3-24-2475/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2475

Haldusasi

H.Q kaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – H.Q

Vastustajad – Tallinna Vangla ja Tartu Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.Q määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse H.Q määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-2475 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta H.Q määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12. novembri

2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-2475 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.Q esitas Tallinna Halduskohtule 02.09.2024 kaebuse, milles tegi etteheiteid Tallinna

Vangla ja Tartu Vangla tegevusele seoses üksikvangistuses hoidmise, arstiabi andmata

jätmise ja spordivahendite võimaldamata jätmisega. Kaebaja taotleb lisaks mittevaralise kahju

hüvitamist. Kaebaja esitas 09.09.2024 taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2. Tallinna Halduskohus jättis 12.11.2024 määrusega H.Q 09.09.2024 riigi õigusabi

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis tema kaebuse ja avaldused käiguta, andes

nende täpsustamiseks 15-päevase tähtaja määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates.

Lisaks tunnistas kohus menetluse Lääne-Tallinna Keskhaigla 09.10.2024 vastuse lisade

(tervisekaardi väljavõtete) osas kinniseks ning piiras Tallinna Vangla ja Tartu Vangla

juurdepääsu nimetatud dokumentidele.

Kaebaja avaldused on äärmiselt ebaselged ja raskesti jälgitavad. Kaebusest võib järeldada, et

see on esitatud seoses järgmiste pöördumistega Tallinna Vangla poole: 07.06.2024 ettepanek

anda kinnipeetavatele spordiruumi treenimiseks 10–20 kg nahast topispallid; 15.06.2024

3-24-2475

taotlus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks; 15.06.2024 ja 16.06.2024 taotlused arsti

vastuvõtule pääsemiseks ja lisatoidu määramiseks. Kaebuse kohaselt on kaebaja olnud

alusetult üksikvangistuses õigusvastastes tingimustes. Kaebaja soovib taotleda Tartu Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning võimalik, et esitada kahju hüvitamise nõdude ka

Tallinna Vangla vastu.

Halduskohus käsitleb 09.09.2024 taotlust ja hilisemaid samasisulisi taotlusi ühe riigi õigusabi

taotlusena. Taotlusest võib aru saada, et kaebaja põhjendab vajadust riigi õigusabi järele tema

psüühikahäiretega. Kaebajale riigi õigusabi andmisest tuleb siiski riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda, sest kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

Halduskohtusse pöördumine ei eelda juriidiliste teadmiste olemasolu ning kaebaja ei pea

õiguslikult täpselt piiritlema oma nõudeid ega esitama õiguslikke põhjendusi, millistele

õigusnormidele kaebus tugineb. Kaebuses võib oma sõnadega selgitada, millise haldusorgani

millist tegevust ja mis argumentidel kaebaja vaidlustada soovib. Kohtu jaoks ei äratuntav, et

kaebaja ei suudaks oma õigusi kohtumenetluses kaitsta ja vajadusel ka kohtumenetluses

menetlusdokumente koostada ning ise menetluses osaleda, arvestades mh halduskohtu

aktiivsemat rolli menetluses (HKMS § 2 lg-d 2, 5 ja 6).

Kuigi kaebaja taotlused sisaldavad suurel hulgal arusaamatut ja kohati sündsusetut teksti ning

esmapilgul võib tekkida kahtlus, kas kaebaja on suuteline oma tahet väljendama ja oma õigusi

asjas ise kaitsma, kummutavad selle kahtluse kaebaja varasemad seisukohad mitmetes teistes

kohtuasjades. Kaebaja esitas 30.06.2024 haldusasjas nr 3-24-1930 arusaadavalt

struktureeritud ja õiguslikult põhjendatud esialgse õiguskaitse taotluse ja 06.07.2024

vastuväite. Koos Lääne-Tallinna Keskhaigla 09.10.2024 vastusega esitatud tervisekaardi

18.06.2024 sissekandest järeldub samuti, et kaebajal ei ole raskeid haigusi või psüühilisi

häireid, mis takistaksid temal kohtumenetluses osalemist. Sama kinnitab kriminaalasjas nr X-

XX-XXXX esitatud 14.10.2024 seisukoht. Praeguses asjas on esitatud ka mittevaralise kahju

hüvitamise nõue, mille aluseks olevaid asjaolusid oskab kõige paremini selgitada kaebaja ise.

