2-23-120334/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-120334

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2024, Narva

Tsiviilasja number

2-23-120334

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi V H vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2080,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure

OÜ, registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16,

10617 Tallinn,)

Hageja lepinguline esindaja: Anne Liis Veski (e-post:

Anne-Liis.Veski@okincure.ee)

Kostja: V H (IK XXX; tegelik viibimiskoht teadmata)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt V H hageja B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas

2000 eurot ja viivis summas 80,38 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja B2 Impact OÜ hagi sissenõudmiskulude hüvitise osas

summas 50 eurot, intressinõude osas summas 528,82 eurot ja osaliselt

viivisenõude osas summas 101,10 eurot.

4. Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud 75,37% ulatuses kostja V H kanda.

5. Välja mõista kostjalt V H hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud summas

290,17 eurot.

6. Mõista kostjalt V H hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Määrata kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8. Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale V H (IK XXX) kätte avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud

2-23-120334

Teadaanded käesoleva kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Teates

märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv

põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda

rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või

arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse nõudes.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna Pärnu Maakohtul ei õnnestunud

makseettepanekut võlgnikule kätte toimetada.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja B OÜ 25.02.2022 krediidilepingu

krediidilimiidiga 2000 eurot, intressimääraga 26% aastas, krediidikulukuse määraga

41,69%. Kostja kohustus lepingust tulenevaid makseid tasuma vastavalt arvetele, st

hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval kogu krediidijääk, osa sellest või vähemalt arvel näidatud

kohustuslik minimaalne osamakse. Minimaalne osamakse koosneb krediidi tagasimaksest

(1/60 krediidijäägist) ja intressist, mis arvutatakse igakuiselt kasutusse võetud

krediidisummalt. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi ja jättis korduvalt tagastamata

vähemalt kohustusliku minimaalse osamakse. Krediidiandja edastas kostjale 09.02.2023

lepingu ülesütlemise teatise, millega andis kostjale täiendava tähtaja lepingujärgsete

maksete tasumiseks ja kokkuleppe saavutamiseks. Kostja täiendava tähtaja jooksul

võlgnevust ei tasunud ja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva minimaalse

osamakse tasumisega. Leping loeti krediidiandja poolt ülesöelduks 24.02.2023. Hageja

edastas kostjale 27.02.2023 nõudekirja koos nõude loovutamise teatega. Hageja palub

2-23-120334

kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2000 eurot, tasumata intress summas 528,82

eurot, viivis summas 181,48 eurot, sissenõudmiskulu summas 50 eurot.

3. Viru Maakohus võttis 16.08.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse.

4.

31.05.2024 kohtunõudega kohustas kohus hagejat esitama tõendid ja selgitused

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta või alternatiivselt määrama uuesti

tagasimaksed VÕS § 4034 lg 7 kohaselt.

5. Hageja selgitas, et enne laenuotsuse tegemist on krediidiandja kontrollinud kostja tasuta,

tehes päringud avalikesse andmebaasidesse. Lähtudes kostjalt saadud andmetest,

krediidiandja riskihinnangutest ja krediidiandja kehtestatud sisereeglitest, määrati kostjale

krediidilimiit. Krediidiskooringu reeglite põhjal arvutati kostja igakuine maksevõime.

Otsuse tegemisel on lähtutud kostja esitatud andmetest, mille kohaselt on tema

keskmiseks sissetulekuks olnud 1412,49 eurot ja väljaminekuteks 400 eurot. Hinnatud on

ka kontoväljavõtte andmeid perioodil 25.01.2022-25.05.2022.

6. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Viru Maakohtu 16.08.2023 kohtumäärus kätte

toimetatud portaali Ametlikud Teadaanded vahendusel. Menetlusdokumendid on kostjale

kättetoimetatuks loetud 01.10.2023. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva.

Kostja ei ole kohtule vastust hagiavaldusele esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt

tagaseljaotsusega.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse

tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu.

10. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja krediidilepingu, mille alusel sai

kostja krediiti kokku summas 2000 eurot. Kostjal oli kohustus krediit tagastada vastavalt

lepingus kokkulepitule. Kostja ei ole krediidi tasumiseks tagasimakseid teinud.

11. Kohtu hinnangul esinevad hagi aluseks olevas krediidilepingus tarbijakrediidilepingu

tunnused. Kostja on tegutsenud lepingu sõlmimisel tarbijana, kuivõrd puuduvad mistahes

viited sellele, et kostja oleks lepingu sõlminud majandus- ja kutsetegevuses. Käesoleval

juhul kohalduvad poolte vahel sõlmitud lepingule tarbijakrediidilepingu erisätted. Kohtul

tuleb kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel.

12. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

2-23-120334

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

13. Krediidiandja edastas kostjale 09.02.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Leping loeti krediidiandja poolt ülesöelduks

24.02.2023. Hageja edastas kostjale 27.02.2023 teate nõude loovutamise kohta.

14. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993

direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti

Eesti õigusesse üle VÕS §-ga 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul

kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise

tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo

21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt

lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse

sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste

vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte

kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

15. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 30.11.2021 eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse kuue kuu keskmine määr 16,95%. Käesoleval juhul ei

ületa kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-s 1 sästestatud

piirmäära.

16. Kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohustus omal

algatusel kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist,

olenemata vaidluse menetlusliigist. (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17)

17. Vastavalt VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sama sätte lg 6 kohaselt võib

krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette,

et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja

lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3

ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja

või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13

järgi peab kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja ehk hageja.

2-23-120334

18. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama minimaalselt

teabe tarbija varalise seisundi ja regulaarse sissetuleku suuruse kohta, sh töötasu,

pensioni, investeeringutulu, dividendide, füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest saadavate

tulude, ettevõtluse tulude, üüritulude, hüvitiste, toetuste ja elatise ning sissetulekute

regulaarsuse kohta (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); varaliste kohustustee, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suuruse, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside

suuruse, ning muude kohustuste, sh muude hinnatavate regulaarsete majapidamiskulude

kohta kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2

ja 4); varasemate maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmise kohta (KAVS §

49 lg 1 p 3); varasemate maksekohustuste täitmiste ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta (KAVS §

49 lg 1 p 5). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad

asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud

tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2

esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4

teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku

hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja

sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja

tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja

peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada

välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab

pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja

edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja

saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis

ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija

enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja

küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks

hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule,

kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma

vara ja muutuda maksejõuetuks. (RKTKm nr 2-21-13098, p 18, 20-22).

19. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on esitanud kohtule andmed, mida krediidiandja on teinud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. Muuhulgas on hageja esitanud kohtule ka kokkuvõtte

kostja konto väljavõttest perioodi 25.01.2022-25.05.2022 kohta. Konto väljavõttelt

nähtub, et kostjal lasub teisigi laenukohustusi. 2022. aasta jaanuaris on kostja võtnud

laenu 2000 eurot, veebruarikuus 3800 eurot. Esitatust ei nähtu, et teavet oleks kogutud

kostja olemasoleva kohustuse põhiosa ja intresside suuruse, lepingu(te) kestuse ning

sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju

2-23-120334

kohta kostja maksevõimele. Samuti on ebaselge kostja töötasu suurus ja regulaarsus,

kuivõrd igakuised töötasu maksed on olnud väga erinevates suurustes, s.o jaanuaris 2022

on töötasu olnud ligikaudu 900 eurot ja mais ligikaudu 4800 eurot. Kostja on teinud

ülekandeid enda teistele pangakontodele, mida ei ole krediidiandja kostjalt välja nõudnud

ega küsinud tehtud ülekannete osas selgitusi. Samuti nähtuvad pangakonto väljavõttelt, et

kostjal kulub raha kasiinodes käimisele. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul

krediidiandja olla veendunud kostja krediidivõimelisuses.

20. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3

kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 ja 7 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud

tähtaja möödumisel. Kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1, 4 ja 6 nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või

öelda leping üles ja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS §

113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

21. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

22. Krediidiandja on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda tarbija

krediidivõimelisuses. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

23. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud

intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise

ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

24. 31.05.2024 kohtunõudega kohustas kohus hagejat esitama tõendid ja selgitused

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta või alternatiivselt määrama uuesti

tagasimaksed VÕS § 4034 lg 7 kohaselt. Hageja esitas tõendid ja selgitused

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, kuid ei määranud kindlaks

tagasimakseid VÕS § 4034 lg 7 kohaselt.

2-23-120334

25. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

26. Krediidiandja on krediidilepingu üles öelnud 24.02.2023. Kohus leiab, et leping on

ülesöeldud kehtivalt, kuivõrd kostja oli viivituses kolme osamakse tasumisega ja kostja ei

tasunud viivituses olevaid osamakseid ka täiendava tähtaja jooksul.

27. VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles

öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad

kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

28. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista põhivõlgnevus summas 2000 eurot ja seadusjärgne viivis perioodi

25.02.2023-12.07.2023 eest summas 80,38 eurot.

29. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0, jätab kohus intressi

välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata täies ulatuses ka

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude, kuivõrd krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

30. Hagi materjalid on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja

kohus on lugenud tsiviilasja materjalid kostjale kättetoimetatuks 01.10.2023. Kohus leiab,

et kuna kostja tegelikku elu-, viibimis- ega töökoht ei ole teada, samuti ei ole teada kostja

esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla

võimalik kohtudokumendid kätte toimetada, tuleb ka tagaseljaotsus kostjale avalikult

kätte toimetada.

MENETLUSKULUD

31. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

32. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, kuna kostja ei

ole menetluses aktiivselt osalenud ega menetlusdokumente esitanud. Kohus määrab

kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

2-23-120334

33. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud ning sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 139 lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv rahasumma, mis tasutakse seaduse kohaselt

Eesti Vabariigile menetlustoimingu tegemise eest ning riigilõivu tuleb tasuda

menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.

34. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 385 eurot.

35. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 2760,30 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 385 eurot.

Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 385 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

36. Kohus rahuldab hagi osaliselt 75,37% ulatuses. Seega jätab kohus hageja menetluskulud

75,37% ulatuses kostja kanda ja 24,63% ulatuses hageja enda kanda. Kohus mõistab

kostjalt välja hageja menetluskulud summas 290,17 eurot.

37. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus

rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

38. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik