3-24-2667/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

27.12.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-2667

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes (liikumis- ja suhtlemisvõimaluste

piiramine 25.10.2019 - 10.06.2020)

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu

27.11.2024. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - Juri Kolesnikov

Vastustaja - Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.11.2024. a määruse

resolutsiooni p 1 peale rahuldamata.

2. Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.11.2024. a määruse

resolutsiooni p 2 peale rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks

määruskaebemenetluses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov esitas 23.09.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja viitas

haldusmenetluse dokumendile nr 1-13/24/351-5 ning kohtuasjadele nr 3-20-64 ja nr 3-20-565.

Kaebaja väitel on tõestatud, et teda hoiti 25.10.2019 - 10.06.2020 õigusvastaselt

üksikvangistuses. Ta esitas kahjunõude 2022. või 2023. a, kuid tuli välja, et ta peab ise asjaolusid

kirjeldama. Ta esitas uue taotluse ja täiendas seda mai-august 2024. Ta tõi välja uued asjaolud,

mis seisnevad selles, et Rubanjak, kelle tõttu kaebaja suhtes kohaldati 25.10.2019 täiendavaid

julgeolekuabinõusid, oli ka 2023 ja 2024 kaebajaga samas sektoris ning tema ja kaebaja vahel

toimuvad konfliktid. See tõendab, et 2019. a oli kõik lavastatud ja praegu on alust asja uuesti

menetleda. Kaebaja arvab, et kui jõustusid otsused asjades nr 3-20-64 ja nr 3-20-565, siis ta

esitas õigeaegselt kahjunõude. Kaebaja palus anda talle riigi õigusabi ja vabastada teda riigilõivu

tasumisest.

2. Kohtute infosüsteemist nähtuvad järgmised andmed.

2.1. Kohus tühistas kohtuasjades nr 3-20-64 ja nr 3-20-565 Tartu Vangla 28.11.2019, 27.12.2019

ja 27.02.2020. a otsused, mille alusel jätkati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist. Kehtima jäi 25.10.2019. a käskkiri nr 6-1/1324, millega täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine algas ja muud otsused nende kohaldamisega jätkamise kohta.

2.2. Kohtuasja nr 3-23-826 andmetel esitas kaebaja 16.04.2023 kaebuse Tartu Vangla vastu,

milles ta taotles mittevaralise kahju hüvitamist paljudel erinevatel alustel. Nende hulgas oli, et

25.10.2019 paigutati kaebaja põhjuseta E-majja kartserikambrisse, 23.04.2020 ei lastud kaebajat

kartserikambrist välja ja ei viidud tagasi S-majja, 03.06.2020 viidi kaebaja tagasi E- majja

kartserikambrisse. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja esitas 23.10.2022 kahju hüvitamise taotluse,

milles ta viitas 25.10.2019 põhjuseta kartserikambrisse paigutamisele. Vastustaja jättis

16.03.2023. a otsusega nr 1-13/322-8 kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, kuna

kaebaja ei kõrvaldanud taotluse puudusi. Kohus leidis, et vastustaja jättis 23.10.2022. a taotluse

läbi vaatamata õiguspäraselt ja muude kaebuse aluste osas ei ole kaebaja kohtueelses menetluses

kahju hüvitamise taotlust esitanud. Kohus tagastas kaebuse.

2.3. Kohtuasja nr 3-24-2406 andmetel esitas kaebaja 23.08.2024 kaebuse, milles ta taotles

mittevaralise kahju hüvitamist ja viitas Tartu Vangla otsusele nr 1-13/24/351-3. Kohus tegi

kindlaks, et kaebaja esitas kohtueelses menetluses 21.05.2024 nõude hüvitada talle 7 kuu jooksul

eraldatud lukustatud kambris viibimisega tekitatud kahju. Vastustaja lahendas nõude

23.07.2024. a otsusega nr 1-13/24/351-3. Vastustaja tegi kahju hüvitamise taotluse lahendamisel

kindlaks, et kaebaja viibis eraldatud lukustatud kambris 25.10.2019 - 23.04.2020 ning

kohtuasjade 3-20-64 ja 3-20-565 alusel oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine

õigusvastane 28.11.2019 - 31.01.2020 ja 27.02.2020 - 30.03.2020. Vastustaja jättis kaebaja

taotluse läbi vaatamata, kuna kaebaja ületas kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega

(RVastS § 17 lg 3). Taotlus oleks tulnud esitada hiljemalt 23.04.2023. Kohus nõustus, et

vastustaja jättis taotluse läbi vaatamata õiguspäraselt ja kaebajal puudub kohtule kaebuse

esitamise õigus. Kohus tagastas kaebuse.

