigele isikule ega oma seetõttu kostja vastu nõuet

- Kostja ei ole kindlustusvõtjaga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud

- Kahju tekkimine ja väidetava kahju suurus on tõendamata

- Kostja alternatiivne seisukoht

a) väidetav kahju ei kuulu hüvitamisele

b) väidetava kahju suurus saaks olla maksimaalselt 1374,90 eurot

Kostja on esitanud alternatiivse taotluse kahju vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel juhuks, kui

kohus ühegi kostja poolt esitatud argumendiga ei nõustu ning peaks asuma seisukohale, et kostja

on töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud ja väidetav kahju kuulub hüvitamisele.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ning

hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja

kuulub rahuldamisele osaliselt.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.

TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

14. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et

-

Lietuvos draudimas Eesti filiaali (PZU) ja T OÜ vahel oli sõlmitud kindlustusleping nr xxx

(dtl 29 jj; kindlustusperiood oli 19.02.2021-18.03.2022; kindlustatud ese oli müümata korterite

siseviimistluse, inventari ja seadmed aadressil Tallinn XXX tn 6 dtl 30; veeavarii omavastutuse

suurus 319 eurot dtl 30)

-

T OÜ ja OÜ Skat-Keskus sõlmisid 24.04.2019 töövõtulepingu nr 14/2019 (dtl 34-55),

mille kohaselt pidi OÜ Skat-Keskus tarnima ja paigaldama XXX tn X, Kalevi Panorama

elamukvartali hoonete X, X ja X konditsioneerid (lepingu p 2.1).

-

OÜ Skat-Keskus on kostja endine ärinimi (käesoleval ajal AS Skat-Keskus).

-

29.06.2021 sai hageja T OÜ-lt kahjuteate (dtl 56), mille kohaselt toimus 24.06.2021 paiku

Tallinn XXX tn X korteris veekahju. Katki oli konditsioneeri pump, millest tekkis veekahju.

Rikutud said põrad ja uksepaled.

-

OÜ Skat-Keskus avariiakti (dtl 20) kohaselt lekkis Tallinn XXX Xkorteris konditsioneer,

põhjuseks konditsioneeri tootmisdefekt. Rikke kõrvaldamiseks on vaja asendada

kondensaadipump uuega.

-

Kahjustatud põranda ja uksepalede parandamiseks esitas hinnapakkumise RVO Ehituse

OÜ summas 6521,70 eurot (dtl 21-22).

-

Lietuvos draudimas Eesti filiaal hüvitas T OÜ-le kahju summas 6202,70 eurot (dtl 23).

Omavastutus 319 eurot jäi kindlustusvõtja kanda (6521,70-319=6202,70).

-

Lietuvos draudimas Eesti filiaal esitas Oü-le Skat Keskus 12.04.2022 kohtuvälise

kahjunõude (tagasinõude) ning palus kahju hüvitada hiljemalt 29.04.2022 (dtl 25-27).

15. Hageja on esitanud kostja vastu kindlustusavõtjale kuuluva kahju hüvitamise nõude hageja

poolt hüvitatud kahju ulatuses (tagasinõude, VÕS § 492 lg 1).

Hageja tugineb oma nõudes asjaoludele, et

-

Kostja rikkus T OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingut (töö ei vastanud

lepingutingimustele)

-

Kostja töövõtjana vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest;

-

Kahju kuulub hagejale hüvitamisele VÕS § 115 lg 1 alusel

Kostja tugineb vastuväidetes alljärgnevale:

-

Täitmata kindlustusvõtjalt kindlustusandjale nõude ülemineku eeldused

a)

Ei ole toimunud kindlustusjuhtumit;

b)

Hüvitis makstus selleks õigustamata isikule

c)

Kindlustusvõtjal puudub kostja vastu nõue, sest täitmata töövõtulepingu rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamise eeldused:



Töövõtulepingu rikkumine kostja poolt



Kostja kohustuse rikkumise tõttu kindlustusvõtjale kahju tekkimine;



Põhjusliku seose olemasolu kostja kohustuse rikkumise ja kindlustusvõtjale kahju

tekkimise vahel



Kostja vastutus rikkumise eest

Kostja vaidleb vastu ka hageja esitatud kahju suurusele.

Kostja alternatiivne seisukoht:

-

Väidetav kahju ei kuulu hüvitamisele

-

Väidetava kahju suurus saab olla maksimaalselt 1374,90 eurot (vähendada kahjuhüvitist

VÕS § 140 lg 1 alusel).

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava

kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju

hüvitamise nõue.

Kahju hüvitamise nõue läheb kindlustusandjale üle, kui on täidetud järgmised eeldused:

-

kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel on sõlmitud kehtiv kindlustusleping

-

toimunud on kindlustusjuhtum, st realiserunud on kindlustuslepinguga kaetud risk ehk

tekkinud on kindlustuslepingu alusel hüvitamisele kuuluv kahju

-

kindlustuasndja on nimetatud kahju õigustatud isikule hüvitanud

-

kindlustuvõtjal või kindlustatud isikul on kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu

Kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue läheb kindlustusandjale üle hetkel, mil kindlustusandja on

täitnud oma kindlustuslepingust tuleneva täitmiskohustuse (st hüvitanud tekkinud kahju).

Kui kindlustusasndja on kannatanule välja maksnud suuremas ulatuse kui see, mille eest kahju

tekitaja vastutab, ei saa kindlustusandja kahju tekitaja vastu esitada nõuet mitte kogu väljamakstud

summa osas, vaid ikkagi üksnes kahju tekitaja vastutuse ulatuses.

17. Esmalt kontrollib kohus, kas on täidetud kindlustusandjale kindlustusvõtja kahju

hüvitamise nõue ülemineku eeldused.

17.1 Kehtiva kindlustuslepingu olemasolu

Vaidlust ei ole selles, et kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel oli väidetava kindlustusjuhtumi

toimumise ajal sõlmitud kehtiv kindlustusleping

Lietuvos draudimas Eesti filiaali (PZU) ja T OÜ vahel oli sõlmitud kindlustusleping nr xxx (dtl 29

jj; kindlustusperiood oli 19.02.2021-18.03.2022; kindlustatud ese oli müümata korterite

siseviimistluse, inventari ja seadmed aadressil Tallinn XXX tn 6 dtl 30; veeavarii omavastutuse

suurus 319 eurot dtl 30).

17.2 Kindlustusjuhtumi toimumine ehk kindlustuslepinguga kaetud riski realiseerumine

Kostja AS Skat-Keskus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kindlustusjuhtumit toimunud.

Kostja 18.06.2021.a koostatud avariiakti kohaselt on kostja kindlustatud eseme ülevaatuse käigus

tuvastanud, et konditsioneerist lekkis kondensaat (dtl 20).

Kostja leiab, et kondensaadi leke ei olnud hageja ja kindlustusvõtja (T OÜ) vahel sõlmitud lepingu

järgi kindlustusjuhtumiks.

Kostja tugineb kahju tekkimise ajal kehtinud hageja varakindlustuse üldtingimuste V100/2020 (dtl

79-89) punktidele 4.4.1 a); 4.4.3 b); 6.7.

Üldtingimuste punkt 4.4.1. a) sätestab, et veeavarii puhul hüvitatakse kindlustatud esemele

tekkinud kahju, mille põhjuseks on hoonesisese veevarustuse-, kanalisatsiooni, kütte-,

jahutussüsteemi või nende osade purunemise tõttu väljavoolanud vesi, reovesi või muu vedelik või

väljatunginud aur. Samas näeb aga üldtingimuste punkt 4.4.3. b) ette veeavarii välistuse, mis

sätestab, et kindlustusandja ei hüvitata kahju, mis on põhjustatud liigniiskusest, kondensaadist,

puhastus- või koristusveest (lisa 1). Lisaks näeb üldtingimuste punkt 6.7 ette, et PZU ei hüvita

kahju ega kulusid, mille otseseks või kaudseks põhjuseks on: kõdunemine, hallitamine, liigniiskus,

korrosioon, erosioon, rooste, katlakivi, kondensaat, mädanik, kokkutõmbumine, aurustumine,

kaalukaotus, kuivus või muu selline aegamööda toimuv protsess või nähtu.

Kuivõrd tagasinõude aluseks olevate asjaolude kohaselt on kahju põhjustanud kondensaat, ei

olnud kindlustusandja üldtingimuste V100/2020 punkti 4.4.3 b) ja punkti 6.7 kohaselt tegemist

kindlustusjuhtumiga ning hagejal puudus kindlustushüvitise tasumise kohustus.

Kohus kostja seisukohaga ei nõustu.

Üldtingimuste punkti 4.1 kohaselt on kindlustusjuhtumiks kindlustatud eseme kahjustumine

ootamatu ja ettenägematu sündmuse tõttu.

Pooled ei vaidle, et Tallinn XXX tn X asuv vara - müümata korterite siseviimistlus, inventar ja

seadmed, oli kindlustatud hageja poolt.

Vaidlusalusel juhul oli tegemist tehnilise seadme (konditsioneeri rikkega), mitte kondenseerumise

kui loodusnähtusega.

Hageja selgitab konditsioneeri toimimist ja lekke toimumist järgmiselt: konditsioneer ehk

jahutusseade jahutab maha ruumide sisese õhu, selle käigus kondenseerub välja õhuhiiskus, mis

muutub veeks ning juhitakse hoonest (ruumidest) välja. Käesoleval juhul vee väljaviimist

konditsioneerist ei toimunud ning tehniliselt välja kondenseeritud vesi põhjustas kindlustusvõtja

varale kahju.

Vastavalt üldtingimuste p 4.2 b on kindlustusjuhtumiks veeavarii.

Tulenevalt p 4.4.1 a hüvitatakse veeavarii puhul kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille

põhjuseks on hoonesisese veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte-, jahutussüsteemi või nende osade

purunemise tõttu väljavoolanud vesi, reovesi või muu vedelik või väljatunginud aur.

Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul ei tekkinud kahjustused loodusliku kondensaadi

tulemusel (mis on tekkinud pika aja kestel nt hallitamine, kõdunemine, hallitamine, vamm,

korrosioon, niiskusest tingitud kondensaat, millest tuleneva võimaliku kahjustuse hüvitamise

välistab üldtingimuste p 4.4.3 a)

Kuivõrd käesoleval juhul oli kahjustuste põhjuseks jahutussüsteemi (konditsioneeri) rike, mille

tagajärjel voolas jahutusseadmest välja vesi ja kahjustas korteri siseviimistlust, oli tegemist

kahjujuhtumiga.

17.3 Kahju hüvitamine õigustatud isikule

Kostja on seisukohal, et kindlustusandja on väidetava kahju hüvitanud selleks õigustamata isikule

ega oma seetõttu nõuet kostja vastu.

T OÜ on kindlustatud korteri (Tallinn, XXX, registriosa nr XXX) võõrandanud A. B.ile ning

15.12.2021 kinnistamisavalduse alusel on 17.12.2021.a. kantud viimane kinnistusraamatusse

korteri uue omanikuna (dtl 91-97).

Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja kandis kindlustusvõtja T OÜ kontole kindlustushüvitise

16.02.2022 (dtl 23), ehk pärast kinnisasja võõrandamist.

Kostja leiab tuginedes VÕS § 494 lg 1, et A. B. omandas 17.12.2021 kindlustusvõtja T OÜ nõude,

kuid vaatamata sellele on hageja tasunud kindlustushüvitise välja pea kaks kuud hiljem ning seda

esialgsele kindlustusvõtjale, millest tulenevalt on kindlustushüvitis tasutud ebaõigele isikule ning

taolises olukorras ei saanud hagejale minna üle T OÜ väidetav nõue kostja vastu VÕS § 492 lg 1

alusel.

Kohus kostja seisukohaga ei nõustu.

VÕS § 494 lg 1 sätestab, et kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja

omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused.

Kindlustatud asja võõrandamise korral läheb senise kindlustusvõtja õiguslik positsioon

kindlustatud asja omandajale üle. Tegemist on nõude seaduse alusel üleminekuga VÕS § 173 lg 1

mõttes.

Kindlustuslepingu omandajale ülemineku eelduseks on kindlustatud asja võõrandamine –

eelkõige tehinguline omandi üleandmine võõrandajalt omandajale, st kehtiva käsutuse tegemist,

millega kindlustatud asja omand läheb üle ühelt isikult teisele.

Kinnisasjade puhul tähendab see AÕS § 641 kohaselt notariaalselt tõestatud kokkuleppe

(asjaõiguslepingu) sõlmimist ja sellekohase kande tegemist kinnistusraamatusse.

Kindlustuslepingu ülemineku peamiseks tagajärjeks on see, et kui kindlustusjuhtum on toimunud

peale kindlustuslepingu üleminekut, siis peab kindlustusandja täitma oma hüvitise maksmise

kohustuse kindlustatud asja omandajale. Kui kindlustusjuhtum on toimunud enne kindlustatud

asja võõrandamist, tuleb hüvitamiskohustus täita kindlustatud asja võõrandajale ning

võõrandamine selles osas midagi ei muuda

1 .

Kuivõrd kindlustusjuhtum leidis käesoleval juhul aset enne kinnisasja võõrandamist, on hageja

tasunud kindlustushüvitise selleks õigustatud isikule (võõrandajale).

17.4 Kindlustusvõtjal (T OÜ-l) ei ole kostja vastu kahju hüvitamise nõuet.

VÕS § 492 lg 1 kohaldamiseks pidi kindlustusvõtjal olema kostja vastu nõue.

Kostja hinnangul ei olnud kindlustusvõtjal tema vastu nõuet.

Selleks, et kindlustusvõtja saaks kostjalt nõuda töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, peavad olema täidetud järgmised eeldused:

-

kostja on töövõtulepingut rikkunud;

-

kindlustusvõtjale on kostja kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju;

-

kostja kohutuse rikkumise ja kindlustusvõtjale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos

ning

-

kostja vastutab rikkumise eest.

Kostja hinnangul ei ole ükski nimetatud eeldustest täidetud.

17.4.1 Hageja märgib, et VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Kuna

kostja paigaldatud konditsioneer lekkis, konditsioneerist jooksis välja vesi ning selle tagajärjel sai

kahjustada korteri põrand ja uksepaled, ei vastanud tehtud töö lepingutingimustele.

1 Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne (§ 494 komm p 3.3, lk 232)

Kostja vaidleb hageja väitele vastu ja selgitab, et kondensaat ei tekkinud konditsioneeri tarnimise

ega selle paigaldamise tõttu. Kostja avariiakti kohaselt oli kondensaadipump läbi põlenud, pumba

läbipõlemine ei ole ega saagi olla tingitud konditsioneeri paigaldamisest.

T OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu p 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks XXX tn X,

Kalevi Panorama Elamukvartali hoonete X, X ja X konditsioneeride tarnimine ja paigaldustööd.

Kostja tarnis konditsioneerid ning teostas nende paigaldamise.

Kostja töö vastas lepingutingimustele ning hageja vastupidised väited on tõendamata.

T OÜ ja OÜ Skat-Keskus vahe 24.04.2019 sõlmitud töövõtulepingu nr 14/2019 (dtl 34-55) p 2.1

kohaselt pidi OÜ Skat-Keskus tarnima ja paigaldama XXX tn X, Kalevi Panorama elamukvartali

hoonete X, X ja X konditsioneerid (lepingu p 2.1).

VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö peab vastama lepingutingimustele.

Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele muuhulgas, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi

(VÕS § 641 lg 2 p 1);

Kostja on seisukohal, et täitis omapoolsed lepingust tulenevad kohustused.

Tarnis konditsioneerid ja paigaldas need ning tööde üleandmisel-vastuvõtmisel (akt 5.03.2021, dtl

197) puuduseid ei olnud.

Kostja on avariiakti (dtl 20) märkinud, et kondensaadipumbal oli tootmisdefekt (läbipõlenud pump

asendatud uuega), omaks võtnud, et kondensaadipump oli läbi põlenud. Kostja selgitab, et kuna

kondensaadipumba konstruktsioon ei võimaldanud pumpa lahti võtta, märkis kostja avariiakti vea

põhjuseks tootmisdefekti. Tegelikkuses ei olnud aga kostjal võimalik hinnata, mis konkreetselt

pumba läbipõlemise põhjustas (pumpa ei olnud võimalik lahti võtta (dtl 185).

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võimalik ka üheselt väita, et tööde üleandmisel-

vastuvõtmisel (töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal) puudust ei

olnud ja tööde kindlustusvõtjale üleandmise ajal oli vaidlusalune kondensaadipump täiesti

töökorras.

Kohus nõustub, et kuna kostja poolt paigaldatud konditsioneer lekkis, konditsioneerist jooksis

välja vesi ning selle tagajärjel sai kahjustada korteri põrand, ei vastanud tehtud töö

lepingutingimustele.

Kahjujuhtum leidis aset 24.06.2021 paiku, so 3 kuud pärast tööde üleandmist-vastuvõtmist.

Tulenevalt VÕS § 640 lg 2 kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö

valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja

juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni.

Vastavalt VÕS § 642 lg 1 vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on

olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui

mittevastavus ilmneb alles pärast seda.

Seega käesoleval juhul on kostja vastutav töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.

Kui töövõtja vastutab lepingutingimustele mittevastava töö eest, saab tellija töövõtja suhtes

kohaldada õiguskaitsevahendeid, mis on sätestatud VÕS §-des 646-649 ja § 108-118.

Vaidlust ei ole selles, et kondensaadilekke põhjustas puudustega konditsioneer ning kostja vahetas

läbipõlenud pumba välja.

Väär on kohtu hinnangul aga kostja seisukoht, et sellega on ta puudused kõrvaldanud ning

töövõtulepingu täitmine kohane.

17.4.2 T OÜ ja OÜ Skat-Keskus vahel sõlmitud töövõtulepingu p 5.2.28 kohaselt pidi töövõtja

kasutama tööde teostamiseks materjale, seadmeid ja tooteid, mis on uued, kasutamata, vigadeta,

vastavad õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja on

ettenähtud tööks vastavalt

projektdokumentatsioonile, välja arvatud juhul kui lepingu dokumentides on teisiti sätestatud; p

5.2.33 järgi hoidma ära tehtud töödest ja nende tegemise käigus tekkivad võimalikud kahjulikud

mõjutused keskkonnale ja ümbruskonnale. Lepingu p

7.1 sätestas, et t

öövõtja vastutab lepingu

täitmisest tuleneva tegevuse/tegevusetusega kaasneda võivate kõrvalmõjude eest ümbritsevale

keskkonnale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest.

Seega tuleneb lepingu p 7.1 töövõtja vastutus teostatud töödest /paigaldatud seadmetest tulenevate

kõrvalmõjude tekitatud kahju eest.

VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse.

See kohustus on töövõtja põhikohustus. Lisaks töövõtulepingu põhikohustusele on pooltel ka

mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse

VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi (vt Riigikohtu 28.03.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-180-10).

VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes

kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise

ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja ei saanud ette näha, et kasvõi teoreetiliselt saaks

konditsioneeri paigaldamise tõttu tekkida kohustus hüvitada kindlustusvõtja korterile tekkinud

veekahjustus. Kostja sellekohane väide on vastuolus ka kostja ja T vahel sõlmitud töövõtulepingu

p 7.1 sätestatuga.

17.4.3 VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 6202,70 eurot.

Vaidlust ei ole selles, et korteri kahjustusi põhjustas konditsioneerist lekkinud kondensaat. Seega

on olemas põhjuslik seos rikkumise ja kahjustumise vahel.

Kui konditsioneer ei oleks olnud puudusega, ei oleks eelduslikult see ka lekkinud ning kahjustusi

korteri siseviimistlusele põhjustanud.

17.4.4 Hageja on käsitlenud kahjuna kindlustusvõtjale kuulunud korteri siseviimistluse

kahjustumist (dtl 11-19, dtl 8, 56 kahjuteade ja kirjeldus; RVO Ehituse OÜ hinnapakkumine dtl

21-22; RVO Ehituse OÜ e-kiri dtl 141; fotod dtl 142-160; maksekorraldus dtl 23) .

VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Sama sätte lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse

või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise.

Hageja esitatud veeavarii piltidest nähtub, et kindlustatud eseme koridori põrandal on kondensaadi

lekkimisest veejäljed, samuti nähtub piltidelt, et põrandaliistud on kahjustunud (kaks esikus olevat

liistu ja üks magamistoas olev liist; dtl 11-19, 142-160).

Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kondensaadi tõttu tekkisid kindlustud eseme koridori põrandale

veejäljed ning kolm liistu said kahjustada. Kostja leiab aga, et sellest ei ole aga võimalik

automaatselt järeldada, et kindlustusandjale on tekkinud kahju. Kostja hinnangul ei ole kahju

tekkimine kindlustusvõtjale tõendatud. Ei ole tõendatud, et tekkinud intsident oleks vähendanud

korteri väärtust. Samuti ei ole tõendatud, et kindlustusandja oleks parketi osa ja kahjustunud

liistud välja vahetanud või parandanud ja kandnud sellega seonduvalt kulutusi.

VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega

võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt § 132 lõikele 1.

Vaidlust ei ole selles, et konditsioneeri leke kahjustas korteri siseviimistlust.

Seega on väär kostja seisukoht, et kahju ei ole tekkinud. Tulenevalt viidatud sättest (VÕS § 132 lg

3) hõlmab kahjuhüvitis asja parandamise mõistlikke kulusid.

17.4.5 Kahjustatud põranda ja uksepalede parandamiseks esitas hinnapakkumise RVO Ehituse

OÜ summas 6521,70 eurot (dtl 21-22).

Lietuvos draudimas Eesti filiaal hüvitas T OÜ-le kahju summas 6202,70 eurot (dtl 23).

Omavastutus 319 eurot jäi kindlustusvõtja kanda (6521,70-319=6202,70).

Lietuvos draudimas Eesti filiaal esitas Oü-le Skat Keskus 12.04.2022 kohtuvälise kahjunõude

(tagasinõude) ning palus kahju hüvitada hiljemalt 29.04.2022 (dtl 25-27).

Kohus märkis otsuses eespool (vt p 16), et kui kindlustusasndja on kannatanule välja maksnud

hüvitise suuremas ulatuses kui see, mille eest kahju tekitaja vastutab, ei saa kindlustusandja kahju

tekitaja vastu esitada nõuet mitte kogu väljamakstud summa osas, vaid ikkagi üksnes kahju

tekitaja vastutuse ulatuses.

Hageja põhjendab kahjuhüvitise suurust alljärgnevaga:

RVO Ehituse OÜ vaatas kahjustada saanud korteri üle 09.12.2021 ja koostas vara ülevaatuse akti

(dtl 140-161). Vara ülevaatuse akti kohaselt on seintel osaline värvikahjustus, mis on tingitud

põrandaliistude eemaldamisest. Kahjustatud on koridori laudparkett. Seina alaosas on hallitus. Toa

laudparkett on kahjustatud. Uksed (3 tk) tuleb parketi paigaldamisel demonteerida. RVO Ehituse

OÜ selgitas hagejale: „Edastan akti, fotod ja hinna. Objektist: Põrandal veekahjustus esiku osas ja

ka toa ukse ümbruses. Esik moodustab ühtse pinna elutoaga. Omanik on hakanud teostama

remonti (teadmiseks on et nendel on leping, et uus elanik peab 15.12 saama sisse kolida) on

hakatud teostama remonttöid. Põrandaliistud on eemaldatud nii, et kohati on ka seina kahjustatud,

liimiga kinnituskohad on lahti tõmmanud värvi (kas sel juhul on seinte värvimine põhjendatud)

Probleem on ka ühe ukse lengi minimaalsest kahjustusest alaosas sisse on tulnud väiksed praod,

omanik pidi edastama ukseploki hinna (eritellimus 2300x900mm). Juhiti tähelepanu ka ukse

lainetamisele aga see pole küll seotud antud juhtumiga kõikide uste üks serv lainetab. Tegelikult

see veekogus, mis põrandat kattis pole märkimisväärselt suur näidati ka pragusid seinas mis pole

kindlasti selle juhtumiga seotud (dtl 140-141).

Kohus ei nõustu hageja esitatud kahju suurusega.

Kondensaadipumba läbipõlemise tagajärjel tekitatud kahjustused ei olnud sedavõrd suured, et

vajanuks tellija kogu korteri siseviimistluse vahetamist /korrigeerimist ja sellega kaasnevate

kulude hüvitamist.

Konditsioneeri põhjustatud veekahjustused olid koridori osas(esikus) ning toa ukse ümbruses (dtl

9, 10, 12, 13, 15, RVO Ehituse OÜ selgitus dtl 141). EVO Ehituse OÜ selgituses on muuhulgas

toodud, et Põrandal veekahjustus esiku osas ja ka toa ukse ümbruses. Esik moodustab ühtse pinna

elutoaga…. Tegelikult see vee kogus, mis põrandat kattis pole märkimisväärselt suur ……(dtl

140-141).

RVO Ehituse OÜ hinnapakkumises (dtl 21-22) on veekahjustuse likvideerimiseks (mis leidis aset

üksnes esikus) teostatud tööde loetelu kogu korteri ulatuses, mis kohtu hinnangul on

põhjendamatu. Kohus on seisukohal, et puudub alus nõuda hüvitist nende tööde eest, mis ei ole

seotud 24.062021.a. paiku korteris kondensaadirikkest tuleneva kahjujuhtumiga.

Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et põhjendatud on remonditööd esiku /koridori osas

(vt hinnapakkumine dtl 21) summas 1249.90 eurot, millele lisandub transpordikulu 80 eurot ja

koristamine/prahi utiliseerimine 45 eurot (180:4) – kokku 1374,90 eurot.

Hageja ei ole esitanud arusaadavat ja mõistlikku põhjendust kogu korteri seinte värvimise

vajaduse osas (isegi kui põrandaliistude eemaldamisega tekkis vajadus seina alaosas värvi

korrigeerida), samuti ei ole tõendanud kogu korteri põrandaparketi vahetamise vajadust kui

veekahjustus oli üksnes esikus.

VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses

oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.

Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise 1374,90 eurot.

18. Hageja on esitanud viivisenõude VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel.

Hageja esitas kostjale tagasinõude 12.04.2022 ja andis kostjale tähtaja nõude tasumiseks

29.04.2022.a (dtl 25-27). Kostja kahju ei hüvitanud.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Kuna kostja kahju ei hüvitanud, muutus hageja nõue sissenõutavaks 30.04.2022

Viivised hagi esitamise seisuga 24.04.2023 (perioodi eest 30.04.2022 – 24.04.2023 ) on 537,58

eurot (arvestus dtl 4).

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni.

Hageja nõuab kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 24.04.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kohus mõistab TsMS § 367alusel välja viivise alates 25.04.2023.a. ehk hagi esitamise päevale

järgnevast päevast (kuivõrd sissenõutavaks muutuud viivis on arvestatud perioodi eest

30.04.2022-24.04.2023).

19. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 40 eurot VÕS § 1131 järgi.

VÕS § 1131 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivise

sissenõudmiskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt

alates 24.04.2023 kuni sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

20. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus rahuldab hagi osaliselt.

Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.