Vanglatele esitatud pöördumiste aluseks olnud asjaolusid saab samuti selgitada kaebaja ise

ning see ei nõua õigusteadmiste olemasolu. Seega on kaebaja võimeline kõrvaldama kaebuse

puudused ka ilma juriidilise abita. Kaebaja on varemgi kohtumenetlustes osalenud ning

esitanud erinevaid taotlusi nii kohtule kui ka vanglatele. Puudub alus arvata, et kaebaja

õigused jääksid ilma professionaalse esindajata nõutava kaitseta.

3. H.Q esitas 23.11.2024 määruskaebuse halduskohtu 12.11.2024 määruse peale, millega

keelduti riigi õigusabi andmisest. Kaebaja soovib vastamiseks võimalikult pikka lisaaega, sest

tema tervis on pidevalt muutlik ja äärmiselt halb ning tal on väga palju menetlusi, samas kui

arstiabi ei anta. Kaebaja vajab abi paljude menetlustega kohtutes ja ametiasutustes, mh

põhjusel, et talle ei anta vanglas piisavalt kirjatarbeid (1 A4 paber päevas ja 1 pastapliiats

nädalas, aga pigem veel palju vähem). Kaebajal kulub kirjutades päevas 10–15 lehte paberit ja

1 pastapliiats. Kaebaja vajab koopiaid kõigis tema asjades esitatavatest kõigist dokumentidest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de

52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks

ringkonnakohtunik.

2(3)

3-24-2475

5. Olenemata sellest, kas kaebaja puhul on täidetud riigi õigusabi andmise majanduslikud

eeldused (RÕS § 6 lg 1; HKMS § 111 lg 1), nõustub ringkonnakohus halduskohtu

järeldusega, et kaebajale riigi õigusabi andmine ei olnud põhjendatud, sest taotleja on RÕS §

7 lg 1 p 1 tähenduses ise võimeline kaitsma oma õigusi. Nõustudes halduskohtu

põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vaidlustatud määruse seisukohti korrata

(HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

6. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, ei sõltu üldjuhul sellest, kas isik

omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidluse keerukusest ja isiku käitumisest protsessis

(nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-

05, p 7). Kuigi kaebaja poolt praeguses asjas seni esitatud menetlusdokumentide põhjal võiks

iseenesest tekkida kahtlus kaebaja võimes kohtumenetluses iseseisvalt osaleda, tuleb nõustuda

halduskohtu hinnanguga, et kaebaja poolt teistes menetlustes koostatud ja esitatud

dokumendid kinnitavad, et ta on tegelikkuses täiesti võimeline koostama mh n-ö loetavaid

dokumente (nt 30.06.2024 esialgse õiguskaitse taotlus ja 06.07.2024 vastuväide haldusasjas nr

3-24-1930). Ka asjas olevatest kaebaja terviseandmetest ei nähtu, et tal võiks praegu esineda

mõni sellist laadi terviseprobleem, mis takistaks oma seisukohtade lühidat ja konkreetset

esitamist, ilma tarbetute kõrvalekalleteta. Halduskohus on 12.11.2024 määruses kaebajale

väga põhjalikult selgitanud, mida tuleks kaebuse puuduste kõrvaldamiseks teha. Riigi

õigusabi andmine ei ole põhjendatud ainuüksi eesmärgiga, et keegi aitaks kaebajal koostada

seisukohti tema paljudes menetlustes, kuigi ta oleks selleks ka ise võimeline. Samuti ei tingi

riigi õigusabi korras advokaadi määramist väidetav kirjatarvete puudus, sest kaebajal on

võimalik kohtuga suhelda mh elektrooniliselt.

7. Eelneva põhjal jääb H.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

12.11.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)