3. Tartu Vangla esitas kohtule dokumendi nr 1-13/24/351-5, mis on koostatud 20.09.2024.

Sellest nähtub, et kaebaja esitas menetluses 1-13/24/351 22.07.2024 täiendava avalduse, mis jäi

eksituse tõttu asja menetlenud vanemjuristile edastamata. Kaebaja täiendav avaldus jõudis

vanemjuristini pärast seda, kui määruse p-s 2.3 nimetatud 23.07.2024. a otsus oli juba tehtud.

Põhjendatud on õigeaegselt tähelepanuta jäänud avalduse valguses hinnata, kas esineb aluseid

menetluse uuendamiseks. Selliseid aluseid ei esine, kuna periood, mille eest kaebaja hüvitist

taotleb, jäi samaks ning avalduses välja toodud täiendavad asjaolud (ruumipuudus, kaebaja

tervislik seisund, abistaja puudumine, akna avamise võimalus) ei muuda seda, et kahju

hüvitamise taotlus on esitatud tähtaja ületamisega.

4. Tartu Halduskohus 27.11.2024. a määrusega lõpetas menetluse haldusasjas nr 3-24-2667

(resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).

4.1. Halduskohus leidis, et kaebaja on esitanud 25.10.2019 - 10.06.2020 kaebaja liikumis- ja

suhtlemisvõimaluste piiramisega (kaebaja sõnastuses üksikvangistuses hoidmisega) tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Vale on kaebaja väide, et kohtuasjades nr 3-20-64 ja

nr 3-20-565 tehti kindlaks kaebaja liikumis- ja suhtlemisvõimaluste õigusvastane piiramine

perioodil 25.10.2019 - 10.06.2020. Kohus tühistas kolm konkreetset vangla otsust, mille alusel

kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid perioodidel 28.11.2019 - 31.01.2020 ja

27.02.2020 - 30.03.2020. Kaebajale pidi olema selgelt arusaadav, et tema kaebused rahuldati

osaliselt.

4.2. Kohus lõpetab menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124

lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja

on esitanud kohtule kahjunõude, mis lahendati kohtueelses menetluses vastustaja

23.07.2024. a otsusega nr 1-13/24/351-3. Kaebus tuli riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2

alusel esitada 30 päeva jooksul selle otsuse kaebajale teatavaks tegemisest. Kaebajal ei olnud

objektiivset ega subjektiivset takistust esitada kaebus tähtaegselt. Seda näitab asjaolu, et kaebaja

esitas kaebuse tähtaegselt kohtuasjas nr 3-24-2406. Käesolevas asjas on kaebus esitatud

kaebetähtaja ületamisega 23.09.2024 ja selle ennistamiseks puudub alus.

4.3. Kaebetähtaja ületamist ei kõrvalda see, et üheks kaebajale alates 25.10.2019 täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamisel aluseks võetud asjaoluks oli konflikt kaebaja ja kinnipeetav

Rubanjaki vahel ning kaebaja arvates näitab kinnipeetav Rubanjaki hilisem käitumine, et

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei olnud piisvalt alust. See ei muuda asjaolu, et

vastustaja lahendas kaebaja kahju hüvitamise taotluse 23.07.2024 ning kaebaja esitas käesolevas

kohtuasjas kaebuse rohkem kui 30 päeva pärast kohtueelse menetluse lõpplahendi tegemist.

Samuti ei kõrvalda kaebetähtaja ületamist see, et vastustaja jättis tähelepanuta ühe kahju

hüvitamise menetluses esitatud kaebaja avalduse ning tegi hiljem kindlaks, et see ei oleks kahju

hüvitamise taotluse lahendamisel tehtud otsust muutnud. Dokument nr 1-13/24/351-5 ei ole

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine RVastS § 18 lg 2 tähenduses. Lisaks ei käsitle see

dokument käesolevas asjas välja toodud kaebuse alust, so liikumis- ja suhtlemisvõimaluste

piiramist. Vastustaja on kohtu hinnangul ekslikult hinnanud menetluse uuendamise vajadust ja

lisanud dokumendile vaidlustamisviite. Kahju hüvitamise taotluse lahendamine ei ole

haldusmenetlus haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 2 lg 1 tähenduses, kuna kahju hüvitamise

taotluse suhtes tehtav otsus ei ole haldusakt või toiming. Kui vastustaja märkas, et üks kahju

hüvitamise nõude lahendamise raames esitatud avaldus oli tähelepanuta jäänud, siis oli kohane ja

korrektne see viga parandada, kuid tegemist ei olnud HMS § 44 reguleeritud menetluse

uuendamisega. Dokument nr 1-13/24/351-5 on käsitletav 23.07.2024. a otsuse nr 1-13/24/351-3

tegemisel tehtud vea parandamisena. Kaebajale oli teada, millistel alustel taotles ta kahju

hüvitamist menetluses nr 1-13/24/351. Kaebajal oli 30 päeva jooksul 23.07.2024. a otsuse

nr 1-13/24/351-3 teatavaks tegemisest õigus esitada kohtule kaebus kõigil alustel, millele

kaebaja selles kahju hüvitamise menetluses oli tuginenud. Selle kaebuse esitas kaebaja

kohtuasjas nr 3-24-2406.

4.4. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg

1 p 5 ja 6 alusel. Esiteks on tegemist mittevaralise kahju hüvitamise nõudega ja asja suhtes ei

esine tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Teiseks on määruse punktis 4-7 toodust lähtudes

kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5).

5. J. Kolesnikov sai halduskohtu määruse kätte 03.12.2024.

6. 18.12.2024 esitas J. Kolesnikov Tartu Halduskohtu 27.11.2024. a määruse peale

määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada. Kaebaja leiab, et ta esitas

kahjunõude kohtule tähtaegselt, sest seda on aega esitada 10 aastat. Samuti on ta vabandanud

tähtaja ületamise eest, nagu teeb ka vangla oma otsuste puhul, kui tähtaega ületatakse.

J. Kolesnikov taotleb määruskaebuses veel, et talle antaks advokaat, kuna terviseprobleemide

tõttu on tal raske asjadega tegeleda ja neist aru saada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohus lõpetas asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei

kuulu ennistamisele, võttes aluseks HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 ning jättis kaebaja riigi

õigusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole 18.12.2024. a

määruskaebuses välja toonud asjakohaseid põhjendusi seoses halduskohtule esitatud

hüvitamiskaebuse hilinenult esitamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest

kaebaja puhul ka muid mõjuva põhjusena käsitletavaid asjaolusid, mis oleks saanud takistada tal

hüvitamiskaebuse tähtaegselt esitamist halduskohtule seonduvalt kaebuses välja toodud

perioodiga 25.10.2019 - 10.06.2020 ja Tartu Vangla 23.07.2024. a otsusega nr 1-13/24/351-3.

Haldusasjas nr 3-24-2406 Tartu Vangla poolt halduskohtule esitatud 23.07.2024. a otsusele

kantud J. Kolesnikovi omakäelisest kinnitusest nähtub, et ta sai vangla otsuse nr 1-13/24/351-3

kätte samal päeval. Seega oli viimaseks päevaks halduskohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks

seonduvalt eelnimetatud vangla otsusega, 22.08.2024. Käesolevas asjas esitas J. Kolesnikov

halduskohtule hüvitamiskaebuse alles 23.09.2024. Kuna halduskohus on oma 27.11.2024. a

määruses piisaval määral põhjendanud, miks kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu, siis sellest

tingituna halduskohus õigustatult ka lõpetas asja menetluse. Käesolevas haldusasjas on HKMS

§ 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul jättis

halduskohus igati põhjendatult ka kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Eeltoodut

arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

27.11.2024. a määruse muutmata.

8. Kaebaja palub määruskaebuses anda talle advokaat, kuna terviseprobleemide tõttu on tal endal

raske asjadega tegeleda ja neist aru saada. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle

advokaat taotlusena saada riigi õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et

riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel

selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses.

HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning

HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil

on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste

esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe

või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei

anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on

seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga

kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt

selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate

taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud,

et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja

kaebuse halduskohtule ja määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud

dokumendid ise. Kaebaja on käesolevas asjas ise esitanud kohtule määruskaebuse ning HKMS §

210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus menetluses. Kõike eeltoodut

arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat

määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)