Legislator Case Law & Legislation
3-24-3456/2 AI generated

3-24-3456/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-3456/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtule saabus 23.12.2024 X (taotleja) taotlus riigi õigusabi saamiseks. kohtumenetluses ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks. Taotluse põhjenduste

Legislator headnote

AI generated

3-24-3456/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: kohtumenetluses ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks. Taotluse põhjenduste

Keywords

AI generated
request for mutual assistance asylum application of Ethiopian withdrawal of legal aid fraudulent obtaining of a benefit entitlement to insurance benefits request for protection status
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

27.12.2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3456

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

X

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X (sünd XX XX XXXX) riigi õigusabi taotlus ja anda talle riigi

õigusabi tema esindamiseks Politsei- ja Piirivalveameti 31.10.2024 rahvusvahelise

kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja

sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12407100069 vaidlustamiseks ning asjaga

seotud õigusdokumentide koostamiseks.

2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud.

3. Riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult

pärast määramist oma esindatavaga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punktile 1 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtule saabus 23.12.2024 X (taotleja) taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Riigi õigusabi taotluse kohaselt vajab taotleja riigi õigusabi Politsei- ja Piirivalveameti

(edaspidi: PPA) 31.10.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse

Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12407100069 vaidlustamiseks

kohtumenetluses ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks. Taotluse põhjenduste

järgi puuduvad taotlejal piisavad rahalised vahendid õigusnõustaja palkamiseks, et tagada

oma õiguste asjatundlik kaitse ning taotleja ei valda eesti keelt.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi

riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel

määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi

õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt

menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis

sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

3. Taotleja vajab õigusabi halduskohtumenetluses PPA 31.10.2024 rahvusvahelise kaitse

taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise

otsuse nr 12407100069 vaidlustamiseks. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse (VRKS) § 10 lg 2 p-st 9 tuleneb, et rahvusvahelise kaitse taotlejal ja ajutise kaitse

alusel elamisloa taotlejal on õigus saada käesoleva seaduse alusel tehtud otsuse

vaidlustamiseks halduskohtumenetluses õigusabi RÕS § 4 lõike 3 punkti 5 tähenduses,

arvestades VRKS §-s 252 sätestatud erisusi. Kuna rahvusvahelise kaitse taotlus lükatakse tagasi

VRKS alusel, on tingimused riigi õigusabi andmiseks täidetud. Kohtule ei nähtu, et PPA

31.10.2024 otsuse vaidlustamine oleks ilmselgelt perspektiivitu. Taotleja sai vaidlustatava

otsuse kätte 23.12.2024 ning seetõttu ei ole ka VRKS § 251 lg-s 1 sätestatud tähtaega ületatud.

4. Tulenevalt RÕS § 6 lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei

võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 kohaselt

arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga

koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute

arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

Taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt on tema igakuine sissetulek 200 eurot ja

vältimatud püsikulutused igas kuus 176 eurot toidule ja 24 eurot sidele. Taotlusest ei nähtu, et

taotlejal oleks muid vabu vahendeid, mille arvelt ta saaks õigusteenustega kaasnevad kulud

kanda.

5. Arvestades eelnevat ning taotluse kiireloomulisust, puudub kohtul alus arvata, et taotleja

omab raha määral, et tasuda õigusabi kulude eest.

6. Taotlus riigi õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses õigusdokumendi koostamiseks

ja halduskohtus esindamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus arvestab,

taotleja on Somaalia kodanik, kes ei valda eesti keelt ning ei oma juriidilisi teadmisi ja on

tõenäoline, et isik ei suuda ise ilma professionaalse õigusabita ennast esindada. Eeldatavalt

vajab taotleja õigusabi ka järgnevates halduskohtumenetlustes ning seetõttu on kohaldatav

RÕS § 17 lg 1.

7. RÕS § 15 lg 5 järgi määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi

õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §-le 16. Taotluse esitaja majandusliku seisu

põhjal leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi RÕS § 8 p-s 1 sätestatud viisil ehk

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus selgitab, et kui hiljem

selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus praeguse määrusega antud

menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 p 4).

8. Kohtule esitatavas kaebuses tuleb märkida:

- Taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mille PPA on vormistanud ühes dokumendis.

Kaebuses ei ole vaja korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse põhjendusi ning kirjeldada

kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab kohus tutvuda ka vaidlustatud

otsusest. Kaebuses tuleb tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või

asjaolusid on PPA valesti hinnanud;

2(3)

- kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale

päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS § 80–

81). Samuti selgitab kohus, et kõik dokumendid tuleb esitada vormis, mida on võimalik

salvestada koheselt e-toimikus (st kohus ei soovi dokumente muudelt digikandjatelt);

- kui soovitakse asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki (märkida keel), kelle teenuse eest

pole kaebajal endal võimalik tasuda, siis tuleb esitada menetlusabi taotlus;

- kui kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks, tuleb esitada menetlusabi taotlus ja

majandusliku seisundi teatis;

- kui esindajal pole võimalik koheselt esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades

edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb esitada ära peamine PPA otsuse vaidlustamise põhjus

ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Kui taotlejale ei

jõuta vaidlustamise tähtajal esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega

kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka kaebetähtaja ennistamise

taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71).

9. Määrus saata riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks

taotlejale ja PPA-le.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

3(3)