2-24-14564/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.12.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas

Tsiviilasja number

2-24-14564

Tsiviilasi

K.B ja B.X-i hagi M.M-i vastu elatise väljamõistmise

nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

4790,52 eurot

Hagejad (alaealised lapsed):

1) K.B (isikukood: XXX);

2) B.X (isikukood XXX);

Hagejate seaduslik esindaja (ema): A.Q (isikukood: XXX

);

Kostja (isa): M.M (isikukood: XXX ).

Viimase kohtuistungi aeg

11.12.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.B ja B.X-i hagi M.M-i vastu.

2. Mõista A. K.B B.X-i kasuks alates 27. detsembrist 2024 kuni K.B täisealiseks

saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 287 eurot 72 senti [272 eurot

76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Mõista A. B.X B.X-i kasuks alates 27. detsembrist 2024 kuni B.X-i täisealiseks

saamiseni (xxxxxxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 244 eurot 56 senti [272 eurot 76 senti

(baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 43 eurot 16 senti (kuna K.B ja

B.X-i vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, tuleb B.X-i elatise summat vähendada

15%)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

4. Kohustada M.M-i tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 2 K.B kasuks

väljamõistetud igakuist elatist ja kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 3 B.X-i kasuks

väljamõistetud igakuist elatist, mis muutuvad sissenõutavaks pärast käesoleva

lahendi jõustumist, A.Q pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt jooksva

kuu 10. kuupäevaks selgitusega „K.B ja B.X-i elatis", näidates makse selgituses ära

ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. Kui pool taotleb

menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.B ja B.X (edaspidi ka hagejad või lapsed) esitasid läbi oma seaduslikust esindajast

ema A.Q (edaspidi ka laste ema) 26.09.2024 kohtule hagiavalduse M.M-i (edaspidi ka

laste isa või kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt

soovivad hagejad, et kohus mõistaks kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni laste

täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatava seadusjärgse

miinimumelatise. Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed koos laste emaga üürikorteris ning

laste isa laste ülalpidamisel ei osale.

2. Kostja teatas 29.10.2024 vastuses, et esitab hagile vastulause ja nõus kompromissiga.

3. Kohus pidas asjas 11.12.2024 kohtuistungi. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ega esitanud

oma puudumise kohta mõjuvat põhjust. Laste ema selgitas istungil, et elavad kostjaga

lahus juba 2 aastat ning kogu selle aja jooksul ei ole kostja laste ülalpidamises osalenud.

Laste ema kinnitas, et soovib elatise väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine

laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

5. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on laste (hagejate) isa. Kohus tuvastas vastava

asjaolu ka rahvastikuregistri andmetest. Laste ema kinnitusel ei ole kostja laste

ülalpidamises osalenud ei elatise maksmise kaudu ega ka muul viisil. Kostja ei ole

vastupidist väitnud ega tõendanud. Seega on kohtu hinnangul täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-

s 100 sätestatud eeldused kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmiseks.

6. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS §

101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise

alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022. a

seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt

arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused

saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on

jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps

viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga. Lisaks sätestab PKS § 101 lg 7, et kui isik on kohustatud elatist tasuma

sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15

protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike

puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

7. Kohtule arusaadavalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et riik maksab lapsetoetust (80

eurot lapse kohta kuus) laste emale, sest laste ema ise kinnitas seda kohtuistungil. Laste

ema kinnitusel ei ole lapsed viimase aasta jooksul viibinud isa juures keskmiselt üle 5

ööpäeva kuus. Kostja ei ole vastupidist väitnud. Kostja ei ole ka kohtult taotlenud, et

kohus vähendaks PKS § 102 lg 2 III lause alusel elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud

summa ning kohtule teadaolevalt ei esineks selleks ka mõjuvat põhjust.

8. Hagejad on taotlenud kohtult PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise

välja mõistmist kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus

väljamõistetava elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette

kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Riigikohus on 22.06.2022 otsuses

kohtuasjas nr 2-19-19160 selgitanud (p-s 18), et kui kohus mõistab elatise välja muutuva

suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise

kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust

määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist

nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on

ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi

ümberarvutamise aluseid. Riigikohus kinnitas, et kui kohus mõistab välja elatise muutuva

suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise suurust alates 1. jaanuarist 2022 kuni

lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama. Kuna osas,

mis puudutab elatist alates 1. jaanuarist 2022, on elatise suuruse arvutamise alused samad,

võib kohus selles osas elatise ühtselt välja mõista muutuva suurusena. Riigikohus leidis, et

PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi

resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta 1.

aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4

arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja kohtulahendi resolutsiooni kopeerida.

Eelnevale kahele komponendile lisaks on PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega

elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioonis võimalik täpsustada ka muid aspekte. Kuna

alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav

märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse täisealiseks saamise kuupäev. Kohtulahendi

resolutsioonis saab välja tuua ka näiteks selle, et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §-

de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua,

millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse

võetakse.

9. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator),

mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada

PKS § 101 alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse

sisestada lapse sünniaeg ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ning mitu ööpäeva

aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus.

Seega kui sisestada elatiskalkulaatorisse hagejate sünnikuupäevad ning märkida, et

hagejad ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt

üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus makstakse laste emale, siis moodustab PKS § 101 alusel

välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis K.B puhul 287,72 eurot kuus ja B.X-i puhul

244,56 eurot kuus.

10. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt alates 27.12.2024 kuni kummagi lapse

täisealiseks saamiseni välja PKS § 101 alusel arvutatava igakuise elatise alljärgnevalt:

10.1. K.B kasuks mõistab kohus kostjalt alates 27.12.2024 kuni K.B täisealiseks saamiseni

(xxxxxxxxxx) välja igakuise elatise 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96

eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –- 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse

§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust;

10.2. B.X-i kasuks mõistab kohus kostjalt alates 27.12.2024 kuni B.X-i täisealiseks

saamiseni (xxxxxxxxxx) välja igakuise elatise 244,56 eurot (272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

– 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 43,16 eurot (kuna K.B ja B.X-i vanusevahe on

väiksem kui 3 aastat, tuleb B.X-i elatise summat vähendada 15%)), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

11. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse

täitmise korra. Kuivõrd PKS § 100 lg 4 sätestab põhimõtte, et elatis tuleb maksta iga

kalendrikuu eest ette, siis peab kohus õiglaseks, kui kostja peab igakuise elatise

maksmise kohustuse täitma hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks. Sellest lähtuvalt

määrab kohus, et hagejate kasuks alates 27.12.2024 väljamõistetud igakuine elatis tuleb

tasuda laste ema pangakontole hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks selgitusega "K.B ja

B.X-i elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

12. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna

arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa. Hagejate nõue oli välja mõista PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud

seadusjärgne elatis alates kohtuotsuse tegemisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

Seega on hagi hind kokku 4790,52 eurot [(287,72€ + 244,56€) x 9 kuud].

MENETLUSKULUD

13. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud

poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik