Legislator Case Law & Legislation
3-24-3341/6 AI generated

3-24-3341/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-24-3341/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas 9. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et valvurid võtsid ära kaebaja isikliku teleri. Kaebaja kirjutas 2024. a

Legislator headnote

AI generated

3-24-3341/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et valvurid võtsid ära kaebaja isikliku teleri. Kaebaja kirjutas 2024. a

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3341

Määruse kuupäev

27. detsember 2024

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla

vastu seoses laost teleri väljastamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.

2. Jätta Nikolai Lilitškini esialgse õiguskaitse

taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus tõlgituna vene keelde toimetatakse kätte

kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas 9. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles märkis, et valvurid võtsid ära kaebaja isikliku teleri. Kaebaja kirjutas 2024. a

novembris avalduse laost teleri väljastamiseks. Kaebaja esitas ka kaebuse ja vaide, kuid

vastust kaebaja ei ole saanud ning telerit ei ole kaebajale antud. Kaebaja nõuab Tartu Vangla

kohustamist väljastada kaebaja valdusesse teler, kehtestades õiguskaitse, ning Tartu Vanglalt

välja mõista 300 eurot omandiõigusest ilmajätmise eest.

2. Tartu Halduskohus jättis 11. detsembri 2024. a määrusega N. Lilitškini kaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse käiguta, andes neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks viiepäevase

tähtaja.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja

läbivaatamist. HKMS § 55 lg-st 2 tuleneb, et kui taotleja ei kõrvalda tähtaegselt taotluses

esinevaid puudusi, jätab kohus taotluse (sh esialgse õiguskaitse taotluse) läbi vaatamata.

4. Tartu Halduskohtu 11. detsembri 2024. a määrusega jäeti N. Lilitškini kaebus ja esialgse

õiguskaitse taotlus käiguta ning teda kohustati viie päeva jooksul alates kohtumääruse

kättesaamisest kõrvaldama kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevad puudused.

Kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal täpsustada kaebuse nõuet, hüvitamiskaebuse

esitamisel täpsustama, mille eest kaebaja kahju hüvitamist nõuab, tasuma kaebuse esitamisel

nõutava riigilõivu või esitama menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning

teatama menetlusvormi eelistuse. Esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks tuli

kaebajal aga selgitada, miks on esialgse õiguskaitse kohaldamine temale vajalik, ning tasuda

riigilõiv 20 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

5. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 11. detsembri 2024. a määruse tõlke kätte 13. detsembril

2024. Seega hakkas kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaeg

kulgema 14. detsembril 2024 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 18. detsember

2024. Käesoleva ajani ei ole kaebaja puudusi kõrvaldanud ega kohtult täiendavat tähtaega

palunud.

6. Kohtu hinnangul ei vasta N. Lilitškini kaebus HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei

ole võimalik menetleda. Vaatamata sellele, et kohtul on võimalik esitatud kaebust tõlgendada,

ei ole kaebaja siiski HKMS § 38 lg 1 p-st 7 tulenevalt teada andnud, milles talle tekitatud

kahju seisneb, ega HKMS § 39 lg 1 p-st 4 tulenevalt esitanud andmeid riigilõivu tasumise

kohta ega esitanud menetlusabi taotlust. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks

riigilõiv tasutud.

7. Kohus selgitab, et kohus ei saa kaebaja asemel asuda hüvitamiskaebuse eset sisustama.

HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus

avalduses nõutud ulatuses, kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal

äranägemisel. Samuti määravad HKMS § 41 lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses

kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust

nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Samamoodi on

riigilõivu tasumine või riigilõivu tasumisest vabastamine kaebuse menetlusse võtmise üheks

eelduseks.

8. Ka ei ole kaebaja kõrvaldanud esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudusi, s.o

põhjendanud selle esitamise vajadust ega tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

nõutavat riigilõivu või esitanud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ja

jätab N. Lilitškini esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

10. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)