2-24-119541/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.12.2024.a, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-24-119541

Tsiviilasi

Menetlusosalised

OÜ GS Core hagi A. N. vastu võla nõudes

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586), Lepinguline

esindaja: Alar Liivamägi (E-post: XXX)

Kostja: A. N. (isikukood XXX, Postiaadress: XXX)

Hagihind

654,73 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 291,49 eurot, intress 42,72 eurot,

sissenõudmisega seotud kulud 53,35 eurot ja hagi esitamise (24.09.2024) seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 195,69 eurot;

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlalt arvestatud viivis 0,067 % päevas

alates 25.09.2024 kuni põhivõla 291,49 eurot tasumiseni;

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta kõik tekkinud poolte menetluskulud kostja kanda;

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 195 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja

peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda

riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus luges hagimaterjalid kostjale kooskõlas TsMS § 317 lõikega 1 kättetoimetatuks

26.10.2024. Kostja hagiavaldusele ei vastanud.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus

selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete

võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja ja

kostja vahel sõlmiti 17.02.2021 Kostja poolt kauba (audiosüsteem) ostu eest tasumiseks

kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr 7874610. Krediidiandja on kontrollinud kostja

sissetulekut kostja enda poolt esitatud andmete põhjal, mille analüüsi tulemusel selgus, et

kostja igakuiseks sissetulekuks on 900 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 200 eurot.

Laenuandja kontrollis kostja sissetulekut lisaks päringuga Pensioniregistrisse, mis kinnitas

kostjal püsiva ja piisava suurusega sissetuleku olemasolu Kostja eest oli viimase lepingueelse

6 kuu jooksul tasutud 2%-lisi kohustusliku pensionikindlustuse makseid keskmises summas

28,92 eurot kuus, mille põhjal arvestatud brutosissetulek palgana moodustas keskmiselt

1446,17 eurot. Arvestanud sellelt maksuvaba osa arvestamata maha tulumaksu 20%, oli kostja

tõendatud keskmine netosissetulek palgana vähemalt 1156,93 eurot ehk 256,93 eurot rohkem,

kui kostja avaldusse märkinud oli. Kostjale jäi tegelikult igakuiselt vaba taha keskmiselt

vähemalt 956,93 eurot. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes

selleks päringu maksehäireregistritesse. Krediidiinfo maksehäireraporti ja Krediidiregistri

maksehäireraporti kohaselt ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid. Krediidiandja ei teinud

kostja osas pangakonto väljavõtet, kuivõrd võetud krediidisumma ja osamakse suurus oli

väike. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning kostjal on

võimekus tasuda krediiti igakuiste osamaksetena, arvestades siinjuures, et osamakse suurus on

43,29 eurot. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohtu hinnangul, arvestades kostja sissetulekuid ja laenumakse suurust, oli kostjal

võimekus tagastada laenu vastavalt lepingule. Kohus rahuldab sellisel kujul hagiavalduse.

Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv

summas 175 ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas

175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 175 eurot. Hageja on esitanud taotluse

mõista kostjalt hageja kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohus rahuldab hageja taotluse.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik