2-23-114791/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-114791

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2024, Narva

Tsiviilasja number

2-23-114791

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi P I vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3170,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure

OÜ, rk 11542046; asukoht Mustamäe tee, 16, Kristiine

linnaosa, 10617 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post:

anu.volmer@okincure.ee)

Kostja: P I (IK XXX; tegelik viibimiskoht teadmata)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt P I hageja B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr

22251135867 tulenev põhivõlgnevus summas 2999,80 eurot ja viivis summas

170,62 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude osas summas 35 eurot, intressinõude

osas summas 377,30 eurot, väljamakse teenustasu osas summas 315 eurot ja

osaliselt sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas 488,34 euro ulatuses.

4. Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud 72,28% ulatuses kostja P I kanda.

5. Välja mõista kostjalt P I hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud summas

354,12 eurot.

6. Määrata kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale P I (IK XXX) kätte avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud

Teadaanded käesoleva kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Teates

2-23-114791

märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv

põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda

rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või

arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 04.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 3969,22 euro saamiseks. Kohus tegi 06.04.2023 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus edastas asja Viru

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus võttis 23.08.2023

kohtumäärusega hagi menetlusse.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS (edaspidi krediidiandja) 27.07.2022 tähtajatu

krediidilepingu nr 22251135867, krediidilimiidiga 3000 eurot. Kostja kohustus tasuma

igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse

tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust

vastavalt kliendilepingule ehk igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga

kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt:

klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu.

Kostja on perioodil 27.07.2022 - 15.12.2022 saanud krediiti kokku summas 3010,06 eurot,

millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot ja 0,2%

ülekande summast, see tähendab 6,02 eurot. Kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud

kokku 10,20 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 10,06 eurot, kaarditasu katteks 0,10

eurot ja intressi katteks 0,04 eurot.

2-23-114791

3. Kostjat hoiatati 30.11.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud

e-posti aadressile XXX saadetud teatega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu

täiendava tähtaja, 14.12.2022, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et nõue

võidakse loovutada inkassofirmale. Samuti pakuti kostjale võimalust alustada läbirääkimisi

kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning oli

viivituses täies ulatuses kolme, 15.09.2022, 15.10.2022, 15.11.2022, osamakse tasumisega.

Krediidiandja ütles 15.12.2022 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenuse

üldtingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-

mailile vladwolfsbane.vw@gmail.com, ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks

muutunud summade tasumist.

4. Kostjat teavitati 16.01.2023 teatisega kostja ja E AS vahel sõlmitud lepingust tulenevate

nõuete loovutamisest B2 Impact OÜ-le.

5. Hagiavalduse kohaselt on lepingu krediidi kulukuse määraks 48,63%. Hageja on selgitanud,

et krediidiandja on omandanud kostja kohta teabe kostja poolt täidetud taotlusest ja avalikest

andmebaasidest, mh XXX ja AS C andmebaasidest. Krediidiandja tuvastas kliendi

sissetulekud, võttes arvesse kliendi enda esitatud (1000 eurot) ja AS-lt P (738.04 eurot)

saadud info. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste (200 eurot) kohta.

Krediidi väljastamisel moodustusid kostja kohustused arvutuste põhjal suurusjärgus 27 %,

mis on hageja hinnangul äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti

majanduspiirkonnas. Eeltoodut kogumis arvestades väljastas krediidiandja krediiti

vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides.

6. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista lepingust tulenev võlgnevus summas

4386,20 eurot, millest põhivõlgnevus moodustub 2999,94 eurot, intress 377,30 eurot, viivis

658,96 eurot, väljamakse teenustasu 315 eurot ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot.

7. Viru Maakohus võttis hagiavalduse 23.08.2023 kohtumäärusega menetlusse.

8. 16.07.2024 kohtunõudega kohustas kohus hagejat esitama tõendid ja selgitused

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta või alternatiivselt määrama uuesti

tagasimaksed VÕS § 4034 lg 7 kohaselt.

9. Hageja on 01.08.2024 menetlusdokumendis on esile toonud, et krediidivõimelisuse

hindamisel on krediidiandja analüüsinud kliendi regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi

kliendi esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel

on klient oma sissetulekuks märkinud 1000 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel lähtuti kliendi

pensionikeskuse andmetest, ehk väiksemast sissetulekust. Lisaks on krediidiotsuse tegemisel

arvesse võetud infot kliendi finantskohustuste ning majapidamiskulutuste kohta:

finantskohustusteks on kostja märkinud 200 eurot ning majapidamiskohustusteks 300 eurot.

Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i C

krediidiskooring. Kostjal ei olnud lõpetatud ega kehtivaid maksekohustusi. Kogutud info

analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis

krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Hageja on selgitanud, et juhul kui

kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud

vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7

ümberarvestuse kohaselt 2999,80 eurot (väljastatud krediit 3010,00 eurot, millest maha

arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 10,20 eurot).

2-23-114791

10. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Viru Maakohtu 23.08.2023 kohtumäärus kätte

toimetatud portaali Ametlikud Teadaanded vahendusel. Menetlusdokumendid on kostjale

kättetoimetatuks loetud 20.09.2023. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei

ole kohtule vastust hagiavaldusele esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad

asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi

ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

14. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja tähtajatu krediidilepingu nr

22251135867, mille alusel sai kostja krediiti kokku summas 3010 eurot. Kostjal oli kohustus

krediit tagastada vastavalt lepingus kokkulepitule.

15. Kohtu hinnangul esinevad hagi aluseks olevas krediidilepingus tarbijakrediidilepingu

tunnused. Kostja on tegutsenud lepingu sõlmimisel tarbijana, kuivõrd puuduvad mistahes

viited sellele, et kostja oleks lepingu sõlminud majandus- ja kutsetegevuses. Käesoleval juhul

kohalduvad poolte vahel sõlmitud lepingule tarbijakrediidilepingu erisätted. Kohtul tuleb

kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel.

16. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

17. Krediidiandja on kostjale 30.11.2022 väljastanud lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis

kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas, et võlgnevuse tasumata

jätmisel ütleb krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles. Krediidiandja ütles 15.12.2022

kostjaga sõlmitud krediidilepingu üles. Hageja teavitas kostjat 16.01.2023 teatisega kostja ja

E AS vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamist B2 Impact OÜ-le.

18. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil

93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

VÕS §-ga 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

2-23-114791

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse

küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on

kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab

kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline

kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma

õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise

kohustus võlausaldajal.

19. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 31.05.2022 eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse kuue kuu keskmine määr 16,30%. Käesoleval juhul ei ületa

kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud piirmäära.

20. Kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohustus omal

algatusel kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, olenemata

vaidluse menetlusliigist. (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17)

21. Vastavalt VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sama sätte lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides

tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja

sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate

ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,

et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 13 järgi peab kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja ehk hageja.

22. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama minimaalselt teabe

tarbija varalise seisundi ja regulaarse sissetuleku suuruse kohta, sh töötasu, pensioni,

investeeringutulu, dividendide, füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest saadavate tulude,

ettevõtluse tulude, üüritulude, hüvitiste, toetuste ja elatise ning sissetulekute regulaarsuse

kohta (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); varaliste kohustustee, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suuruse, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suuruse, ning

muude kohustuste, sh muude hinnatavate regulaarsete majapidamiskulude kohta kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); varasemate

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmise kohta (KAVS § 49 lg 1 p 3);

varasemate maksekohustuste täitmiste ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

2-23-114791

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus,

millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh

kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija

pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab

laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga.

Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks. (RKTKm nr 2-21-13098, p 18, 20-22)

23. Kohus andis 16.07.2024 kohtunõudega hagejale võimaluse tõendada ja selgitada

vastutustundliku laenamise põhimõte järgimist.

24. Hagiavalduse ja kohtunõude vastuse kohaselt on krediidiandja kostja krediidivõime

hindamisel lähtunud kostja enda poolt avaldatud teabest ja avalikest andmebaasidest

saadavast informatsioonist. Krediidiandja on teinud päringud XXX ja AS C andmebaasidest.

Kohtule on esitatud väljavõte päringust pensionikeskusesse ja krediidilepingu taotlus.

Krediidiandja tuvastas kliendi sissetulekud, võttes arvesse kliendi enda esitatud (1000 eurot)

ja AS-lt P (738.04 eurot) saadud info. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema

finantskohustuste (200 eurot) ja majapidamiskulude (300 eurot) kohta.

25. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõutaval viisil, kuivõrd hageja on jätnud kontrollimata kostja igakuiste kohustused

ja nende suuruse. Tõendite hulgast nähtub kohustuse kontrollimise kohta vaid XXX ja C

kohta käiv tabel. Krediidiandja ei ole krediidilepingu sõlmimisel küsinud välja kostja

pangakonto väljavõtet, kust selguks kostja tegelike kohustuste ja ka sissetulekute suurus.

Krediidiandja ei saanud kohtu hinnangul olla veendunud selles, et kostjal on võimalik

lepingust tulenevaid kohustusi täita.

26. Hageja on kohtule esile toonud, et kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku 10,20

eurot.

27. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3

kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 ja 7 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

2-23-114791

kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus

nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

Kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1, 4

ja 6 nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis)

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

28. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

29. Krediidiandja on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda tarbija

krediidivõimelisuses. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

30. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

31. Kohus palus hagejal selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või

alternatiivselt esitada nõude ümberarvutus. Hageja palub, et kui kohus leiab, et laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada põhinõue summas

2999,80 eurot.

32. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kuivõrd kohus on seisukohal, et krediidiandja ei järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil, tuleb kostjalt hageja kasuks välja nõuda

põhivõlgnevus summas 2999,80 eurot, viivis perioodil 15.02.2023-23.08.2023 VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras summas 170,62 eurot. Hagi tuleb jätta rahuldamata

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu sissenõudmiskulude hüvitise

nõude osas summas 35 eurot, intressinõude osas summas 377,30 eurot, väljamakse teenustasu

osas summas 315 eurot ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas 488,34 euro

ulatuses.

33. Hagi materjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu, kohus on lugenud tsiviilasja materjalid kostjale

kättetoimetatuks 20.09.2023. Kohus leiab, et kuna kostja tegelikku elu-, viibimis- ega töökoht

ei ole teada, samuti ei ole teada kostja esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud

muud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtudokumendid kätte toimetada, tuleb ka

tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada.

MENETLUSKULUD

2-23-114791

34. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda.

35. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, kuna kostja ei ole

menetluses aktiivselt osalenud ega menetlusdokumente esitanud. Kohus määrab kindlaks, et

kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

36. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud ning sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS

§ 139 lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv rahasumma, mis tasutakse seaduse kohaselt Eesti

Vabariigile menetlustoimingu tegemise eest ning riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult,

mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.

37. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 490 eurot.

38. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 4386,20 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 490 eurot. Seega

on hagilt tasutud riigilõiv summas 490 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

39. Kohus rahuldab hagi osaliselt 72,28% ulatuses. Seega jätab kohus hageja menetluskulud

72,28% ulatuses kostja kanda ja 27,72% ulatuses hageja enda kanda. Kohus mõistab kostjalt

välja hageja menetluskulud summas 354,12 eurot.

40. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

41. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik