3-21-431/95 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2024, Tartu

Haldusasja number

3-21-431

Haldusasi

X.X. kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse

tegemiseks mitte hoida kaebajat kartseris enam kui 14

päeva järjest.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2024. a

otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. jaanuar 2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, mille

lõplikuks nõudeks jäi kohustada Viru Vanglat mitte kohaldama kaebaja suhtes

karterikaristust rohkem kui 14 järjestikusel päeval.

Kaebuse kohaselt on kaebajat alates 19. juulist 2018 piinatud üksikvangistusega. Kaebaja viitas

Õiguskantsleri 5. oktoobri 2016 seisukohale nr 6-1/161019/1604041 „Kartserikaristuse

maksimaalne pikkus“, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale ja Piinamise ja

ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT)

seisukohtadele, mille kohaselt ei hoitaks kartseris kinnipeetavaid rohkem kui 14 päeva järjest.

Kaebaja kinnitusel vastustaja neid seisukohti ei järgi ning kaebaja leiab, et tema õigusi on

rikutud.

2. Vastuses kaebusele palus Tartu Vangla jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 võimaldas distsiplinaarkaristusena

määrata kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Oluline on, et määratud karistus oleks

võimalik täitmisel pöörata. Vastasel juhul ei oleks olukord kooskõlas seaduse eesmärgiga.

Vaimselt ja füüsiliselt terve inimese puhul tuleb eeldada kartserirežiimil viibimise

ebaproportsionaalsust, kui tema katkematu kartseris viibimise kestvus ületab oluliselt VangS §

63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäära ehk 45 päeva.

Tavapäraselt teeb vangla kartserikaristuste vahel pausi iga ca 45 päeva järel.

Kaebaja esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebajale oleks vastusnäidustatud üksikvangistuses

viibimine 45 päeva jooksul, seda enam olukorras, kus vangla tervisehoiutöötajad jälgivad

pidevalt kaebaja terviseseisundit.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

3. Tartu Halduskohus 25. märtsi 2024. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata.

4. Halduskohus selgitas, et sisuliselt on kaebuses tegemist keelamisnõudega (HKMS § 37

lg 2 p 3). Kartserikaristuse täideviimine on toiming. Nõue vastustaja kohustamiseks

toimingut mitte sooritada on eriliigiline kohustamisnõue.

5. Vaidlus all on, kas kaebaja terviseseisundit arvestades peab vastustaja piirama VangS

§ 63 lg 1 p-s 4 nimetatud kartserikaristuse maksimaalset määra ja mitte paigutama

kaebaja kartserisse järjest enam kui 14-ks päevaks.

6. Kaebaja tervisekaardis 28. septembril 2019 ja 10. veebruaril 2020 psühhiaatri poolt

kantu kohaselt puuduvad kaebajal vastunäidustused kartseris viibimiseks ja

kartserikaristuse kandmiseks. Kaebaja ei ole esitanud muid tema väiteid kinnitavaid

tõendeid.

Kaebaja on sisuliselt keeldunud vastustaja poolt alates 18. märtsist 2021 juurutatud

suhtlemisprogrammis (v.a kohtumised kaplaniga) osalemisest.

7. Kaebaja võimet taluda üksikvangistuse tingimusi analüüsisid kohtud haldusasja nr 3-

19-1837 raames, kus leidsid, et kaebajal pole vastunäidustusi üksikvangistuses

viibimiseks. Kokkuvõttes ei ole täidetud keelamiskaebuse rahuldamise eeldused, kuna

vastustaja toiming (kaebajale määratud kartserikaristuste täitmisele pööramine ilma

katkestuseta VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud maksimaalsel määral) on õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses ei nõustu kaebaja, et vastustaja pakkus kaebajale üksikvangistuses

viibimise ajal suhtlusprogrammis osalemist, millest kaebaja oleks keeldunud. Nii 2021. kui ka

2022. aastal on kaebaja korduvalt nõudnud täiendavat võimalust sotsiaalseks suhtlemiseks ja/või

programmis osalemiseks, kuid seda talle ei võimaldatud.

Kaebaja palub menetleda apellatsioonkaebust varem esitatud dokumentidest lähtuvalt ja täita

kõik neis esitatud taotlused (k.a. kohustada vastustajat lõpetama kaebaja piinamine - st mitte

hoidma üle 14 päeva järjest kartseris; mitte keelata kokkusaamisi; mitte piirata lugemisvalikut

kartseris; pakkuda iga päev tähendusrikast kontakti inimestega, vähemalt 2 tundi päevas; mitte

võtta kartserist ära madratsit, tekki ja patja).

9. Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja

palub jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

Vastustaja leiab, et asjas tehtav ringkonnakohtu otsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam

ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi, sest alastes 1. aprillist 2024 ei pöörata Viru Vanglas

kartserikaristusi täitmisele pikemaks ajaks kui 14 ööpäevaks, mistõttu keelamiskaebuse

rahuldamine ei täidaks eesmärki ning kaebus on käesolevaks hetkeks muutunud sisutuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Halduskohus on piisavalt selgitanud, miks ta luges 31. märtsini 2024 kehtinud

vangistusseaduse redaktsiooni järgi õiguspäraseks kaebaja suhtes kartserikaristuse

täitmise järjest 45 päeva jooksul. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega, järgib neid ja HKMS § 201 lg 4 alusel jätab põhjendused kordamata.

11. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et tema terviseseisundi tõttu ei olnud

lubatud kartserikaristuste täitmine katkematult 45 päevaste perioodide kaupa. Sedavõrd

pika perioodi jooksul üksikvangistuses viibimine kahjustab kaebaja vaimset tervist ning

toob kaasa kannatusi, kvalifitseerudes piinamisena. Seetõttu tuleb keelata

karterikaristuste katkematu täitmine enam kui 14-päevaste perioodide kaupa.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja soovitud ettekirjutuse tegemine vanglale põhjendatud.

12. Esmalt märgib ringkonnakohus, et jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuse taotluse

teha vastustajale ettekirjutus mitte keelata kokkusaamisi; mitte piirata lugemisvalikut

kartseris; pakkuda iga päev tähendusrikast kontakti inimestega, vähemalt 2 tundi päevas;

ning mitte võtta kartserist ära madratsit, tekki ja patja. Nimetatud osas on kaebus

tagastatud halduskohtu 3. juuni 2021. a määrusega. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu

määruse osas, millega halduskohus tagastas kaebuse nõude osas mitte hoida kaebajat üle

14 päeva järjest kartseris ja alternatiivse kohustamisnõude osas võimaldada sooritada

enesetapp surnuks külmumise teel. Ülejäänud osas jõustus halduskohtu määrus kaebuse

tagastamise kohta.

Nõude, võimaldada kaebajal sooritada enesetapp surnuks külmumise teel, tagastas halduskohus

26. aprilli 2022. a määrusega. Selle määruse kohta esitatud määruskaebust lahendades tühistas

ringkonnakohus halduskohtu määruse üksnes kaebaja nõude osas vastustaja kohustamiseks mitte

kohaldada kaebaja suhtes rohkem kui 14 järjestikusel päeval kartserit. Ülejäänud osas

halduskohtu otsus jõustus.

Seega tuli halduskohtul kaebust lahendades otsustada, kas keelata vastustajal kohaldada kaebaja

suhtes rohkem kui 14 järjestikusel päeval kartserikaristuse täitmine. Apellatsioonkaebuses

nimetatud muud nõuded ei ole enam osaks halduskohtumenetluses läbivaatamisele kuuluvast

kaebusest ja nende kohta ei olnud halduskohtul õigust seisukohta kujundada. Seetõttu ei saa need

nõuded olla osaks apellatsioonkaebusest (HKMS § § 180 lg 1).

13. Kaebuse esitamise ajal, samuti halduskohtu otsuse tegemise ajal sätestas VangS § 63

lg 1 p 4, et VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise

rikkumise eest võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena kohaldada kartserisse

paigutamise kuni 45 ööpäevaks. VangS § 65 lg 1 järgi tuli üldjuhul pöörata

distsiplinaarkaristus täitmisele kohe.

1. aprillil 2024. a jõustunud redaktsioonis on VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse

maksimaalselt lubatavat tähtaega lühendatud 14 päevani. VangS § 65 lg-t 1 aga on täiendatud

teise lausega, mille kohaselt distsiplinaarkaristusena määratud kartserikaristuse järjestikuse

täitmise korral peab maksimaalse järjestikuse lubatud karistuspäevade arvu täitumisel karistuse

täitmise jätkamise vahele jääma mõistlik aeg, mis ei tohi olla väiksem kui 48 tundi.

Vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõu (227 SE) seletuskirja1 järgi on VangS § 65 lg 1 täiendamise

1 Kättesaadav võrguleheküljel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ab2a14ca-1c1f-4ab4-8f42-

09ef69cf194e/vangistusseaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-vangistusseaduse-kaasajastamine-ja-

eesmärgiks tagada, et maksimaalse lubatud järjestikuse karistuspäevade täitumisel (vastavalt

VangS §-dele 63 ja 100 on piiranguks täiskasvanute puhul 14 päeva ning noorte puhul 3 päeva)

peatada kartserikaristuse täideviimine mõistlikuks ajavahemikuks, mis ei tohi olla väiksem kui

48 tundi.

14. Ringkonnakohus mõistab kujunenud olukorda selliselt, et VangS § 63 lg 1 p 4 ja § 65

lg 1 muudatuste jõustumisega on seadusandja näinud ette kartserikaristuste täitmise

kaebuses taotletud viisil, s.o lubatud ei ole kartserikaristuse täitmine pikemal perioodil

kui 14 päeval järjest. Pärast 14 päeval järjest kartseris viibimist ei või kinnipeetavat

uuesti kartserisse paigutada enne 48 tunni möödumist. Sellega on kaebaja saavutanud

kaebusega taotletud eesmärgi, kuna seadus kohustab vastustajat kartserikaristusi täitma

kaebaja poolt kaebuses taotletud viisil.

15. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 1 võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on

põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi,

ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

Praeguseks sätestab VangS kartserikaristuse täideviimise kaebaja soovitud tingimustel.

Ringkonnakohus ei näe põhjust arvata, et vastustaja ei järgiks kartserikaristuste täideviimisel

kehtivast õigusest tulenevaid piiranguid, vaid jätkaks varasemat praktikat täites kartserikaristusi

jätkuvalt 45-päevaste perioodide kaupa. Vastuses apellatsioonkaebusele kinnitab vastustaja

samuti, et alates 1. aprillist 2024 on kartserikaristuste täitmisele pööramise praktika muutunud

ning karistusi ei pöörata täitmisele pikemaks ajaks kui 14 ööpäevaks järjest.

16. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2 peab ringkonnakohus menetluse kestel muutunud

asjaolusid kaebuse lahendamisel arvesse võtma. Samas ei ole asjaolud muutunud selliselt,

et asjas tehtav otsus ühelgi juhul ei saaks kaebaja õigusi mõjutada. Näiteks mõjutaks asja

lahendamine kaebaja õigusi, kui oleks ebaselge enne seadusemuudatuse jõustumist

määratud distsiplinaarkaristuste täitmise korraldus või muul põhjusel võiks siiski arvata,

et vastustaja võib pöörata kartserikaristuse täitmisele pikemaks kui 14-päevaseks

ajavahemikuks järjest. Vastavalt ei ole kaebaja õiguste riive välistatud täielikult. Seetõttu

ei pea ringkonnakohus põhjendatuks jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata HKMS §

187 lg 3 p 6 alusel.

Samas ei ole põhjust arvata, et vastustaja siiski pöörab distsiplinaarkaristusi kaebaja suhtes

täitmisele vastuolus VangS § 65 lg-s1 koostoimes VangS § 63 lg 1 p-ga tuleneva piiranguga. Ka

kaebaja ise ei väida, et vastustaja oleks rikkunud seaduses otsesõnu kehtestatud keeldu, vaid

leidis, et kaebaja suhtes kartserikaristuste täitmisel tulnuks arvestada õiguskantsleri ja EIK-i ja

CPT seisukohtadega. Seega ei ole praegusel ajal täidetud keelamisnõude esitamise kaebeõiguse

tingimus – pole põhjust arvata, et vastustaja teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi. Kuna

tingimus langes ära kohtumenetluse ajal ja kaebeõigus tehakse kindlaks kaebuse esitamise aja

seisuga, siis ei ole alust jätta kaebus läbi vaatamata nagu seda kaebeõiguse puudumise korral

võimaldab HKMS § 151 lg 2 p 1 koostoimes HKMS § 121 lg 2 p-ga. Olukorras, kus kaebaja

soovitud keelava ettekirjutuse tegemiseks vastustajale ei ole alust, on muutunud asjaoludele

vaatamata jätkuvalt põhjendatud jätta kaebus rahuldamata. Vastavalt jääb apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

17. Asja lahendamist ei muuda apellatsioonkaebuse väited kaebaja suhtes varem

täideviidud kartserikaristuste tingimuste kohta ega kartserikaristuste mõju kohta

kaebajale. Nendel kaebaja poolt välja toodud asjaoludel ei ole mõju VangS § 63 lg 1 p 4

ja § 65 lg 1 regulatsiooni järgimisele tulevikus kartserikaristuste täitmisele kaebaja

suhtes. Seetõttu ringkonnakohus neid väiteid täiendavalt ei analüüsi.

digilahenduste-kasutusele-votmine/

18. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja

menetluskulud jäävad tema enda kanda.

19. Vastavalt kaebaja taotlusele tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)