3-23-1532/45 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-1532

Haldusasi

P V S Lammas OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 3. veebruari 2023. a otsuse

nr 12-1/23/404 osaliseks tühistamiseks, 7. juuni 2023. a

vaideotsuse

nr

12-1/23/785-2

tühistamiseks,

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

kohustamiseks vaadata toetustaotlus tühistatud osas uuesti

läbi ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

P V S Lammas OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja P V S Lammas OÜ

esindaja juhatuse liige Janor Metsallik ja X.X.

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

esindaja Ave Paavel

Kaasatud haldusorgan – Põllumajandus- ja Toiduamet

esindaja Angelika Jürna

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2024. a otsus

muutmata.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.

3. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. jaanuar 2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PVS Lammas OÜ taotles 2022. aasta eest mahepõllumajandusele ülemineku toetust

(MAT) kokku 124,22 ha-le, sellest 96,70 ha-le rühvelkultuuride kasvatamise eest, 27,05

ha-le teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ja

põldtunnustatud heintaimede kasvatamise eest ja 0,47 ha rohumaa eest.

2. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuvastas 27. juulil 2022 kaebaja majandusüksuses

toimunud kohapealse kontrolli raames, et põllumassiivil nr 54054825960 asuval põllul nr

404 kasvas rühvelkultuuri asemel kaer (mida oli põllul hõredalt, eelmiste aastate

kultuurtaimestik oli tugevalt üle külvatud kultuuri) ning põldudel nr 419 ja 421 oli

siloherne külv teostatud, kuid eelmiste aastate kultuurtaimestik oli tugevalt üle külvatud

kultuuri.

3. PRIA määras 3. veebruari 2023. a otsusega nr 12-1/23/404 (dtl 95-100) kaebajale 2022.

aasta eest mahepõllumajandusele ülemineku toetust osaliselt (4218,01 eurot) järgmiselt:

1) teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ja põldtunnustatud

heintaimede kasvatamise toetusmääragrupis (138 eur/ha) määrati toetust taotletud pindala, s.o

27,05 ha eest;

2) rühvelkultuuride kasvatamise toetusmääragrupis (231 eur/ha) ei määratud toetust, kuna

taotletud pindala (96,70 ha) ja kindlaksmääratud pindala (77,97 ha) erinevus (18,73 ha)

moodustas 24,02%, s.o üle 20% toetusmääragrupi kindlaksmääratud pindalast.

Toetusmääragrupis tulenes taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus põldude nr 419, 404

ja 421 pindalast, kuna nimetatud põldude osas kuulus kohapealses kontrollis leitud kultuur

taotletuga võrreldes madalamasse toetusmääragruppi;

3) rohumaa toetusmääragrupis (27 eur/ha) toetust ei määratud, kuna kaebaja ei pidanud

mahepõllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi ega mesilasperesid.

Määratud toetust vähendati 6% ulatuses, kuna kaebaja esindaja, kes tegeleb taotleja

põllumajanduslikus majapidamises mahepõllumajandusliku tootmisega, ei olnud osalenud 1.

novembriks 2022 vähemalt 12 akadeemilist tundi mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel

või õppepäeval.

4. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

lõplikuks nõudeks jäi PRIA 3. veebruari 2023. a otsuse nr 12 1/23/404 osaline tühistamine,

PRIA 7. juuni 2023. a vaideotsuse nr 12-1/23/785-2 tühistamine, PRIA kohustamine

vaadata toetustaotlus tühistatud osas uuesti läbi ning PRIA tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemine.

Kaebuse kohaselt PRIA ei ole kultuuride kasvatamist kaebaja põldudel 2022. aastal kontrollinud.

Kaebaja deklareeris, et kasvatab põldudel nr 419 ja 421 söödakultuure (silohernest) ning tegi

mõistlikult võimaliku põllukultuuri kasvatamiseks. Vaatamata sellele ei õnnestunud saada PRIA

kriteeriumitele vastavat põllukultuuri saaki. See ei ole käsitletav kindlaksmääratud pindalade

erinevusena ja üledeklareerimisena määruse nr 640/2014 artiklite 18 ja 19 tähenduses.

Kaebaja tegi kõigile põldudele ka heintaimede allakülvi, mis on lubatud ja vajalik agrotehniline

võte. Heintaimed kasvavad ja saavutavad täiskasvu kiiremini ning söödakultuurid hiljem.

Kaebaja avastas 27. juulil 2022, et ta oli teinud taotlusel näpuvea – ta kasvatas põllul nr 404

tegelikult kaera heintaimede allakülviga, mitte silohernest, nagu oli ekslikult taotlusele märkinud.

Kaebaja teavitas muudatusest koheselt PRIA-t. Nimetatud eksituse avastamisel puudub seos samal

päeval toimunud PTA kontrolliga.

PRIA viivitas vaide lahendamisega õigusvastaselt.

5. Vastuses kaebusele PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et põldudel nr 419 ning nr 421 kasvatatud kultuure on hinnatud PRIA

kohapealse kontrolli käigus visuaalsel vaatlusel, lähtudes taimiku koosseisust. Nii PTA 27. juuli

2022. a kui ka PRIA 12. oktoobri 2022. a kohapealses kontrollis tuvastati, et põldudel

domineerisid rohttaimed. Tuvastatud asjaolusid tõendavad ja kinnitavad kontrollis tehtud fotod,

millelt on selgelt tuvastatav, et kõnealustel põldudel kasvasid valdavas ulatuses rohttaimed.

Inspektorid on õigustatud ja kohustatud toetuse nõuetele mittevastavuse tuvastamisel selle

fikseerima, isegi kui see ei olnud kontrolli algne eesmärk.

Põllul nr 419 oli PRIA inspektoril tööülesanne mõõdistada põllumassiivi vasakus servas olev

kraav, mille kaebaja oli märkinud maastikuelemendiks. Kuna põld nägi välja nagu rohumaa,

püüdis inspektor leida põllult taimejäänuseid taotlusele märgitud kultuurist. Kaebaja esindaja X.X.

viibis kontrolli juures.

Põllul nr 421 osas oli PRIA inspektorilt ülesanne teha kindlaks põllul kasvatatud kultuur ning

mõõdistada põllumassiivi põhjaserv. Sellel osal, mida kasutas kaebaja, olid valdavad heintaimed.

Taotleja esindaja seisis põllu kontrollimise ajal põllu servas ega kõndinud inspektoriga kaasa.

Kontrolli ajaks olid põllud nr 419 ja nr 421 niidetud, s.t põldudelt ei olnud eemaldatud kogu

taimestikku, madalaks niidetud taimestik ning ädal oli vaadeldav ja tuvastatav. PRIA kontrolli

tulemuste õigsust kinnitavad PTA kontrolli käigus tehtud tähelepanekud.

Taotleja kanda on risk, kas ta on võimeline mahepõllumajandusele ülemineku toetuse esemeks

olevat põllumajanduskultuuri nõuetekohaselt olemasolevates tingimustes kasvatama. On

tõenäoline, et silohernes ei saavutanud põllul enamust, kuna kaebaja on kasutanud põldudel nr

419 ja 421 minimeeritud mullaharimist, külvanud herne võrdlemisi hilja ning väga väikese

külvinormiga, kasutades allakülvi, mis kasvas üle herne. Allakülvi domineerimisel on põllul

kasvatatavaks kultuuriks aga vastav allakülvi kultuur, mitte selges alusrindes olev muu kultuur.

Kuna kaebaja soovis põllu nr 404 osas deklareeritud kultuuri muudatust teha pärast seda, kui PTA

oli kontrolli toimumisest ette teavitanud ning kohapealse kontrolli käigus tuvastanud, et põllul

kasvab rühvelkultuuri asemel kaer, ei võinud kaebaja kasvatatava kultuuri muudatusi teha

(rakendusmääruse nr 809/2014 artikli 15 lg 3).

Kuna rühvelkultuuride toetusmääragrupis moodustas deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala

erinevus 24,02%, s.o üle 20% toetusmääragrupi kindlaksmääratud pindalast, jäeti kaebaja taotlus

rühvelkultuuride toetusmääragrupis rahuldamata (delegeeritud määruse nr 640/2014 art 19 lg 1).

Viidatud norm ei jäta PRIA-le võimalust erinevate õiguslike tagajärgede vahel valida ega anna

õigust jätta nimetatud õigusnormi kohaldamata.

Kuna põld nr 419 ei olnud seal kasvanud kultuuri tõttu rühvelkultuuride toetusmääragrupis

tervikuna toetusõiguslik, ei ole põllul nr 419 tuvastatud 0,06 ha suurune pindala erinevus sisuliselt

toetuse vähendust kaasa toonud.

6. Vastuses kaebusele PTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Kaasatud haldusorgan selgitas, et taimede kasv sõltub väga palju sellest, kuidas on põld taimede

kasvatamiseks ette valmistatud ning millal on põhikultuur külvatud. Siloherne optimaalne

külviaeg on võimalikult vara kevadel. Kui külv oleks toimunud vara kevadel (maikuu esimestel

nädalatel), oleks põhikultuur olnud heintaimede hulgas domineerivam.

Kontrolli protokolli nr KP_2207551 kohaselt teostati enamus harimistoiminguid põldudel

ajavahemikus aprill-mai 2022. Põhikultuuri tärkamist võib takistada harimise ja põhikultuuri

külvamise liiga pikk vahe. Lisaks ei olnud silohernes külvatud ridadesse/vagudesse, mistõttu ei

olnud võimalik mehhaaniliste umbrohutõrjevõtete kasutamine.

Kaebaja 27. juulil 2022 avastatud eksimusel taotluses puudub seos samal päeval toimunud PTA

kontrolliga - PTA ei juhtinud kaebaja tähelepanu sellele. PTA inspektor viibis 27. juulil 2022

piirkonnas, kus paiknevad kaebaja põllud ja teavitas kohe telefoni teel taotluses ja põllul

tegelikult kasvava kultuuri erinevuse tuvastamisest.

Nõustuda ei saa PRIA seisukohaga siloherne külvinormi osas. Protokollis fikseeritud sorti

’Arvika’ oli külvatud arvestades minimaalset lubatud külvinormi.

Liblikõielise allakülv silohernele ei ole tavapärane kooslus ning seda ei võimalda näiteks ka PRIA

põllumajanduskultuuride klassifikaatorist valida.

7. 25. märtsi 2024. a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.

8. Halduskohus sedastas, et kaebaja esitas vaide 4. märtsil 2023 ning seejärel 17. aprillil

2023 vaide täpsustuse, vastustaja lahendas vaide 7. juuni 2023. a vaideotsusega (dtl 121-

131), s.o 50 päeva jooksul vaide täpsustuse saamisest. Vaidemenetluse viivituse

õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale aga iseseisvalt õiguslikult kasulikku

tagajärge. Kaebajal oli võimalus kohtusse pöörduda ka vaidemenetluse tähtaja ületamisel

või ka vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest teatamata jätmisel vaideotsust ära

ootamata.

Teadaolevalt ei ole vaiete lahendamisega õigusvastaselt venitamine PRIA praktikale üldiselt

omane. Praegusel juhul on vaide lahendamist suure tõenäosusega pikendanud ka asjaolu, et

tähtaegselt esitas kaebaja 4. märtsil 2023 vaid väga lakoonilise vaide teksti, mida 1,5 kuud hiljem

täiendas. Kuigi kaebaja esindaja väitel on vaidemenetlused veninud ka teistes tema esindatavate

äriühingutega seotud vaidlustes, ei ole alust arvata, et vaiete menetlemine kestaks ka edaspidi igal

juhul (õigusvastaselt) pikka aega ning et kaebajal oleks arvestatav preventiivne huvi

vaidemenetluse pikaajalisuse õigusvastasuse tuvastamiseks.

9. Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse maksmise aluseks praeguse vaidluse

kontekstis on olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 art 29 ja

ELÜPS1

2014 6. peatüki 1. jao sätted. Toetusõiguslikkuse nõuded on täpsustatud

maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku

toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53).Toetuse ühikumäärad on

sätestatud määruse nr 53 §-s 3 ning need erinevad oluliselt lähtuvalt sellest, millist

põhikultuuri kasvatatakse.

10. Põldude nr 419 ja 421 puhul ilmnes, et seal ei kasvatatud 2022. aastal rühvelkultuurina

silohernest, vaid domineerisid rohttaimed. Samas tuvastati, et põllu nr 421 1,81 ha suurust

osa haris naaberpõllu pidaja, kuid ka seal kasvatati suvinisu, mis ei ole samuti

rühvelkultuur. Kaebaja ei ole foto- ja videomaterjaliga suutnud vastustaja tõenditel

põhinevaid järeldusi ümber lükata ning tema esitatu ei veena deklareeritud kultuuride

valdavusest põldudel.

11. Kontrolli teostanud ametnikul oli pädevus teha tähelepanekuid põldude seisukorra, mh

seal kasvava kultuuri kohta sõltumata kontrolli konkreetsemast ülesandest. Määruse nr 53

§ 3 ja § 8 lg 1 pst 1 tulenevalt peab toetuse saamiseks kultuure kasvatama. Seega on

mõistetav, et toetusõiguslik kultuur peab põllul olema visuaalselt tuvastatav, valdavas

enamuses ja domineerima võrreldes muude heintaimedega. Vastustaja visuaalne kontroll

koos PTA kontrolli tulemustega ning fotomaterjaliga on piisav tõendamaks taimekasvu

olukorda kontrollitud põldudel.

12. Kaebaja väiteid kõnealustel põldudel deklareeritud kultuuri (siloherne) nõuetekohasest

kasvatamisest ei kinnita ka Eesti Maaülikooli kaasprofessor Liina Talgre eksperthinnang

(dl 331). Eksperdi arvamus ei lükka ümber vastustaja väidet ja kaasatud haldusorgani

hinnangut, et valdavalt ei kasvanud põldudel silohernest.

13. Menetlusosalised on erineval arvamusel selles, kas deklareeritud kultuuri valdavuse

nõue on põhjendatud. Kohtupraktikas on praegusega sarnastes vaidlustes kujunenud

lähenemine, et kui toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuur ei ole põllul domineeriv,

1 ELÜPS2014 tähistab 2022. aasta lõpuni kehtinud seaduse redaktsiooni ja ELÜPS seaduse

kehtivat redaktsiooni.

ei saa seda pidada ka kultuuriks, millele toetust taotletakse ja antakse. Kui maa

ettevalmistamisel ja külvamisel ning hilisemal põllu hooldamisel esinenud puudujäägid

põlluharimises tingivad olukorra, kus toetustaotlusel märgitud põllukultuur ei ole valdav

ning see on suures osas segunenud teiste taimedega, siis ei ole maa toetusõiguslik

olenemata sellest, et põldudel võib olla ka toetustaotluses märgitud põllukultuure.

Mahepõllumajandusega tegelemisel ei saa kulude tekkimist põhjendada üksnes

põllumajanduskultuuri tähtaegse külvamisega, vaid ka põllumajanduskultuuri nõuetekohase

hooldamisega õigete agrotehniliste võtetega viisil, mis tagab põllumajanduskultuuri domineeriva

seisundi. PTA selgitas põhjalikult mahetootmises kasutatavaid võimalusi tulemuse saavutamiseks.

14. Erinevate ühikumäärade alusel toetuse määramise sisuks on toetuse maksmine

valdavalt esineva kultuuri eest ning sama ühikumäära alusel toetuse maksmine ei ole

õigustatud, kui seal leidub vaid vähesel määral deklareeritud kultuuri.

15. Põllu nr 404 puhul seisneb deklareeritud ja kindlaksmääratud kultuuri erinevus selles,

et vastavalt PTA 27. juuli 2022. a kohapealse kontrolli tulemustele kasvas põllul

deklareeritud siloherne asemel kaer, mis kuulub määruse nr 53 § 3 lg 1 p-s 4 nimetatud

toetusmääragruppi, mitte aga rühvelkultuuri kategooriasse. Kaebaja sellele vastu ei vaidle.

Pooled on aga eri meelt selles, kas vastustaja on jätnud õiguspäraselt arvestamata kaebaja

27. juulil 2022 (st PTA kontrolliga samal päeval) esitatud avalduse deklareeritud kultuuri

muutmiseks.

Komisjoni rakendusmääruse nr 809/2014 art 15 lg 3 sätestab, et kui pädev asutus on juba

teavitanud toetusesaajat ühtses taotluses või maksetaotluses avastatud nõuete rikkumistest või

kavatsusest teha kohapealset kontrolli või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse nõuete

rikkumine, siis ei või nõuete rikkumisega seotud põldude puhul lõike 1 kohaseid muudatusi, sh

kasvatatava kultuuri osas, teha. Pädev asutus selle sätte tähenduses võib olla ka mahetootmise

nõuete täitmise kontrolli teostav haldusorgan (praegusel juhul PTA).

Veenev ei ole, et kaebaja ise märkas eksitust juhuslikult just samal päeval, mil PTA kontroll

kultuuri erinevuse avastas.

16. Määruse nr 53 § 5 lg 1 kohaselt suurendatakse sertifitseeritud maheseemnega külvatud

teravilja kasvatamise korral § 3 lg 1 p-s 4 sätestatud ühikumäära 28 euro võrra.

Ühikumäära saab suurendada üksnes sellise teravilja kasvupinna osas, millele määruse nr

53 § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud ühikumääragrupis toetust määratakse. Kaebaja ei olnud

taotlenud põllule nr 404 toetust teravilja (kaera), vaid rühvelkultuuri (silohernes)

kasvatamise eest.

17. Vastustaja on kindlaks teinud, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus

toetusmääragrupis on 24,02%, st suurem kui 20% kindlaksmääratud pindalast.

Halduskaristust välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb pidada põhjendatuks taotletud

ja kindlaksmääratud pindalade erinevusest tingitult toetuse andmata jätmist. Vaidlustatud

otsuses viidatud normidest ei tulenenud kaalumisruumi halduskaristuse määramisel.

18. Kuna puudub alus pidada PRIA 3. veebruari 2023. a otsust nr 12-1/23/404 käesolevas

asjas vaidlustatud osas õigusvastaseks ning seda tühistada, ei ole alust ka selle otsuse

vaidlustamisel tehtud vaideotsuse tühistamiseks.

19. Haldusasjas 3-21-1011 esitas kaebaja praegusega samasisulise taotluse Euroopa

Kohtult eelotsuse küsimiseks. Riigikohus 27. veebruari 2024. a määrusega ei pidanud

põhjendatuks viidatud haldusasjas kassatsioonkaebust menetlusse võtta ega ole seega

näinud ka vajadust taotluses viidatud normide tõlgendamiseks eelotsust küsida. Praegusel

juhul on tegemist haldusasjaga nr 3-21-1011 sarnaste õigusküsimustega. Arvestades

Riigikohtu hiljutist seisukohavõttu nende normide tõlgendamiseks esitatud eelotsuse

küsimise taotlusele, ei ole praegusel juhul lisaks juba kujunenud siseriiklikule praktikale,

mis tugineb asjakohasel Euroopa Liidu õigusele, vajadust Euroopa Kohtult eelotsust

küsida.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

20. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Kaebaja leiab jätkuvalt, et PRIA viivitas vaide lahendamisega õigusvastaselt ja kaebaja õiguste

kaitseks on vajalik taunida PRIA viivituse õigusvastasust ka kohtuotsuse resolutsioonis, sest

teadaolevalt jätkab vastustaja vaiete lahendamisega viivitamist.

PRIA kohapealne kontroll 12. oktoobril 2022 on läbi viidud menetlusvigadega, mis iseenesest

muudavad õigusvastaseks ka sellele tugineva otsuse.

Kohapealse kontrolli ajal oli inspektoriga põldudel nr 419 ja 421 jutuks üksnes maastikuelement

kraav ja naabri poolt üle piiri harimine. Ühtegi veakoodi käsikirjalisele kontroll-aktile lisatud ei

ole. Kontroll-akt on niivõrd segaselt vormistatud, et selle järgi korrektset otsust teha on võimatu.

Kui põllul leitakse rikkumine, mis toob kaasa toetuste vähendamise ja lisakaristused, siis tuleb

need kanda kontrollaktile ja esitada kontrollakti koopia viivitamatult. Kaebajale kontrollakti

koopiat kohapeal ei antud.

Rakendusmäärus (EL) 809/2014 artikkel 71 lg 2 ei luba PRIA väidetud viisil kontrolli teostada.

Võib teha osalise kontrolli, kuid osaline kontroll peab moodustama vähemat 50% ühes

toetusmäära grupis olevatest põldudest. Kui avastatakse rikkumine, siis laiendatakse kontrolli

kogu toetusmääragrupis olevatele põldudele (100%). See asjaolu tõestab veelkord, et kultuuride

kontroll on tagantjärgi välja mõeldud ja kontroll-aktile lisatud.

PTA on kinnitanud kindlaks tehtud kultuuriks põldudel nr 419 ja nr 421 siloherne. Põhikultuuriks

loetakse kultuur, mis külvatakse, istutatakse või pannakse maha hiljemalt 15. juunil ja mida

kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. Seda ongi kaebaja

teinud. Ka vastustaja tuvastas põldudel siloherne taimejäänused. PRIA-l puudub õigus muuta

põhikultuuri, kui see on põllul tuvastatud.

Karistuse määramisel on rikutud põhiseaduse § 23. Halduskohtu otsusest ei ole võimalik välja

lugeda, mis seaduse, mis paragrahvi või mis lõike vastu kaebaja eksinud on.

Kaebaja palub, et kohus pöörduks Euroopa Kohtusse eelotsuse saamiseks, mis annaks vastuse

õigusakti tõlgendamisele olukorras, kus PRIA määrab külvatud kultuuri madalamasse

toetusmääragruppi üksnes subjektiivsel põhjendusel, et see ei olnud kontrollimise hetkel tihe,

kõrge, õige fooniga jne. Eelotsuse küsimine lahendaks ka poolte erineva arusaamise Euroopa

Liidu õigusaktist.

21. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja

palub jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitab, et kaebaja vaide läbivaatamise venimise tingis asjaolu, et maaelu arengu

toetuste taotluste osas tehakse otsused samal ajal, millest tulenevalt esitatakse ka kõik vaided

samal ajaperioodil. See toob kahetsusväärselt kaasa vaiete kuhjumise lühikesele ajaperioodile ning

tingib osade vaiete lahendamise viibimise. Kaebaja ei ole tõendanud, et vaide läbivaatamise

tähtaja pikendamine oleks võinud mõjutada asja lahendamist või on kaebajale kahju tekitanud.

Kaebaja ei kasvatanud põldudel nr 419 ja 421 kohaselt rühvelkultuure, sest põldude kohapealses

kontrollis tuvastati 2022. aastal siloherne asemel valdavalt rohttaimed. Kui põllumajanduskultuuri

kasvatada ei õnnestu, siis ei ole alust ka põllukultuuri eest toetust saada.

Käesolevaks ajaks on piisavalt jõustunud lahendeid, milles on ühtne seisukoht ka käesoleva

vaidluse põhiküsimuses, et toetuse saamiseks peab taotleja olema võimeline põllukultuuri

nõuetekohaselt kasvatama ja deklareeritud põllukultuur olema põllul valdav.

Sõltumata kontrollide lähteülesannetest, on inspektorid õigustatud ja kohustatud olukorras, kus

nad on toetuse nõuetele mittevastavusest teadlikuks saanud, mittevastavused tuvastama ja

fikseerima. Asjaolu, et kasvatatud kultuure kohapealse kontrolli ajal kontrolliti, tõendavad

muuhulgas inspektori poolt tehtud fotod. Olukorras, kus inspektor poleks kultuure kontrollinud,

puudunuks tal ka vajadus põldudel kasvanud kultuure pildistada. Kohapealse kontrolli käigus

tuvastatakse ja fikseeritakse faktilised asjaolud, mitte veakoodid ehk tehnilised viited.

Kontrollaktis on selgelt fikseeritud erinevus taotletud ja tuvastatud kultuuride vahel.

Toetusesaajale tuleb edastada kontrollakti koopia, kuid see ei pea toimuma kohapeal kontrolli ajal.

Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine ei ole vajalik.

22. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kaasatud haldusorgan apellatsioonkaebusele

vastu ja palub jätta see rahuldamata.

27. juulil 2022. a toimunud kohapealses kontrollis tuvastas PTA kontrolli protokolli kohaselt, et

põldudel 416, 415, 420, 419, 418, 417, 421 on siloherne külv teostatud, kuid eelmiste aastate

kultuurtaimestik domineeris üle külvatud kultuuri. Kaebaja taimekasvatusplaani kohaselt oli

kaebaja poolt märgitud, et kasvatatakse muud rühvelkultuuri, silohernest. Tegelikkuses aga

kasvatati silohernest loomadele söödaks ja seda niideti tõenäoliselt enne, kui hernekaun jõudis

moodustuda. Olukorras, kus deklareeritud rühvelkultuur on selgelt alarindes, ei ole võimalik väita,

et põllul kasvatatakse rühvelkultuuri.

Kohe, kui PTA inspektor kohapealses kontrollis tuvastas põllul nr 404 kultuuride erinevuse,

teavitas ta sellest kaebaja juhatuse liiget telefoni teel.

Ajal, kui kaebaja alustas mahepõllumajandusega, olid vaidlusalused põllud kas püsirohumaad või

liblikaõieliste-kõrreliste põllud. Kohtuistungil vaadeldud piltidel olevad suured puhmikud

moodustuvad pigem mitme aasta jooksul. Nimetatu omakorda tähendab seda, et põldudel

domineerisid varasemate aastate heinataimed. Sellises olukorras ei ole ketasader heinamaa

harimiseks piisav, vaid tavaliselt kasutatakse harimiseks hõlmatra, mis pöörab rohukamara

künnivao põhja. Vale põlluharimise viis võiski viia tulemuseni, et põllud nägid välja pigem nagu

heinamaa.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

23. Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks deklareeritud kultuuri

valdavuse nõude järgimine on toetuse määramise eelduseks; miks vastustaja esitatud

tõendid on lubatavad ning kinnitavad põldudel nr 419 ja nr 421 deklareeritud ja

kindlaksmääratud kultuuride erinevust; miks vastustaja ei saanud arvestada põllul nr 404

ekslikult deklareeritud kultuuri muutmisavaldust; miks kultuuride erinevuse tuvastamise

tõttu kaebajale määratud halduskaristus on õiguspärane; samuti miks kaebaja vaide

lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsusega ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab

põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.

24. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

Esmalt vastab ringkonnakohus kaebaja seisukohale, et toetuse määramisel ei ole asjakohane

põllukultuuri valdavuse nõue ning PRIA 12. oktoobri 2022. a kohapealne kontroll ise, samuti

kontrollaruanne on õigusvastased ning seega ei ole tõendatud, et 2022. aastal põldudel nr 419 ja nr

421 ei kasvatatud põhikultuurina silohernest (I), seejärel, et põhjendatud on kaebaja vaide

lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis ning asja

lahendamiseks on vajalik Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist ning lahendab apellatsioonkaebuse

(II)

I

25. Halduskohus selgitas põhjendatult, et mahepõllumajandusega jätkamise toetus on

Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja

Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritav Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 ettenähtud

toetus. Toetuse maksmise aluseks on määruse (EL) nr 1305/2013 art 29 ja asjakohased

ELÜPS2014 sätted. Toetusõiguslikkuse nõuded on siseriiklikult reguleeritud määruses nr 53.

26. Euroopa Liidu õiguses toodud põllumajandusliku tegevuse liigitusest koostoimes

siseriiklikus õiguses sätestatud nõuetega konkreetset liiki põllumajanduslikule tegevusele

ja selle tulemustele järeldub, et maa toetusõiguslikkuse tingimuste kindlakstegemisel on

oluline nii kaebaja tegevuse iseloom kui ka tegevuse tulemus.

27. Mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust

antakse mahepõllumajandusliku tootmise ning sellega seonduvate tegevuste elluviimise

eest järjepidevalt viie järjestikuse kalendriaasta jooksul toetusõiguslikul maal, mille kohta

toetust taotletakse (määrus nr 53 § 2 lg 1). Määruse nr 53 § 8 lg-s 1 on täpsustatud, et

toetusõiguslik on maa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri,

kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri (põllukultuuri) või köögivilja, maasikat või lisas

nimetatud ravim- või maitsetaimi (p 1), samuti põldtunnustatud heintaimi (p 2) või kuni

kolmel järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise kolmandale

järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal põllukultuuri (p 5) ning ka p-des 2 ja 5

nimetamata rohumaa.

Seejuures on toetuse ühikumäärad erinevad sõltuvalt sellest, mida taotleja põllul kasvatab.

2021. aastal rühvelkultuuride gruppi kuuluvate põllukultuuride kasvatamise eest makstud toetuse

ühikumäär oli üks kõrgemaid ning vastavalt nn pikaajalise rohumaa eest makstud toetuse

ühikumäär kõige madalam.

28. Põldudel nr 419 ja 421 taotles kaebaja toetust just kõrgema ühikumääraga

põllukultuuride grupis. Kaebaja üheks põhiseisukohaks on, et seejuures on

mahepõllumajandusega alustamise toetuse saamiseks piisav, kui põld külviks ette

valmistada ja seeme külvata, külvatud kultuuri valdavus ega saagikus ei ole toetuse

saamisel enam määravad.

29. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, vaid on jätkuvalt 7. detsembri 2023. a

otsuses asjas nr 3-21-1011 ning 30. aprilli 2024. a otsustes asjades nr 3-22-1598 ja 3-21-

706 väljendatud seisukohtadel. Viidatud asjades oli vaidlus mahepõllumajandusega

jätkamise toetuse üle sarnastel asjaoludel, s.o seoses sellega, et PRIA kohapealses

kontrollis tuvastas, et kaebaja deklareeritud põllukultuur mitmel põllul ei olnud valdav,

põldudel domineerisid heintaimed ja seetõttu oli tegemist rohumaadega.

Seega leiab ringkonnakohus endiselt, et tegevus, kus ettevõtja külvab küll põllukultuuri seemne

maha, kuid ei tee seda viisil, mis aitaks tagada põllukultuuri saagikust või jätab tegemata muud

toimingud, mis saagikust tagada aitaksid, ei ole käsitatav põllumajandusliku tootmisena. Sellisel

juhul on isiku tegevuse eesmärgiks pigem üksnes toetuste saamine, mitte niivõrd põllumajanduslik

tootmine, st vastava põllukultuuri saagi (toodangu) saamine. Kui põhikultuuri valdavuse nõudest

loobuda, tekib küsimus, kuidas tuvastada, et tootja on oma kohustused täitnud. Tagantjärgi ei

olekski siis võimalik tuvastada, kas põllupidaja üldse põldu haris ja seemet külvas, kui külvatud

põhikultuuri ei peagi põllul kontrolli ajal näha olema. On ilmne, et nii muutuks

mahepõllumajandusega seotud toetuste määramine ja nende saamise tingimuste täitmise

kontrollimine keeruliseks. Taimede valdavuse nõue on seepärast asjakohane nõue, sest aitab

kohapealse kontrolli ajal veenvalt kindlaks teha, kas põllupidaja on oma kohustused täitnud ja

põldu vajalike võtetega harinud või mitte.

30. Kaebaja toetusetaotluselt (dtl 36-37) nähtub, et kaebaja märkis põldudel nr 419 ja 421

kasvatatavate kultuuridena muude rühvelkultuuride rühma kuuluva siloherne. Kultuurid

tuli märkida vastavalt PRIA kodulehel avaldatud loetelule (dtl 340). 2022. aasta

mahepõllumajandusega jätkamise toetuse materjalide hulgas on nimetatud loetelu leitav2.

Sellest ilmneb, et erinevalt paljudest teistest kultuuridest ei nähtud rühvelkultuuride gruppi

arvatud põllukultuuride kasvatamisel ette eraldi grupina põllukultuuri kasvatamist

allakülviga, nagu kaebaja seda tegi. Ringkonnakohtu arusaamisel ei järeldu siit, et allakülvi

kasutamine olnuks keelatud. Küll saab järeldada, et allakülvi kasutamine ei saa õigustada

põhikultuuri puudumist või vähest esinemist põllul. Vaidlusaluste põllukultuuride osas on

toetus seotud just konkreetse kultuuri kasvatamise, mitte allakülvi taimede kasvatamisega

põllul. Seega hõlmab põllukultuuri kasvatamine muu hulgas nõuet, et toetuses märgitud

põllukultuur oleks põllul valdav. Muul juhul ei ole tegemist enam mitte põhikultuuri, vaid

allakülvi kultuuride või muude taimede kasvatamisega. Millisel viisil ja milliseid

agrotehnilisi võtteid kasutades kaebaja põllukultuure kasvatab, on kaebaja enda otsustada.

Samas ei anna kehtiv õigus kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et toetust makstakse ka

toetusetaotlusel märgitud põllukultuuri kasvatamise eest ette nähtud ühikumääras, kui see

põllukultuur tegelikkuses ei ole põllul valdav. Ringkonnakohus mõistab regulatsiooni

koostoimes selliselt, et kaebaja kannab toetusõiguslikkuse nõuete täitmise riski. Seega pidi

kaebaja valima konkreetsel põllul kasvatamiseks sobiliku kultuuri ning kasutama põllu

külviks ettevalmistamisel ja külvil selliseid võtteid, mis annavad reaalse võimaluse

põhikultuuri domineerimiseks põllul. Vastavalt pidi kaebaja muu hulgas hindama, kas

vaidlusalustel põldudel on sobivad tingimused tema valitud põllukultuuride kasvatamiseks,

arvestades põldude varasemat kasutamist püsirohumaana, mullastiku omadusi,

umbrohtude levikut ja külvinorme ning sedagi, kas mahepõllumajanduse nõuete tõttu üldse

on võimalik nendes tingimustes põllukultuuri tulemuslikult kasvatada. Muu hulgas pidi

kaebaja seega tagama, et allakülvi taimed ei takistaks põhikultuuri taimede arengut ning, et

allakülvi taimed ei muutuks põllul valdavaks. Vaidlusaluste põldude osas PRIA poolt

tuvastatu, kus põhikultuur oli põllul vähemuses ning heintaimede kasv ületas põhikultuuri

kasvu osutab, et kaebaja loodud tingimused ei olnud piisavad põhikultuuri edukaks

kasvamiseks.

31. Isegi kui nõustuda kaebajaga, et erinevalt tavapärastest rühvelkultuuridest ei kasvatata

kaebaja külvatud põllukultuure ridadena ja vaheltharimist nende puhul ei kasutatagi, ei saa

siiski mööda vaadata sellest, et kaebajal ei õnnestu neid põllukultuure kasvatada nii, et

põhikultuur oleks põllul valdav. See näitab, et kaebaja kasutatavad agrotehnilised võtted

selliste kultuuride kasvatamiseks ei ole piisavad. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et tema

kasutatav külvivahekord ja -meetod oleks põhjendatud agrotehniline võte. Kaudselt

kinnitab vastustaja vastupidise seisukoha paikapidavust see, et kaebaja ei ole suutnud

suurel osal oma põldudest seda metoodikat edukalt ellu viia, sest põhikultuur ei ole põllul

kujunenud valdavaks. Kaebaja on valinud kasvatamiseks taimed, mille kasvatamisel

kulutused on muude rühvelkultuuridega võrreldes pigem madalamad (silotaimed). Siiski ei

ole ta suutnud ka neid taimi kasvatada selliselt, et tagatud oleks nende valdavus põllul.

Samas on rühvelkultuuride gruppi kuuluvate põllukultuuride kasvatamise eest ette nähtud

toetuse määr üks kõrgemaid.

32. Vastustaja ülesandeks ei ole anda hinnangut kaebaja kasutatud agrotehniliste võtete

kohta ja tuua välja need, mis ei ole konkreetsel põllul põllukultuuri kasvatamiseks

nõuetekohased. Kehtivas õiguses ei ole PRIA-le sellist kohustust ette nähtud.

2 Kättesaadav võrguleheküljel https://www.pria.ee/sites/default/files/2021-05/P%C3%B5llumajanduskultuuride

%20loetelu%202021.pdf

Agrotehniliste võtete (osalist) sobimatust saab hinnata selle järgi, millise tulemuse need

annavad. Kui tavapärastes oludes põllukultuuri kasvatamine ei õnnestu, saab sellest

järeldada, et kasutatud agrotehnilised võtted ei olnud põllukultuuri kasvatamiseks sobivad.

Agrotehniliste võtete valik on aga selgelt taotleja õigus ja kohustus. Ka juhul, kui PRIA

tuvastab, et taotleja kasutatud agrotehnilised võtted ei ole olnud piisavad asjakohase

põllukultuuri tulemuslikuks kasvatamiseks, ei ole PRIA-l õigust ega kohustust teha

taotlejale ettekirjutusi põlluharimise võtete kohta. Küll on PRIA ülesandeks rakendada

siseriiklikus ja Euroopa Liidu õiguses sätestatud järelmeid sellele, kui ta tuvastab, et

deklareeritud kultuur põllul tegelikult ei kasva.

33. Apellatsioonkaebuses seab kaebaja jätkuvalt kahtluse alla 12. oktoobril 2022 PRIA

kohapealse kontrolli raames põldudel nr 419 ja nr 421 kasvatatud kultuuri kontrollimise

õiguspärasuse kui ka kontrolli tulemusel põldudel samal suvel kasvatatud kultuuri kohta

järelduste tegemise võimalikkuse.

Ringkonnakohtu hinnangul leiab kaebaja ekslikult, et rakendusmääruse (EL) 809/2014 art 71 lg-st

2 tulenevalt ei olnud vastustajal õigust kontrollida põldudel nr 419 ja nr 421 kasvatatud kultuuri

olukorras, kus kontrolli eesmärgiks põllul nr 419 oli maastikuelemendi (kraavi) ja põllul nr 421

naabri poolt üle põllu piiri maaharimise kontrollimine. Esmalt osutab ringkonnakohus sellele, et

vastustaja selgituse kohaselt oli põllu nr 419 kontrollimise eesmärgiks põllu servas asuva

maastikuelemendi (kraavi) kontrollimine, kuid nr 421 kontrollimise eesmärgiks oli muu hulgas

just põllul kasvanud kultuuri kontrollimine. See ei ole aga asja lahendamisel määrava

tähendusega. Rakendusmääruse (EL) 809/2014 art 71 reguleerib tõepoolest kohapealse kontrolli

läbiviimist. Viidatud normiga aga ei ole antud taotlejale subjektiivset õigust nõuda kontrolli

läbiviimist kindal viisil või valimi suhtes, vaid on pandud liikmesriigi pädevale asutusele (PRIA-

le) kohustused Euroopa Komisjoni ees, tagamaks kontrolli läbiviimise tõhusust. Kaebaja õigused

PRIA poolt läbiviidavas haldusmenetluses tulenevad põhiosas siseriiklikust õigusest, arvestades

Euroopa Liidu õigusaktide ja ELÜPS2014 erisusi (ELÜPS2014 § 1 lg 2). Sama kord kehtib ka pärast

ELÜPS uue redaktsiooni jõustumist 1. jaanuaril 2023. Seega sõltumata kohapealse kontrolli

algsest eesmärgist pidi vastustaja uurimispõhimõtet (HMS § 6) järgides välja selgitama kaebajale

toetuse määramiseks olulised asjaolud, kui kontrolli läbi viinud inspektor märkas põllu kohta

midagi asjakohast. Euroopa Liidu eelarve vahendite arvel antava toetuse määramise tingimusi,

eelkõige efektiivsuse ja Euroopa Liidu finantshuvide kaitse põhimõtet, silmas pidades ei ole

võimalik järeldada, et PRIA võiks jätta tähelepanuta asjaolu, mille arvestamine vältimatult tooks

kaasa taotletud toetuse vähendamise ja/või taotlejale halduskaristuse kohaldamise.

Uurimispõhimõtet rakendades olnuks vastustajal sarnaselt kohustus tuvastada ka kaebajat

soodustava asjaolu esinemine, kui see ilmnenuks väljaspool kohapealse kontrolli algset eesmärki.

34. Nii ELÜPS2014 kui ka seaduse hetkel kehtiv redaktsioon seab taotletud toetuse

vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise sõltuvusse konkreetse asjaolu tuvastamisest,

mitte selle asjaolu tuvastamisest ette kindlaks määratud viisil saadud tõendi kaudu.

Määruse nr 53 § 24 viitab selles osas määrusele nr (EL) nr 1306/2013 ja

rakendusmäärusele (EL) nr 809/2014. Ka nende määrustega ei ole kehtestatud nõuet

tuvastada toetuse määramisel tähtsust omavad asjaolud just kindlat liiki tõendiga või, et

asjaolu tuvastamisel oleks lubatav üksnes konkreetse menetlustoimingu läbiviimisel

saadud tõend. Ringkonnakohus mõistab regulatsiooni kokkuvõtvalt selliselt, et toetuse

määramisel peab PRIA arvestama kõiki talle teatavaks saanud asjaolusid. Haldusmenetluse

reeglite järgimine tagab siinkohal taotleja õigust, et esitada asja kohta oma seisukohad ja

tõendid ning vajadusel vaielda vastu PRIA seisukohtadele ja tõenditele.

35. Praegusel juhul on raske näha, et põldudel nr 419 ja nr 421 kasvanud kultuuri

kontrollimine kohapealses kontrollis 12. oktoobril 2022 võinuks takistada kaebajal oma

seisukohtade ja tõendite esitamist. Esmalt viibis kaebaja esindaja kontrolli juures ning

seega pidi nägema teiste kontrollitoimingute kõrval ka fotode tegemist põldude neist

osadest, mis ei seostunud maastikuelemendi ega naabri poolt üle põllu piiri maa harimise

tuvastamisega. Teiseks ei olegi vaidlust küsimuses, milline oli põldude olukord kontrolli

läbiviimise ajal. Kaebaja on esitanud vastuväite kontrolli tulemusel koostatud

kontrollaruande osas PRIA-le ja väidab ka kohtumenetluses kontrolliga seotud

menetluslike rikkumiste esinemist. Samas on tähelepanuväärne, et kaebaja ei väida

seejuures, et vastustaja oleks eksinud põldude seisukorra tuvastamisel. Eelkõige ei vaidle

kaebaja vastu vastustaja poolt tuvastatule, et põldudel domineerisid rohttaimed, põllud

nägid visuaalselt välja rohumaadena ning siloherne taimi või taimejäänuseid oli põllul

vähe. Õieti väidab kaebaja, et siloherne taimi ei saanudki põllult leida, kuna saak oli

koristatud juba paar kuud varem. Tegelikkuses vaidleb kaebaja seega vastu üksnes

vastustaja järeldusele, et kuna põldudel domineerisid rohttaimede puhmad ja siloherne

taimi või taimejäänuseid oli vähe, siis ei saanud silohernes olla valdav kultuur ka enne

põllult saagi koristamist.

36. Kaebajaga ei saa nõustuda selleski, nagu olnuks vastustajal määruse (EL) 65/2011 art

27 lg 2 või määruse (EÜ) 1122/2009 art 32 lg 2 alusel kohustus rikkumise tuvastamisel

anda kaebajale kohapealse kontrolli protokoll vahetult kohepealse kontrolli teostamise ajal

ja kohas. Kaebaja viide Euroopa Liidu määrustele ei ole asjakohane. Vaidlusalusel juhul

reguleerib kontrolli teostamise tingimusi rakendusmäärus (EL) nr 809/2014. Selle

määrusega ei ole vastustajale pandud kohustust protokolli koopia koheseks esitamiseks või

tuvastatud rikkumiste veakoodide märkimiseks kontrollaktis. Rakendusmääruse (EL) nr

809/2014 art 72 lg 4 ls 1 kohaselt teavitatakse toetusesaajat kindlakstehtud rikkumistest

kolme kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli tegemise kuupäeva. Seega ei saa järeldada,

et vastustaja pidi kohapealse kontrolli teostamisel koheselt jõudma selgusele küsimuses,

kas rikkumine esineb või mitte. Selline seisukoht on praegusel juhul kooskõlas

haldusmenetluse põhimõtetega. Nagu kaebaja isegi väidab, siis ei pruugi pärast

kasvuperioodi lõppemist toimunud kontrollis tuvastatud asjaolud olla piisavad põllul mitu

kuud varem väidetavalt kasvanud kultuuri ja seega ka võimaliku rikkumise tuvastamiseks.

PRIA pidi rikkumise tuvastamisel arvestama asjas kogutud tõenditega kogumis olukorras,

kus 12. oktoobril 2022 kohapealse kontrolli protokoll ei olnud sugugi ainus tõend.

Rikkumise kindlakstegemisest hilisem teadasaamine võib raskendada toetuse taotleja jaoks

rikkumist ümberlükkavate tõendite kogumist ja esitamist. Praegusel juhul ei ole see aga

oluline. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, siis tegelikult ei ole vaidlust selles,

milline oli kontrollitud põldude seisund kontrolli teostamise ajal, vaid selles, millise

järelduse saab selle pinnal teha põllul suvel kasvanud taimede koosluse kohta. Erinevalt

vastustajast väidab kaebaja, et kontrolli teostamise ajal ei olnud põldudel üldse siloherne

taimede jäänuseid ega uues kasvujärgus taimi. Seega ei väida kaebaja aga sugugi seda, et

silohernes oleks olnud valdav kultuur põldudel kontrolli teostamise ajal.

37. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult järeldanud, et nagu 12. oktoobril

2022 nii ka kasvuperioodi ajal ei olnud silohernes valdav kultuur põldudel nr 419 ja nr

421. Kaebaja ei väida tegelikult siinkohal, et PRIA eksiks, kui leiab, et silohernes ei olnud

vaidlusalustel põldudel valdav põllukultuur kasvuperioodil 2022. aasta suvel. Samuti on

kaebaja hoidunud selgitustest selle kohta, kuidas saanuks silohernes olla põllul valdav

kultuur olukorras, kus kohapealses kontrollis ilmnes, et põllul domineerivad rohttaimede

puhmad, mille arenemine ühe kasvuperioodi jooksul ei ole tavapärane. Vastupidiselt on

vastustaja ja kaastatud haldusorgan arusaadavalt ja loogiliselt järgitavalt selgitanud, miks

vastustaja tuvastatud asjaoludel järeldub, et silohernes ei olnud valdav kultuur

vaidlusalustel põldudel. Vaidlustatud otsuse põhjendustest ilmneb, et vastustaja tugineb nii

12. oktoobri 2022. a kohapealse kontrolli tulemustele kui ka PTA 27. juuli 2022. a

kohapealse kontrolli tulemustele ja muudele asjas kogutud tõenditele, s.h PTA kogutud

andmetele põhikultuuri ja allakülvi taimede külvi aja kohta.

38. Ringkonnakohtu hinnangul omistab kaebaja PTA kohapealse kontrolli käigus

tuvastatud asjaoludele ja PTA järeldusele eksliku tähenduse. Nimelt ilmneb PTA kontrolli

protokollist (dtl 140), et inspektor tuvastas vaidlusalustel põldude siloherne külvi

teostamise, kui märkis, et eelmiste aastate kultuurtaimestik on tugevalt üle külvatud

kultuuri. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest järeldada, et kaebaja tegeles põldudel nr

419 ja nr 421 siloherne kasvatamisega määruse nr 53 mõttes. Vastustaja ei ole kahtluse alla

seadnud, et kaebaja külvas siloherne põllule enne 15. juunit ja seega oli põldudel

muu taimestiku hulgas ka siloherne taimi. Koostoimes PRIA 12. oktoobri 2022

kontrolli tulemustega ilmneb aga selgelt, et silohernes ei olnud põllul valdav kultuur.

Sõltumata sellest, kas pärast saagi koristamist võisid siloherne taimede jäänused või uus

kasvujärk olla põllul tuvastatavad, ei saanud siloherne taimed kasvada põllul sedavõrd

tihedalt või kõrgeks, et oleks ületanud teiste rohttaimede osa põllul. Kaebaja väitel toimus

kohapealne kontroll ca kaks kuud pärast saagi koristamist vaidlusalustelt põldudelt. Seega

koristas kaebaja enda väitel saagi põllult augusti esimeses pooles, s.o ca kahe nädala

jooksul pärast PTA kohapealse kontrolli läbiviimist. Seejuures ei ole kaebaja väitnud, et

silohernes oleks selle aja jooksul teinud olulise kasvuspurdi ja asunud teisi rohttaimi

lämmatama. Seega on PRIA põhjendatult leidnud, et põllud olid tegelikkuses kasutusel

rohumaadena ning tegemist ei olnud muude rühvelkultuuride rühmas toetusõigusliku

maaga. Kaudselt kinnitab vastustaja järeldust veelgi kaebaja enda kinnitus, et ta kasvatas

silohernest allakülviga (mida rühvelkultuuride rühmas toetatava tegevusena ei ole ära

toodud) ega järginud rühvelkultuuridele omast reas külvamist, mis oleks võimaldanud

kultuuri hilisemat vaheltharimist.

39. Ringkonnakohus osutab siinkohal veel sellele, et kaebaja eesmärgil siloherne

kasvatamine ei pruugi üldse olla käsitatav muude rühvelkultuuride rühmas toetatava

tegevusena. Nimelt on kaebaja toetusetaotluses nii põllu nr 419 (dtl 36) kui ka põllu nr 421

(dtl 37) „Otstarve/kasutusviis“ lahtrisse märkinud „HM“. PRIA Põllumajanduskultuuride

loetelu 20223 kohaselt märgitakse taotlusvormil põldude loetelus kasvatatava kultuuri

otstarve/kasutusviis „HM“, kui tegemist on haljalt koristatavate taimedega haljasmassi

saamiseks, k.a haljaskultuuridega taastuvenergia tootmiseks ning „TA“, kui

põllumajanduskultuuri kasvatatakse eesmärgiga jätta teraks ja/või kasvatatakse

põllumajanduskultuuri avamaal või madala katte all. Kaebaja määratles siloherne

kasvatamise eesmärgina seega haljasmassi saamise. Põllumajanduskultuuride loetelu 2022

alajaotusest „Rühvelkultuurid“ ilmneb aga, et muu rühvelkultuuri kasvatamise eesmärgiks

või kasutusviisiks võib olla „TA“, s.o kasvatamine teraks ja/või põllumajanduskultuuri

kasvatamine avamaal või madala katte all. Arvestades, et mõnede muude kultuuride juures

(vt näiteks alajaotus „Kaunviljad“ või „Õli-ja kiudkultuurid“) on „HM“ kultuuri

kasvatamise eesmärgi või kasutusviisina märgitud, saab järeldada, et „HM“ märke

puudumisel ei ole selles põllukultuuride rühmas toetatav kultuuri kasvatamine haljasmassi

saamiseks. Kuna kaebaja ise eitab rühvelkultuuridele omaste agrotehniliste võtete

rakendamist, ei saa ringkonnakohus veenduda, et kaebajale siloherne kasvatamise eest

mahepõllumajanduse toetuse määramine oli kooskõlas toetuse tingimustega. Vastustaja ei

ole haldusmenetluses ega ka kohtumenetluses sellele seisukohale tuginenud. Seetõttu ei

tugine ringkonnakohus sellele asjaolule kaebuse lahendamisel.

40. Kokkuvõttes on vastustaja ja halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebajal oli määruse

nr 53 kohaselt mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks nõutav tegeleda

vaidlusalustel põldudel toetusetaotluses näidatud põllukultuuri kasvatamisega selliselt, et

see põllukultuur oleks põllul valdav ja see oleks kohapealses kontrollis visuaalselt

tuvastatav. Kui vastustaja tuvastas, et põldudel olid enamuses heintaimed, siis oli

3 Kättesaadavvõrguleheküljel https://www.pria.ee/sites/default/files/2021-05/P%C3%B5llumajanduskultuuride

%20loetelu%202021.pdf

põhjendatud asuda seisukohale, et põldudel ei ole kasvatatud toetusetaotlusel näidatud

põllukultuuri ning vastavalt ei ole toimunud põllumajanduslikku tootmist. Sellises

olukorras on põhjendatud käsitada põlde nende tegeliku seisukorra kohaselt rohumaadena.

Vastustaja ja halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et seejuures ei ole PRIA

meelevaldselt muutnud kaebaja toetustaotlust ega ise määranud kaebaja kasvatatavat

põllukultuuri, vaid üksnes kontrollinud, kas toetustaotluses esitatud andmed vastavad

tegelikkusele.

II

41. Apellatsioonkaebuses ei sea kaebaja kahtluse alla halduskohtu otsuse põhjendusi 27.

juulil 2022 PTA kohapealses kontrollis põllu nr 404 osas mittevastavuse ilmnemise järel

kaebaja poolt esitatud toetustaotluse muudatuse arvesse võtmata jätmise ega selle põllu

osas sertifitseeritud seemne kasutamise eest täiendava toetuse määramata jätmise

õiguspärasuse kohta. Seetõttu ringkonnakohus neid küsimusi täiendavalt ei analüüsi.

Samal põhjusel ei analüüsi ringkonnakohus täiendavalt kaebaja väiteid, et sõltumata kõigest

eelnevast, ei saaks ühelgi juhul tegemist olla pindalade erinevuse olukorraga ning vastavalt ei ole

õigustatud määruse (EL) nr 640/2014 art 18 lg-s 6 ning art 19 lg-tes 1 ja 2 sätestatud sanktsiooni

kohaldamine; põllu nr 419 pindala vähendati alusetult maastikuelemendi (kraavi) pindala võrra;

ning toetust Ka nendes küsimustes ei vaidle kaebaja apellatsioonimenetluses vastu halduskohtu

seisukohtadele.

42. Küll väidab kaebaja endiselt, et tema õiguste kaitseks on vajalik tuvastada kohtuotsuse

resolutsioonis PRIA poolt vaide lahendamisega viivitamise õigusvastasus.

Halduskohus jättis kaebaja asjakohase tuvastamisnõude rahuldamata kaebeõiguse puudumise

tõttu, leides, et viivituse õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale iseseisvalt õiguslikult

kasulikku tagajärge. Täpsemalt on HKMS § 47 lg-s 3 ette nähtud võimalus pöörduda põhiasjas

kaebusega kohtusse ka juhul, kui haldusorgan viivitab vaide lahendamisega. Teadaolevalt ei ole

vaiete lahendamisega viivitamine PRIA praktikale üldiselt omane või massiline. Kuigi kaebaja

väitel on vaidemenetlused veninud ka teistes tema esindatavate äriühingutega seotud vaidlustes, ei

ole kohtul alust arvata, et vaiete menetlemine kestaks ka edaspidi igal juhul (õigusvastaselt) pikka

aega ning et kaebajal oleks arvestatav preventiivne huvi vaidemenetluse pikaajalisuse

õigusvastasuse tuvastamiseks.

43. Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja jätkuvalt, et PRIA tegevus vaide lahendamisel

oli õigusvastane. Lisaks märgib kaebaja, et talle teadaolevalt on PRIA jätkanud vaiete ja

nüüd ka juba otsuste mittetähtaegset tegemist paljudele ettevõtetele.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebaja üldsõnaline väide alust asuda halduskohtust erinevale

seisukohale. Tuvastamisnõude esitamiseks nõutav preventiivne huvi, s.o soov vältida haldusorgani

õigusvastast tegevust või tegevusetust tulevikus, peab lähtuma isiku enda õiguste kaitse eesmärgist

(HKMS § 44 lg 1). Seetõttu ei saa üldjuhul põhjendada preventiivse huvi olemasolu sellega, et

haldusorgan võib olla käitunud õigusvastaselt suhetes kolmandate isikutega. Ka praegusel juhul ei

ole preventiivse huvi jaatamiseks piisav kaebaja viide kolmandate isikute vaiete lahendamisel

esinenud võimalikele viivitustele. Kui ei ole teada, millisele menetluses kaebaja viitab, ei saa olla

kindlust selles, et vastustaja on üldse viivitanud vaide lahendamisega ning tegemist ei ole vaide

lahendamise tähtaja õiguspärase pikendamisega (ELÜPS § 122 lg 3). Teiseks ei ilmne kaebaja

seisukohtadest, miks võib arvata, et kaebajal tuleb oma õiguste kaitseks tulevikus vastustajale vaie

esitada ning sel juhul viivitab vastustaja just kaebaja vaide lahendamisega. Liiati on PRIA

käesolevas asjas tunnistanud hilinemist kaebaja vaide lahendamisega ning kohustust järgida

seaduses sätestatud tähtaega. Nendel asjaoludel ei näe ringkonnakohus, kuidas aitaks

tuvastamisnõude sisuline lahendamine parandada kaebaja õiguslikku positsiooni, s.h vähendada

tõenäosust, et vastustaja ka tulevikus ei suuda kinni pidada vaide lahendamiseks seaduses

sätestatud tähtajast ja seda just kaebaja vaide läbivaatamisel.

44. Kaebaja taotleb jätkuvalt Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist. Konkreetselt leiab

kaebaja, et vastustaja ja kohtud tõlgendavad valesti Euroopa Liidu õigusakte küsimuses,

kas lisaks määruses nr 53 sätestatud nõudele, et põllukultuur peab olema külvatud 15.

juuniks saab toetuse maksmise eeldusena rakendada veel nõudeid põllukultuuri arengu

kohta. Kaebaja märgib, et ilmselgelt on pooltel erinev tõlgendus Euroopa Liidu õigusaktist.

Halduskohus on äärmise põhjalikkusega vastanud kõigile kaebaja väidetele ja põhjendustele

seoses Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotlusega otsuse punktis 28. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega täielikult. Apellatsioonimenetluses ei vaielda vastu halduskohtu

seisukohtadele ja põhjendustele, vaid üksnes korratakse taotlust eelotsuse küsimiseks. Selles

olukorras ei ole ringkonnakohtul midagi lisada halduskohtu otsuses märgitule.

45. Apellatsioonkaebuses on eraldi alajaotusena välja toodud kaebaja hinnangul võhiklikud

ja asjasse mittepuutuvad seisukohad. Neist ei ilmne aga asja lahendamise seisukohalt

tähtsust omavaid asjaolusid või põhjendusi. Seetõttu ringkonnakohus neile kaebaja

selgitustele eraldi ei vasta.

46. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Samuti jääb rahuldamata kaebaja

taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.

47. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja

ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente

apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid

vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/