2-24-2623/81 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

27.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2623

Kohtuasi

X avaldus Y ja Q ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks tervise- ja haridusküsimustes ja selles

osas hooldusõiguse Xle üleandmiseks ning C, Y ja Q

suhtluskorra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (ema) (isikukood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik

Puudutatud isik F (isa) (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud

isikud

(lapsed)

C

(isikukood

XXXXXXXXXX), Y (isikukood XXXXXXXXXX) ja Q

(isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi

Tallinna Linnavalitsus Tallinna Kesklinna Valitsuse

kaudu

Saue Vallavalitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 14.06.2024 määrus muutmata.

3. Jätta C, Y ja Qle määratud esindaja määruskaebemenetluse kulud Eesti Vabariigi

kanda ja ülejäänud määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-24-2623

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (ema, avaldaja) esitas 15.02.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada enda

ja F (isa) ühise hooldusõiguse Q (noorem laps) ja Y (keskmine laps) tervise- ja

haridusküsimustes ning anda selles osas ainuhooldusõiguse emale.

Samuti palus ema määrata noorema ja keskmise lapse ning C (vanem laps) suhtluskorra

vanematega ning tegi järgmise ettepaneku.

-

Vanema lapse elukohaks on isa elukoht. Isa on vanema lapse terviseküsimuste, kooli

ja huviringidega seonduvalt põhikontaktiks ning korraldab tema sünnipäeva

tähistamise sõpradega.

-

Vanem laps on kooli toimumise aegadel emaga igal nädalavahetusel reede õhtust

pühapäeva õhtuni. Kohtumine ei toimu, kui emal ei ole see keskmise lapse tervise

tõttu võimalik.

-

Keskmise lapse elukohaks on ema elukoht. Ema on keskmise lapse terviseküsimuste,

kooli ja huviringidega seonduvalt põhikontaktiks ning korraldab tema sünnipäeva

tähistamise sõpradega.

-

Keskmine laps on kooli toimumise aegadel isaga üle nädalavahetuse.

-

Noorema lapse elukohaks on ema elukoht. Ema on noorema lapse terviseküsimuste,

lasteaia, kooli ja huviringidega seonduvalt põhikontaktiks.

-

Noorem laps on isaga üle nädalavahetuse reede õhtust pühapäeva õhtuni. Noorem laps

on isaga ka sel ajal, kui ema ei saa temaga keskmise lapse tervise tõttu olla. Ema

korraldab noorema lapse sünnipäeva tähistamise sõpradega.

-

Nädalased koolivaheajad on vanemad kordamööda kogu vaheaja lastega selliselt, et

esimesel vaheajal on koos keskmine ja noorem laps ning vanem laps on teise vanema

juures, teisel vaheajal on koos vanem ja keskmine laps ning noorem laps on teise

vanema juures, kolmandal vaheajal on koos vanem ja noorem laps, keskmine laps on

teise vanema juures.

-

Talvevaheajal on mõlemad vanemad kaks päeva kolme lapsega selliselt, et üks vanem

on kolme lapsega 23. ja 24. detsembril ja teine vanem 25. ja 26. detsembril, ning üle

aasta vastupidi. Lisaks on kumbki vanem 30. detsembri õhtust 2. jaanuari hommikuni

kolme lapsega üle aasta. Ülejäänud aja jaotavad vanemad kokkuleppel selliselt, et

kumbki vanem on iga lapsega võrdselt.

-

Suvevaheaja kümme nädalat on lapsed vanematega selliselt, et nii ema kui ka isa on

kõigi lastega kaks nädalat järjest, vanem ja noorem laps on nädal emaga ja nädal isaga

samal ajal kui keskmine laps on teise vanemaga, vanem ja keskmine laps on nädal

emaga ja nädal isaga samal ajal kui noorem laps on teise vanemaga, keskmine ja

noorem laps on nädal emaga ja nädal isaga samal ajal kui vanem laps on teise

vanemaga. Vanemad saadavad üksteisele hiljemalt 15. aprilliks ettepanekud

kahenädalase perioodi kohta, mil kõik lapsed on teise vanemaga, ning lepivad sellest

lähtuvalt laste viibimises kokku hiljemalt 10. mail. Laste üleandmine suvevaheajal

2-24-2623

toimub konkreetsele nädalale eelneva pühapäeva õhtul kella 17.00–20.00 vahel, kui

vanemad ei lepi kokku teisiti.

-

Emadepäeval on lapsed emaga ja isadepäeval isaga. Kui lapsed on suhtluskorra järgi

teise vanema juures, tuleb vanem lastele järele kell 11.00 ja viib lapsed tagasi kella

20.00-ks.

-

Vanemal on õigus helistada lastele eelkõige kella 18.00–20.00 vahemikus, arvestades

ka laste päevakava.

-

Lapse transpordi enda juurde ja tagasi organiseerib see vanem, kelle juures laps ei ela.

Keskmist last transporditakse autoga kuni arstide sellekohase ettekirjutuse

lõppemiseni. Kui on vaja transportida erineva elukohaga lapsi, siis transpordivad

vanemad neid kordamööda. Isa organiseerib kõigi laste transpordi ajal, mil ema on

keskmise lapse tervise tõttu hõivatud.

-

Isa kannab kõik vanema lapsega seotud kulud ning ema kõik keskmise ja noorema

lapsega seotud kulud. Suurperetoetusest jääb 1/3 isale ja 2/3 emale. Isa tasub emale

elatist põhjendatud ulatuses.

-

Ära jäänud kohtumisi ei asendata, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Suhtluskorra

ühekordse muudatuse vajadusest või kohtumise ärajäämisest antakse teisele vanemale

teada SMS-i ja e-kirja teel esimesel võimalusel või vähemalt kolm päeva enne

muudatust, v.a haigestumise korral. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel tuleb

vanematel suhtluskorda täita. Suhtluskorras reguleerimata jäänud lastega suhtlemist

puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest.

-

Vanemad suhtlevad eelkõige SMS-i ja e-kirja teel. Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui

mõlemad vanemad on kokkuleppega kirjalikult taasesitatavas vormis (SMS, e-kiri)

nõustunud ja seda selgesõnaliselt kinnitanud. Vanemad hoiduvad teineteise suhtes

kriitikast ja hinnangutest ning suhtlevad ainult lastega seonduvates küsimustes.

Vanemad hoiduvad oma kirjades ja sõnumites manipuleerivast, ähvardavast,

etteheitvast ja teises vanemas süütunnet tekitavast suhtlusstiilist.

-

Vanem peab tagama tema juures viibiva lapse kooli ja huviringidega seotud

kohustuste täitmise. Vanem, kelle juures laps suhtluskorra alusel on, vastutab lapse

viimise eest sündmusele või üritusele, millest laps peab või soovib osa võtta. Vanem ei

organiseeri lapsele üritusi ega laagreid ajale, mil laps on teise vanemaga.

-

Vanemate ja vanavanemate sünnipäevadel on lastel õigus olla sünnipäeva tähistamise

ajal selle vanemaga või vanavanemaga, kelle sünnipäev on. Vanemad lepivad

sünnipäeva tähistamise aja kokku suhtluskorra tingimusi järgides. Lastele tuleb järele

vanem, kelle või kellega seotud vanavanema sünnipäev on, ning viib lapsed peale

sünnipäeva kella 20-ks selle vanema juurde, kelle juures lapsed suhtluskorra järgi

olema peavad.

-

Kumbki vanem võib korraldada laste sünnipäevi pereringis ning teine vanem saab

sinna tulla ainult kutsel.

-

Välismaale reisimisest (v.a Soome ja Läti) tuleb teist vanemat teavitada vähemalt üks

kuu enne reisi. Teine vanem peab andma vajadusel reisimiseks kirjaliku ingliskeelse

kinnituse oma nõusolekuga. Reisimisest Soome ja Lätti tuleb teist vanemat võimalusel

vähemalt kolm päeva enne reisi ette teavitada.

1.1. Avalduse kohaselt sündisid ema ja isa koos- ning abielust XX.XX.XXXX vanem laps,

XX.XX.XXX keskmine laps ja XX.XX.XXXX noorem laps. Vanemad lahutasid abielu

10.01.2024. Kogu pere elas alates septembrist 2018 kuni detsembrini 2022 isa vanematele

kuuluvas korteris ning pärast isa lahkumist jäi ema sinna lastega edasi elama. Keskmisel

lapsel diagnoositi 14.02.2023 äge T-rakuline lümfoblast leukeemia, mis on haruldane ja

raskemini ravile alluv vorm ning mille uuesti tekkimise tõenäosus on suurem. Ema pidi

2-24-2623

keskmise lapsega pikki perioode haiglas olema. Isa ja tema vanemad ei lasknud enam emal

koos lastega pärast 14.02.2023 senisesse elukohta tagasi pöörduda. Ema pidi seetõttu haiglast

eemal viibimisel peatuma keskmise lapsega oma tädi juures ning elab seal ka praegu. Kevadel

ja suvel 2023 oli vanem laps peamiselt isa juures ning noorem laps peamiselt emapoolse

vanaema juures ja vähesel määral isa juures. Ema sai nendega kohtuda ajal, mil see ei olnud

keskmisele lapsele ohtlik. Isa on aga keskmise lapse haigust arvestamata alates veebruarist

2023 nõudnud, et lastega suhtlemine ja nende hooldamine toimuks 50/50 põhimõttel. Isa ei

taga keskmise lapse tervisest tulenevat vajadust paindlikule elukorraldusele.

1.2. Avalduse esitamise ajaks on pere elukorraldus pisut stabiliseerunud, kuid laste huvides on

kindlaks määrata nende suhtluskord vanematega. Vanem laps elab peamiselt isa juures ja käib

XXX Koolis. Emaga on ta reedel alates kooli lõppemisest kuni pühapäeva õhtuni. Isa leiab, et

ema peaks olema vanema lapsega kõik koolivaheajad, kuid ema ei ole sellega nõus. Vanemal

lapsel on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ning tal esineb tugevaid

agressiivsushooge. Ema elab väiksel pinnal, kuhu ei ole võimalik kõiki lapsi koos võtta, sh ei

ole vanemal lapsel võimalik agressiivsushoogude korral teistest eralduda. Teiste laste jaoks on

parim, kui vanem laps elab isaga, kust tal on ka lähedal kooli minna. Keskmisel lapsel on

käsil säilitusravi, mis tähendab, et ta peab kord kuus mõneks tunniks haiglas käima, iga kolme

kuu tagant kaheks päevaks haiglasse jääma ning kodus iga päev erinevaid rohte manustama,

mis põhjustavad palju kõrvaltoimeid. Säilitusravi peaks lõppema märtsiks 2025. Keskmise

lapse tervis, heaolu ja elutingimused peavad olema kogu perekonna esimene prioriteet, sest

sellest sõltuvad tema elu väljavaated. Keskmise lapse haiguse tõttu peab üks vanematest

olema valmis viibima ainult keskmise lapsega kas kodus või haiglas ning seni on selleks

vanemaks olnud ema. Keskmine laps on pärast diagnoosi saamist viibinud isaga suvel mõne

nädala või üksikud päevad korraga. Ei ole õige keskmist last pärast sellist eluperioodi kahe

elamise vahel jagada. Ema on võimeline kandma paremini vastutust keskmise lapse tervise

eest. Noorem laps oli kuni 3-aastaseks saamiseni emaga kodus ja läks siis XXX Lasteaeda. Ta

oli 3,5-aastane, kui keskmine laps sai leukeemia diagnoosi, ning ema pidi temast keskmise

lapsega haiglas olles pikalt eemal viibima. Alates juunist 2023 on noorem laps olnud nädala

kaupa vaheldumisi ema ja isa juures. Isa juures olles käib ta lasteaias ja emaga on ta üldiselt

kodus. Kui ema saaks valida, ei käiks noorem laps keskmise lapse tervise huvides lasteaias.

Praegune 50/50 suhtluskord noorema lapsega on isa nõudmine ja ema ei ole sellega rahul, sest

noorema lapse psüühika ja turvatunne on saanud emast pikalt eemalviibimisest kannatada. Ta

on ka avaldanud soovi olla rohkem emaga.

1.3. Vanemad ei suuda ühist hooldusõigust üksmeeles teostada, mistõttu võivad laste huvid

jääda kaitseta. Vanemad ei usalda teineteist ega saa omavahel läbi ja neil on pidevad lahkhelid

laste kasvatamise teemal. Ema soovib vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist tervise- ja

haridusküsimustes temaga elama jäävate laste, s.o nooremate laste suhtes, ning selles osas

ainuhooldusõiguse andmist emale. Keskmine laps peaks 2024. a-l kooli minema ja veel ei ole

selge, kui palju saab ta kohal käia, kuid ema saab talle tagada koduõppe. Emal on seetõttu

plaan panna keskmine laps mõnda Tallinna kesklinna kooli. Isal on aga kinnisidee panna laps

Püha Johannese Kooli koduõppesse, mis ei ole ema arvates lapse huvides.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Isa

vaidles avaldusele vastu.

2.1. Tõele ei vasta ema väide, et alates detsembrist 2022 kuni 14.02.2023 elasid lapsed emaga.

Sel ajal elasid lapsed isa vanemate korteris, kus vanemad olid vaheldumisi 50/50 põhimõttel.

Isa vanemad palusid korteri vabastada, sest neil tekkis tervisest tulenev hädavajadus seda

2-24-2623

kasutada. Sinna aega jäi ka keskmise lapse leukeemia diagnoos ja seetõttu ei saanud

suhtlemine lastega enam samal viisil jätkuda. Vanemad olid ühel meelel, et esialgu ei ole

võimalik kindlat suhtluskorda paika panna, ning keskmine laps on rohkem emaga ja teised

lapsed isaga.

2.2. Kevad ja suvi 2023 olid vanema lapse jaoks rasked, sest ta sai emaga olla

harjumuspärasest oluliselt vähem. Isa proovis suve teises pooles ja sügisel leida võimalusi,

kuidas vanem laps saaks emaga rohkem kohtuda. Alates suvest pidi keskmine laps vähem

haiglas olema, kuid ema oli siiski vanema lapsega üksikutel päevadel. Noorem laps ei olnud

sel perioodil peamiselt emapoolse vanaema juures, vaid oli üle poole ajast isaga. Keskmine

laps oli suvel isaga iga kuu nädal kuni kaks. Suve lõpus avaldas ema soovi, et noorem laps

võiks peamiselt ema juures elada. Isa sellega ei nõustunud, sest see oleks olnud noorema lapse

jaoks suur muutus, ning isa ei tahtnud, et nende suhe kannataks. Vanemad leppisid kokku, et

noorem laps on mõlema vanemaga vaheldumisi nädala kaupa. Keskmise lapsega kindlat

suhtluskorda ei tekkinud, sest haiglas viibimise ajad ei ole pikalt ette teada. Isa tegi siiski

hiljem ettepaneku, et ka keskmine laps võiks viibida mõlema vanemaga vaheldumisi nädala

kaupa, kuid ema ei olnud sellega nõus. Hetkel on keskmine laps isaga vastavalt võimalustele

ja kokkuleppele emaga.

Isa ei ole nõudnud 50/50 suhtluskorda, kuid on soovinud, et lapsed saaksid temaga piisavalt

aega veeta ning et ema ja vanema lapse suhtlemise lahendus oleks sobivam ja võimaldaks

hoida nende lähedast suhet. Vanemal lapsel ei ole selliseid agressiivsushooge, mis kujutaks

endast ohtu teistele inimestele, sh vendadele. Lapsed on väga lähedased, neil on palju ühiseid

huve ning nad naudivad koos olemist. Vanemale lapsele mõjub vendadega koos olemine

rahustavalt. Alates sügisest 2024 on keskmine laps olnud haiglas keskmiselt kolm-neli päeva

kuus. Säilitusravi puhul ei ole ravimikogused nii suured ning laps saab tema tervist ja

enesetunnet arvestades viibida ka väiksemates seltskondades. Edasine raviplaan näeb ette

haiglaravi ühel päeval kuus ja lisaks peab käima maksimaalselt kord nädalas verd andmas.

Erakorraliselt peab keskmise lapsega haiglasse minema vaid kõrge palaviku korral ning isa on

valmis temaga ise haiglasse minema või võtma teised lapsed enda juurde. Keskmine laps on

ka avaldanud soovi isaga rohkem koos olla. Noorem laps on isa juures heatujuline, abivalmis

ja energiline. Ei ole võimalik öelda, et ta psüühika oleks saanud kahjustada.

Isa on laste suhtlust emaga alati soodustanud ja emast austavalt rääkinud. Isa on olnud lastest

lähtuvatel põhjustel ja erandolukordades paindlik ning tulnud emale vastu. Ema ei saa aga

tuua keskmise lapse tervist ettekäändeks oma tahtmise saamiseks. Isa on palju kordi

avaldanud soovi keskmise lapsega ise haiglas käia, mille vastu keskmisel lapsel endal midagi

ei ole, kuid ema ei ole seda võimaldanud. Lastele on oluline kindlustunne, sh teadmine selle

kohta, mis toimub järgmisel päeval. Suhtlus emaga on aga olnud täis ootamatusi ja viimase

hetke plaanimuudatusi, tuues tihti ajendiks keskmise lapse tervise. See tekitab lastes

ebakindlust ja mõjub nende psüühikale negatiivselt.

Ema taotletud suhtluskorra alusel väheneks isa kontakt nooremate lastega oluliselt ning see ei

pruugi tagada nende lähedase kiindumussuhte jätkumist isaga. Samuti kaoks sellega laste

kontakt isapoolsete vanavanemate ja lähisugulastega, kellega lapsed on tihedates suhetes. Isa

perre on sündimas uus laps, kellest nooremad lapsed jääksid eemale ja neil ei tekiks omavahel

sidet. Lapsed oleksid harva kõik koos. Taotletud suhtluskorras on ühe vanema juurest teise

juurde liikumine liiga keeruline ja tekitaks lastes segadust.

2.3. Laste huvides on, et vanemad teostavad hooldusõigust ühiselt. Ei ole mingit põhjust jätta

isa tervise- ja haridusküsimustes hooldusõiguse teostamisest ilma. Isa on vanemlike

2-24-2623

kohustuste täitmisega hästi hakkama saanud ja olnud paindlik, sh on ta vanema lapse

haridusteed vedanud seni üksi. Keskmise lapse leukeemiaravi lõpeb prognoositavalt

veebruaris 2025 ning selle ajani ei saa keskmine laps suurtes kollektiivides ega rahvarohketes

kohtades viibida. Seetõttu peab ta esimest kooliaastat alustama väikeklassis või koduõppel.

Arvestades, et vanem laps käib nädala sees XXX koolis, tähendaks keskmise lapse

Tallinnasse õppima asumine seda, et kumbki laps käiks teise vanema juures vaid

nädalavahetuseti ja nendevaheline kokkupuude katkeks. Samas koolis käimine oleks

logistiliselt mõistlikum ja lapsed saaksid rohkem koos olla.

3. Laste esindaja

toetas ema taotletud suhtluskorda osaliselt ning ei toetanud vanemate ühise

hooldusõiguse osalist lõpetamist.

Suhtluskorraga ei saa kindlaks määrata laste elukohta ega nendega välisriiki reisimise õigust.

Vanematel on laste viibimiskoha küsimuses ühine hooldusõigus ja ema ei ole soovinud seda

lõpetada. Samuti ei saa suhtluskorraga reguleerida laste ülalpidamist. Suhtluskorraga ei peaks

reguleerima seda, kes vanematest on laste põhikontaktiks ning laste ja teiste sünnipäevade

korraldamist. Seda saavad vanemad teha kokkuleppel ja kui nad kokkulepet ei saavuta, saab

sünnipäeva korraldamise otsustada vanem, kellega laps suhtluskorra järgi viibib. Suhtluskord

ei tohiks sisaldada selliseid kohtumisi, mis eeldavad vanemate kokkulepet. Suhtluskorras

tuleks täpselt kindlaks määrata, milline vanem mis päevadel ja kellaaegadel kust ja kuhu lapse

viib ja toob. Suhtluskorda ei ole vaja lisada deklaratiivseid kohustusi vanemate vahelise

suhtluse kohta. Suhtluskord peaks olema viivitamata täidetav ja selle rikkumise korral võiks

saada läbi viia täitemenetluse.

Keskmise ja noorema lapse huvides on vanemate ühise hooldusõiguse jätkamine tervise- ja

haridusküsimustes ning ei ole ühtegi põhjust isa nende küsimuste otsustamisest kõrvale jätta.

Ei ole teada, et vanematel oleks laste terviseküsimustes vaidlusi. Kui vanemad ei suuda kokku

leppida keskmise lapse koolis, saavad nad vajadusel taotleda kohtult koolivaliku

otsustusõigust.

4. Tallinna Kesklinna Valitsus

ei toetanud ema avaldust.

Tallinna Kesklinna Valitsuse lapse heaolu spetsialist vestles mõlema vanemaga. Ema soovib

olla nooremate laste peamine hooldaja ning vanema lapse peamise hooldajana näeb ta isa.

Ema tunnistas, et tal ei ole vanema lapse diagnoosist tuleneva käitumisega olnud kerge

hakkama saada, ning vanem laps käitub vahel siiani ema ja vendade suhtes agressiivselt.

Keskmisel lapsel on aga poolelioleva leukeemia ravi tõttu vaja rahu ja vaikust, mida ema saab

talle tagada. Noorem laps on ema sõnul temasse väga kiindunud. Seetõttu on ema arvates

tema pakutud suhtluskord praegusel ajal kõige mõistlikum. Isa ei soovi, et kõigil lastel oleks

erinev elukorraldus. Ta leiab, et lapsed võiksid kasvada koos ja liikuda koos ühe vanema

juurest teise juurde. Tema sõnul saavad lapsed omavahel hästi läbi. Vanem laps tarvitab ATH

ravimit ja tema käitumine on muutunud palju rahulikumaks. Ta igatseb oma ema väga ja

tajub, et ema eelistab teisi lapsi. Isa on valmis vajadusel keskmise lapsega haiglaravil viibima.

Laste elukorraldust puudutavate oluliste otsuste vastuvõtmisel tuleb arvestada eelkõige laste

soovidega. Vanem laps soovib olla senisest rohkem emaga ning keskmine laps isaga.

Nooremale lapsele sobib senine harjumuspärane vahelduv elukorraldus. On oluline, et lapsed

saaksid võimalikult palju koos kasvada ja areneda. Selleks, et vanem laps ei tajuks hüljatust

ema poolt ja see ei avaldaks talle kahjulikku mõju, on tähtis, et ema veedaks temaga rohkem

aega. Ema väike eluase ei saa olla määrav põhjus vanema lapse emast lahus hoidmiseks. Laste

erinev suhtluskord kahjustab nende omavahelisi suhteid ja sidet ning tekitab ebavõrdsuse

2-24-2623

tunnet. Mõlemad vanemad suhtuvad täie tõsidusega keskmise lapse leukeemia ravisse ning

arvestavad raviarsti soovitusi.

5. Saue Vallavalitsus

toetas ema taotletud suhtluskorda osaliselt ning ei toetanud vanemate

ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist.

Saue Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist vestles eraldi nii vanemate kui ka kõigi lastega.

Lapsed väljendasid selget soovi ja tahet olla mõlema vanemaga võimalikult palju. Vanem laps

tõi mitu korda välja, et igatseb oma ema väga ja tahab temaga senisest rohkem koos olla. Isa

kinnitas, et vanem laps avaldab sageli soovi emaga rohkem koos olla ja isa toetab seda. Ema

tõi välja, et vanema lapse ATH diagnoosi ja käitumise eripärasid arvestades on parem, kui ta

elab koos isaga ja käib ema juures nädalavahetustel. Keskmine laps soovib olla senisest

rohkem isa ja vendadega ning kinnitas, et on isaga rohkem koos olemise soovi mõlemale

vanemale väljendanud. Isa sõnul on ta olnud valmis keskmise lapsega haiglas olema, kuid

ema on eelistanud seda ise teha ja isa on seda aktsepteerinud. Noorem laps avaldas, et kõige

parem oleks, kui ta saaks mõlema vanemaga väga palju koos olla.

Saue Vallavalitsus suunas 03.03.2023 vanema ja noorema lapse vanemate lahkumineku ja

keskmise lapse haigusest tingitud olukorraga toimetuleku toetamiseks saviteraapiasse.

Teraapias selgus, et mõlema lapse jaoks on oluline olla koos mõlema vanemaga.

Lastekaitsespetsialist pakkus vanematele ka vanemlike oskuste ja teadmiste toetamiseks

võimalust osaleda tasuta ATH-ga laste vanematele mõeldud toetusgrupis ning vanemad

avaldasid valmisolekut seal osaleda. Kui mõlemad vanemad suudavad lapsele pakkuda

stabiilsust ja tuge ning on valmis end täiendama, ei ole põhjust, miks ei saaks vanem laps olla

emaga senisest oluliselt rohkem.

Lapsed igatsevad teist vanemat ja vendi. Lastekaitsespetsialist ei ole tuvastanud ühtegi

põhjust, miks ei peaks andma laste arvamusele suhtluskorra määramisel piisavat kaalu. Laste

parimates huvides on täpselt teada, millal nad ühe või teise vanemaga on. Lastel peab säilima

õigus olla mõlema vanema ja vendadega võimalikult suures ulatuses.

Mõlemad vanemad on seni teostanud hooldusõigust kõigi laste suhtes. Neil ei ole ühtegi laste

tervise ja haridusega seotud lahendamata jäänud küsimust. Vanemate vahel on olnud

konfliktid eelkõige olukordades, kus üks vanem ei saa enda suhtluskorra ajal lapse või lastega

olla ning on tekkinud segadus, kellega ja kus lapsed viibivad. Vanemad suhtlevad regulaarselt

laste perearstidega, kooli ja lasteaiaga ning keskmise lapse raviarstidega. Isa ei olnud vastu

sellele, et laps asub sügisel 2024 õppima Jakob Westholmi Gümnaasiumisse või teise Tallinna

kesklinna kooli, kuid ta eelistab siiski XXX Kooli, sest selle kooliga on vanematel vanema

lapse näitel hea koostöö ja see on logistiliselt mõistlik.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 14.06.2024 määrusega rahuldamata ema avalduse vanemate ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks nooremate laste suhtes ning rahuldas ema avalduse

lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus määras, et suhtluskord hakkab

kehtima alates kohtumääruse jõustumisest ja kohtumääruse rikkumise korral võib selle

täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Maakohus jättis lastele määratud esindaja kulud riigi

kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus määras järgmise suhtluskorra.

2-24-2623

1) Vanem laps kohtub emaga iga nädala reedel pärast koolipäeva kuni pühapäeva õhtuni.

2) Keskmine ja noorem laps on kummagi vanema hoole all võrdse osa ajast, viibides

koos vaheldumisi ühe nädala kaupa pühapäeva õhtust järgmise nädala pühapäeva

õhtuni kummagi vanema hoole all. Laste üleandmine toimub pühapäeviti

ajavahemikul kell 17.00 kuni 20.00. Laste üleandmiseks kindlaksmääratud päeval

võtab see vanem, kelle suhtlusaeg algab, lapsed teise vanema juurest ajavahemikul

kell 17.00 kuni 20.00.

3) Keskmise lapsega käib säilitusravil ja vajadusel on temaga haiglaravil vanem, kelle

juures keskmine laps suhtluskorra järgi parasjagu on.

4) Lapsel on õigus eemal viibiva vanemaga ja eemal viibival vanemal õigus lapse või

lastega telefoni teel või videokõnega suhelda. Vanem peab arvestama, et selline

suhtlus arvestaks lapse päevakava.

5) Lapsed on iga paaris kalendriaasta 23.12 õhtust kuni 25.12 hommikuni ja 30.12 õhtust

kuni 02.01 hommikuni emaga ja 25.12 hommikust kuni 28.12 hommikuni isaga ning

igal paaritul kalendriaastal vastupidi. Alates 28.12 hommikust kuni 30.12 õhtuni ja

alates 02.01 hommikust on lapsed vanemaga, kellega nad suhtluskorra järgi peaksid

olema, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Lastele läheb teise vanema juurde järele

vanem, kelle suhtluskord algab.

6) Suvevaheajal on lapsed kaks nädalat emaga ja kaks nädalat isaga. Vanemad saadavad

hiljemalt 15. aprilliks teineteisele ettepanekud kahenädalase perioodi osas, millal nad

soovivad, et kõik lapsed temaga oleksid, ning sellest lähtuvalt lepitakse kahenädalane

laste ühine viibimine mõlema vanema juures kokku hiljemalt 10. maiks. Ülejäänud

suve ajal kehtib p-des 1 ja 2 kehtestatud suhtluskord, kui vanemad ei lepi kokku teisiti.

7) Lapsed on emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga. Kui lapsed viibivad suhtluskorra

järgi emadepäeval isaga ja isadepäeval emaga, tuleb ema emadepäeval lastele isa

elukohta järele emadepäeva hommiku kella 11.00-ks ja isadepäeval tuleb isa lastele

ema elukohta järele isadepäeva hommiku kella 11.00-ks.

8) Lastel on õigus olla vanemate ja vanavanemate sünnipäevade tähistamise ajal selle

vanema või vanavanemaga, kelle või kellega seotud vanavanema sünnipäev on.

Sünnipäeva tähistamise ajast annab vanem teisele vanemale teada vähemalt nädal enne

sünnipäeva tähistamist. Lastele tuleb järele vanem, kelle või kellega seotud

vanavanema sünnipäev on, ja viib lapsed suhtlemiskorra järgse vanema elukohta

tagasi hiljemalt kella 20.00-ks.

9) Eestist välja reisimisest (v.a Soome ja Lätti) tuleb teist vanemat teavitada vähemalt

kuu enne reisi toimumist. Reisimisest Soome ja Lätti tuleb teist vanemat teavitada

vähemalt kolm päeva enne reisi toimumist.

10) Kui vanem ei saa ajal, mil laps või lapsed on tema juures või peaksid tema juurde

mingil põhjusel ise tulema, lapse või laste eest hoolitseda, peab ta tagama lapsele või

lastele vajaliku hoolitsuse ning pakkuma enne muude korralduste tegemist lapse või

laste eest hoolitsemise võimalust kõigepealt teisele vanemale.

11) Kohtumääruses nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes

lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve.

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on laste huvides suhtluskord, millega nooremad

lapsed on mõlema vanemaga vaheldumisi nädala kaupa ning vanem laps nädala sees isaga ja

nädalavahetuseti emaga.

Laste huvides on see, kui nad on koos ja liiguvad vanemate elukohtade vahel koos, nagu on

leidnud ka laste esindaja ja eestkosteasutused. Samas, arvestades seda, et ema ei ole valmis

vanemat last pikemaks ajaks enda juurde võtma, on vanema lapse jaoks parim võimalik

2-24-2623

lahendus senise elukorralduse jätkumine, kus ta on isaga nädala sees ja emaga

nädalavahetuseti. Keskmise ja noorema lapse parimatele huvidele ja nende soovidele vastab

see, kui nad on kummagi vanemaga nädala kaupa ja vahetus toimub pühapäeva õhtuti.

Selliselt on suhtlemine noorema lapsega alates septembrist 2023 ka toimunud ja ta on sellega

harjunud. Kohtule ei nähtu, et noorema lapse psüühika ja turvatunne oleksid sellisest

suhtluskorrast saanud kahjustada, ega ka see, et vanem laps mõjuks nooremale lapsele

halvasti. Neil on mõlema vanemaga lähedane suhe ja nad soovivad koos olla. Põhjendatud ei

ole isa suhtlust noorema lapsega vähendada. Selleks, et lapsed saaksid koos kasvada ja

rohkem koos olla ning keskmine laps saaks rohkem isaga olla, on põhjendatud, et ka

keskmine laps on vaheldumisi nädal ema ja nädal isaga. Ema taotlusest lähtumine tooks kaasa

selle, et vanem laps näeks nooremaid vaid üle ühe nädala nädalavahetuseti, seega väheneks

võrreldes praegusega nii nooremate laste suhtlus vanema lapsega kui ka isaga. Kohus mõistab

ema muret keskmise lapse elu ja tervise pärast, kuid ei ole alust kahelda, et isa suhtub

keskmise lapse tervisesse täie tõsidusega ja võtab kasutusele meetmed, et viia tema

kokkupuude nakkusohtlike inimestega miinimumini. On mõistlik, et keskmise lapsega käib

säilitusravil ja vajadusel haiglaravil vanem, kelle juures laps suhtluskorra järgi on. Isa on

selleks ka valmisolekut avaldanud.

Vanem laps on seni pärast koolipäeva lõppu läinud ema elukohta ise, mistõttu ei ole kindlat

emaga suhtlemise alguse kellaaega vaja määrata. Keskmisele ja nooremale lapsele läheb

pühapäeva õhtul ajavahemikul 17.00–20.00 järele vanem, kelle suhtluskord hakkab. Ema saab

isa juurde vanemale ja keskmisele lapsele järele minnes viia sinna vanema lapse ning isa saab

nad enda suhtluskorra alguses kõik koos enda juurde võtta. Seetõttu ei ole vaja täpsemalt

määrata vanema lapse isa juurde jõudmise aega.

Koolivaheaegadel suhtlemise osas on ema avalduse rahuldamine põhjendatud jõulupühasid ja

aastavahetust ning suvevaheajal kõigi lastega koos kahe nädala veetmist puudutavas osas, sest

ülejäänud vaheaegadel ei oleks lapsed ema pakutu kohaselt koos. Nädalastel koolivaheaegadel

ja ülejäänud suvevaheajal kehtib tavapärane suhtluskord. Põhjendatud on suhtluskorras

reguleerida ka laste õigust osaleda vanema või vanavanema sünnipäeva tähistamisel ning

emadepäeva veetmist ema ja isadepäeva isaga. Kohus ei saa kohustada teist vanemat võtma

suhtluskorda üle, kui üks vanem ei saa olla lapse või lastega suhtluskorra järgsel ajal, sest

teisel vanemal võivad olla muud plaanid. Samas saab määrata, et vanem peab erandolukorra

tekkides korraldama lapse või laste eest hoolitsemise, pakkudes seda esmajärjekorras teisele

vanemale. Reisimist puudutav on seotud hooldusõigusega, kuid kohus saab määrata, kui palju

peaks teist vanemat reisist ette teavitama. Suhtluskorras ei saa reguleerida kulude jagamist

vanemate vahel, sest see on elatise küsimus. Vanemate kohustused laste koolikohustuse

täitmise tagamiseks ja omavahelisel suhtlemisel tulenevad perekonnaseadusest.

6.2. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks nooremate laste tervise- ja

haridusküsimustes ei ole kohtu ette toodud asjaoludel alust.

Asjaoludest ei nähtu, et vanemate vahel oleks nooremate laste tervise küsimustes vaidlus ning

isa takistaks emal nendes küsimustes hooldusõiguse teostamist. Hooldusõiguse lõpetamiseks

tervise küsimustes ei anna alust ainuüksi ema soov otsustada keskmise lapse tervise küsimusi

üksi. Ema on selleks kahtlemata võimeline, kuid lapse huvides on kahe hooldusõigusliku

vanema olemasolu. Samuti ei nähtu asjaoludest, et vanemate vahel oleks vaidlust noorema

lapse haridusküsimustes. Vanemate vahel on erimeelsus üksnes selles, kas keskmine laps

peaks sügisel kooliteed alustama mõnes Tallinna kesklinna koolis või XXX koolis. Vanemad

vaidlevad seega konkreetse last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad selle

lahendada, mitte ühist hooldusõigust lõpetada. Mõlema vanema hinnangul on tõenäoline, et

2-24-2623

keskmine laps on kuni veebruarini 2025 kestva säilitusravi tõttu esimesel õppeaastal

koduõppel. Suhtluskorra järgi peaks keskmine laps mõlema vanema koolivaliku puhul käima

kahel nädalal kuus koolis enda viibimiskohast kaugemal. Ema koolivalik ei pruugi seega

suhtluskorda arvestades põhjendatud olla ning ei ole alust talle koolivaliku osas otsustusõigust

anda ega ka vanemate ühist hooldusõigust haridusküsimustes lõpetada.

6.3. Maakohus selgitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5621 lg 1 alusel võib

kohtumääruse täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Määruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri

ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel

võib määrata kohustatud isikule aresti. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta

kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest

hoidumise kohustusest.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

7. Ema

esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määratud suhtluskorra

nooremate laste vaheldumisi nädala kaupa mõlema vanemaga suhtlemise osas, ning teha

tühistatud osas uue määruse, millega nooremate laste elukoht on ema elukoht, keskmine laps

on isaga kooli toimumise aegadel üle nädalavahetuse reede õhtust pühapäeva õhtuni juhul, kui

see on ema hinnangul keskmise lapse tervisest tulenevalt võimalik, ning noorem laps on isaga

üle nädalavahetuse reede õhtust pühapäeva õhtuni ja isa nõusolekul ka ajal, mil ema ei saa

temaga keskmise lapse tervise tõttu olla. Samuti palus ema tühistada maakohtu määruse

osaliselt osas, millega maakohus ei rahuldanud ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise

avaldust, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega lõpetada vanemate ühine

hooldusõigus keskmise lapse terviseküsimustes ning keskmise ja noorema lapse

haridusküsimustes, andes selles osas ainuhooldusõiguse või nooremate laste lasteaia- ja

koolivaliku otsustusõiguse emale.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus suhtluskorra määramisel arvestanud

piisavalt keskmise lapse tervisega seonduvat. Keskmise lapse kodune ravi hõlmab iga päev

erinevate rohtude tarvitamist ja need tekitavad palju kõrvaltoimeid, mille tõttu vajab ta

stabiilsust. Tal on vaja võimalikult viirusevaba keskkonda, sest ta on viirustele vastuvõtlik ja

iga viirus võib olla talle eluohtlik. Senine elukorraldus ei ole talle sellist keskkonda taganud,

sest tema ravi on lükkunud pooleteise aasta jooksul viiruste tõttu viiel korral edasi. Samas

annab iga ravi edasilükkumine leukeemiale eluvõimalust ja kahandab tervenemise võimalust.

Küsimus ei ole ainult nohu saamises, vaid lapse elu väljavaadetes. Perekond ei ole seni

võtnud maksimaalseid võimalikke meetmeid keskmise lapse paranemise nimel, kuivõrd teda

saaks viiruste vältimise nimel rohkem eraldada. Noorem laps tuleks lasteaiast ära võtta, mida

on alates keskmise lapse diagnoosi saamisest soovitanud ka raviarst. Noorema lapse lasteaiast

tuleb regulaarselt teateid erinevate kergemate ja raskemate viirushaiguste levimise kohta.

Piisav ei ole keskmise lapse eemal hoidmine haigetest lastest, vaid teda on vaja eemal hoida

lasteaialastest üldisemalt. See on eriti oluline raviperioodil, st kuni märtsini 2025, kuid

leukeemiast tervenenuks hinnatakse lapsi alles viie aasta möödudes. Isa perre uue lapse

sündimine muudab olukorra veelgi halvemaks, sest uus laps hakkab alles kujundama oma

immuunsust ja võtab külge palju viirusi. Ema soovib, et nooremad lapsed elaksid temaga.

Maakohus oleks pidanud lõpetama vanemate ühise hooldusõiguse nooremate laste

haridusküsimustes ning andma selles osas ainuhooldusõiguse emale. Ema ei soovi noorema

lapse lasteaeda küll vahetada, kuid soovib ta keskmise lapse huvides lasteaiast ära võtta.

Vanemad ei ole saavutanud kokkulepet keskmise lapse koolivaliku osas ning on ilmne, et nad

ei suuda kokkulepetele jõuda ka tulevikus.

2-24-2623

Põhjendatud ei olnud isale keskmise lapse terviseküsimustes hooldusõiguse jätmine, sest

vanematel on väga erinevad arusaamad raviarsti soovitustest ja ettekirjutustest ning sellest,

milliseid meetmeid on vaja võtta lapse paranemiseks raskest haigusest. Isa tõlgendab raviarsti

soovitusi ja ettekirjutusi enda tahtmise järgi ega võta neid tõsiselt. Ta leiab, et keskmine laps

tuleb lihtsalt silmnähtavalt haigetest inimestest eraldada, kuid keskmisele lapsele on ette

kirjutatud võimalikult viirusevaba keskkonna loomine.

8. Isa

vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Isa on võtnud keskmise lapse eest hoolitsedes tema tervise huvides kasutusele maksimaalseid

meetmeid, sh vältinud rahvarohkeid kohti, jätnud nooremat last lasteaiast koju, jälginud

noorema lapse lasteaia teateid haiguste kohta, pakkunud tervislikku sööki, arvestanud lapse

enesetunnet, desinfitseerinud kodus pindu, pesnud käsi jne. Noorem laps on viimase poole

aasta jooksul keskmise lapse tervist arvestades lasteaias käinud 0–10 päeva kuus. Isa kindlasti

ei leia, et keskmist last peaks nakkusohtlikest paikadest eemale hoidma vaid ravipäevadel.

Ema on aga käinud keskmise lapsega kaubanduskeskustes ja poes, sõitnud ühistranspordiga ja

osalenud sünnipäevapeol mängutoas. Isa ei ole kunagi ühtegi sellist riski võtnud ning tema

pere kasutatavad meetmed on rangemad kui emal. Jääb ka arusaamatuks, kuidas on emal

endal võimalik tagada keskmisele lapsele võimalikult viirusevaba keskkond, kui ta töötab ligi

40-liikmelises kooris, kellega ta reisib palju ringi, teeb oma kodus eraõpilastele laulutunde,

tema kodus elab raadiomajas töötav paljude inimestega kokkupuutuv tädi ning isale

teadaolevalt ka laste onu, tal käivad tihti külas sugulased ja sõbrad, sh lasteaia- ja koolilapsed.

Ema ei ole varem noorema lapse lasteaias käimist kui terviseriski keskmisele lapsele

rõhutanud ning avaldas isale esimest korda soovi laps lasteaiast ära võtta määruskaebuse

esitamise ajal. Varem on jäänud mulje, et ema toetab noorema lapse lasteaiateed ning ta on ka

ise last mõnel korral lasteaeda ja lasteaiaüritustele viinud. Keskmise lapse haigestumiste

aegasid ja asjaolusid arvestades ei ole ta kordagi haigestunud noorema lapse lasteaias

käimisest tingituna, vaid ravi on edasi lükkunud ema või emapoolsete sugulaste ja sõprade

juurest saadud haiguste tõttu või põhjusel, et neutrofiilide tase ei olnud pärast eelmist ravi

piisavalt tõusnud. Isa jaoks on keskmise lapse tervis kindlasti kõrgem prioriteet kui noorema

lapse lasteaias käimine ning ta oleks valmis noorema lapse lasteaiast ära võtma, kui raviarst

peaks seda parimaks lahenduseks pidama. Raviarst avaldas aga isale, et kuigi lasteaed on

haigustega seotud risk, ei pea nooremat last lasteaiast täielikult isoleerima ning ta võib käia

seal ajal, mil ei ole viirusteperiood. Raviarst ei näinud keskmisele lapsele ohtu ka isa perre

sündinud uues lapses, kuid palus teda keskmisest lapsest pärast elusvaktsiinide saamist

vajaliku perioodi eemal hoida. Isa kavatseb toimida raviarsti soovituste järgi.

Vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine nooremate laste suhtes ei ole põhjendatud.

Isa on pidanud kinni keskmise lapse raviplaanist ja raviarstide ettekirjutustest ning teeb seda

ka edaspidi. Keskmisele lapsele on olemas koht samas koolis, kus käib vanem laps, ja kus

keskmine laps saab olla koduõppel nii kaua kui vaja. Ema ei ole aga selle kooliga nõus ning

võib juhtuda, et Saue vald määrab keskmise lapse teise kooli. Selle olukorra saaks kiirelt

lahendada isale ühekordse otsustusõiguse andmise teel. Kui keskmine laps asuks õppima

mõnda Tallinna kesklinna kooli, peaks isa üle nädala viima lapsi kooli erinevatesse

linnaosadesse, mis ei ole mõistlik. Ema ei pea samas vanemat last üldse kooli viima, sest ta on

omal soovil loobunud nädalasisest ajast vanema lapsega.

9. Laste esindaja

vaidleb määruskaebusele vastu. Maakohus on lahendi tegemisel arvestanud

laste ja mõlema vanema huve, on oma kaalutlusotsust piisavalt ja veenvalt põhjendanud ega

ole õigusnorme rikkunud. Suhtluskorraga ei saa kindlaks määrata laste elukohta.

2-24-2623

Määruskaebuses taotletud suhtluskord ei reguleeri piisaval määral erinevaid suhtlemise

aspekte, sh laste üleandmise korda, ning isa ja keskmise lapse kohtumine eeldab ühel juhul

ema hinnangut ja teisel juhul isa nõusolekut. Seetõttu ei ole suhtluskord ema taotletud kujul

täidetav.

10. Tallinna Kesklinna Valitsus

vaidleb määruskaebusele vastu.

Lapse heaolu spetsialist suhtles mõlema vanemaga. Vanemad kinnitasid, et nad on maakohtu

määratud suhtluskorrast kinni pidanud. Isa arvates sobib see kõigile lastele. Isa selgitas, et

noorem laps on käinud keskmise lapse haiguse tõttu lasteaias äärmiselt harva ning teda ei ole

vaja lasteaiast ära võtta, sest tema lasteaeda viimisel saab lähtuda keskmise lapse tervisest ja

viirushaiguste levikust lasteaiarühmas. Ema tundis muret algava õppeaasta ees, kuna

nooremad lapsed liiguvad kooliperioodil vanemate vahel koos ja keskmine laps on seega kogu

aeg kontaktis lasteaias käiva noorema lapsega. Vanemate vahel ei ole vaidlust sellest, et

keskmine laps alustab kooliteed koduõppel. Ema märkis, et raskused tekivad siis, kui

keskmine laps hakkab koolis kohal käima, sest emal ei ole juhilube ja kui laps peaks asuma

õppima elukohajärgsesse Saue valla kooli, peaks ema teda sinna viima ja sealt tooma taksoga.

Laste jaoks on parim, kui vanematel on ühine hooldusõigus. Mõlemad vanemad soovivad

lastele parimat ega sea tahtlikult ühtki last ohtu. Kuna Saue vald peab tagama keskmisele

lapsele sügiseks koolikoha ja laps viibib esimesel õppeaastal kindlasti koduõppel, ei ole

reaalset ohtu, et vanemate erimeelsuse tõttu jääb laps koolikohast ja haridusest ilma.

11. Saue Vallavalitsus

vaidleb määruskaebusele vastu, jäädes maakohtus esitatud seisukoha

juurde.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

13. Isa esitas 13.09.2024 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus anda kohtumenetluse ajaks

keskmise lapse koolivaliku küsimuses otsustusõiguse isale. Ema esitas 18.09.2023 esialgse

õiguskaitse taotluse, milles palus anda kohtumenetluse ajaks keskmise lapse koolivaliku osas

otsustusõiguse emale.

14. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.09.2024 määrusega mõlemad taotlused rahuldamata,

kuid kohaldas kohtu omal algatusel lapse koolikohustuse täitmise tagamiseks kohtumenetluse

ajaks vajalikke abinõusid ning kohustas vanemaid esitama viivitamata avalduse keskmise

lapse esimesse klassi astumiseks XXX kooli XXX majas koos koduõppe rakendamise

taotlusega ning mitte esitama kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni üksi avaldust

keskmise lapse õppima asumiseks muus õppeasutuses.

15. Isa teatas 04.11.2024 ja 16.12.2024 ringkonnakohtule, et ema rikkus maakohtu määratud

suhtluskorda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei

anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.

2-24-2623

17. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema vaidlustab maakohtu määrust

resolutsiooni p-de 2.2 ja 3 osas, seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes

nimetatud osas.

18. Kolleegiumi hinnangul vastab maakohtu määratud suhtluskord laste huvidele ning

maakohus ei ole selle määramisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega väljunud

kaalumispiiridest. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659

maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

18.1. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks

on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui üks vanem ei ela

lapsega koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima

kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate

vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse

suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse

huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi

lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi

asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv

suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud

elurütmi, arengut ja vanust. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda

reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lapsega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle,

ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise

aegade osas täpne. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg-st 5 tulenevalt seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, mis

tähendab mh seda, et kaaluda tuleb kõiki võimalikke suhtluskorra alternatiive, mis tagaksid

laste ja vanemate piisava suhtlemise (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p-d 21 ja 22;

RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 22; RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p-d 15 ja 16, RKTKo

21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 33).

Eelneva kohaselt määrab kohus vanemate ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes,

kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu

kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel,

kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.

18.2. Määruskaebuse kohaselt on ema peamine etteheide, et maakohus ei ole suhtluskorra

määramisel võtnud piisavalt arvesse keskmise lapse tervisega seonduvat.

Ema on välja toonud, et keskmine laps vajab ravitulemuste huvides stabiilsust ja võimalikult

viirusevaba keskkonda, mis eeldab tema paremat eraldamist ning mida suudab talle pakkuda

ema. Ema leiab, et ka noorem laps peaks olema peamiselt temaga, sest ema ei vii teda

erinevalt isast keskmise lapse tervise huvides lasteaeda ning emaga rohkema aja

koosveetmine aitaks nooremal lapsel ületada psüühilise trauma, mille ta sai 2023. a alguses

ema sagedase ja pikaaegse lastehaiglas viibimise tõttu keskmise lapsega.

Kolleegium saab aru, et keskmise lapse tervis on hetkeolukorras pere prioriteet, ning mõistab

ema muret keskmise lapse tervise pärast. Samas ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et isa

juures viibides ei oleks lapse tervis hoitud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on mõlemad

vanemad taganud keskmisele lapsele lapse nende juures viibides vajaliku ravi ning selle üle ei

ole vaidlust. Samuti nähtub toimiku materjalidest, et mõlemad vanemad suudavad tagada

2-24-2623

keskmisele lapsele tervist toetava keskkonna ning on võtnud kasutusele selleks vajalikud

meetmed, arvestades ka raviarstide soovitusi ja ettekirjutusi. Seejuures ei ole ka keskmise

lapse raviarst leidnud, et tulenevalt lapsel diagnoositud haigusest, peaks laps olema isoleeritud

keskkonnas, sh ei võiks kokku puutuda oma lähedaste inimestega. Lastehaiglalt kohtunõudele

saadud vastuse (dtl 333) kohaselt on laps ravi ajal vastuvõtlik infektsioonidele, mistõttu on

vaja vältida kontakti haigete inimestega ning rahvarohkeid kohti (nt ühistransport,

kaubanduskeskused jms).

Ema on välja toonud, et keskmise lapse ravi on lükkunud pooleteise aasta jooksul viiruste

tõttu viiel korral edasi ning iga ravi edasilükkumine annab leukeemiale eluvõimalust ja

kahandab tervenemise võimalust. Samas ei saa pelgalt ravi edasilükkumistest järeldada, et isa

ei ole taganud keskmisele lapsele sobivat keskkonda. Vanemate vaheliste vestluste

väljavõtetest on näha, et keskmine laps võib olla haigestunud nii ema kui ka isaga olles. Nii

kaua, kui vanematel endil on kontakte teiste inimestega ning keskmine laps puutub nii nende

juures olles kui ka nendega erinevaid tegevusi tehes kokku teiste inimestega, ei ole võimalik

viirusi täielikult vältida, kuid kummaltki vanemalt ei saa ka oodata, et ta eralduks keskmise

lapse või lastega täielikult ülejäänud ühiskonnast.

Ema üheks peamiseks mureks on see, et isa juures olles käib noorem laps lasteaias, kus

levivad sageli erinevad viirused, ning noorem laps puutub siis kokku keskmise lapsega, kes

võib omakorda viirusega nakatuda. Isa esile toodu põhjal käis noorem laps 2024. a esimeses

pooles lasteaias vähe, 0–10 päeva kuus, ning isa on avaldanud valmisolekut ta lasteaiast ära

võtta, kui raviarst peaks seda soovitama. Isa on täiendavas vastuses määruskaebusele toonud

välja, et suhtles raviarstiga, kelle sõnul on noorema lapse lasteaed loomulikult haigustega

seotud risk, kuid ta võib lasteaias käia minimaalsel määral ajal, mil ei ole viiruseperiood, ning

teda ei pea lasteaiast täielikult isoleerima. Isa on kinnitanud, et kavatseb raviarsti sõnade järgi

toimida. Kolleegiumil ei ole põhjust selles kahelda, kuid kolleegium paneb isale südamele, et

keskmise lapse säilitusravi lõpuni jäänud ajal on mõistlik noorem laps käimasolevat ja

eeldatavasti talve lõpuni kestvat viiruste perioodi arvestades reeglina koju jätta. Emal on mure

ka isa perre lisandunud uue lapse pärast, kuid raviarst on isale öelnud, et ei näe uues lapses

ohtu, kuid pärast elusvaktsiinide saamist tuleb teda keskmisest lapsest vajaliku aja eemal

hoida. Isa on lubanud järgida ka seda soovitust. Toimiku materjalidest ei nähtu, et isa oleks

avaldanud seisukohta, et keskmist last peaks viirustest eemal hoidma ainult raviperioodi

haiglapäevadel, vaid selles osas paistab olevat tekkinud emal ekslik arusaam. Isa on vastuses

määruskaebusele ka kinnitanud, et sellisel seisukohal ta kindlasti ei ole.

Arvestades seda, et mõlemad vanemad soovivad ja saavad tagada keskmisele lapsele tervist

toetava keskkonna ajal, mil lapsed viibivad vanema juures, ei ole ringkonnakohtu hinnangul

üksnes keskmise lapse tervise tõttu alust vähendada isa ja kahe noorema lapse koosviibimise

aega.

18.3. Isa ja laste koosviibimise aega määrates tuleb muu hulgas arvestada ka laste eakohast

soovi – keskmise lapse sooviks on isaga rohkem suhelda ja noorema lapse sooviks on senise

vanematega võrdsel suhtlemisel põhineva suhtlemise jätkumine. Mõlemal lapsel on tugev

kiindumus- ja usaldussuhe mõlema vanemaga ning võrdne suhtlus aitab seda hoida ja

arendada. Ühtlasi on oluline toetada seda, et nooremad lapsed saaksid veeta pikemaid

perioode ka vanema vennaga, hoidmaks ja tugevdamaks seeläbi vendade omavahelist sidet.

Arvestada tuleb sedagi, et maakohtu määratud suhtluskord on noorematele lastele selge ja

ettenähtav. Ema on määruskaebuses ka ise esile toonud, et tal ei ole põhimõttelist vastuseisu

nooremate laste võrdsele suhtlusele mõlema vanemaga, ning on takistusena näinud üksnes

keskmise lapse tervisega seonduvat. Keskmise lapse säilitusravi saab aga teadaolevalt peagi

2-24-2623

(2025 veebruaris või märtsis) läbi ning selle järel peaksid keskmise lapse tervisest lähtuvad

piirangud oluliselt leevenema.

18.4. Ema määruskaebuses pakutud suhtluskord ei ole kolleegiumi hinnangul laste parimaid

huve arvestav, kuivõrd isa saaks selle alusel lastega olla senisest oluliselt harvem (üle nädala

nädalavahetuseti) ning see võiks pikas perspektiivis isa suhet nooremate lastega kahjustada,

samuti oleksid kõik vennad reeglina (v.a suvevaheaja neljal nädalal, jõuluvaheajal ja

tähtpäevadel) koos vaid üle nädala nädalavahetuseti ja vaid ema juures, sest vanem laps on

suhtluskorra järgi emaga kõik nädalavahetused ning nooremad lapsed isaga üle nädala

nädalavahetused. Laste huvides on aga võimalikult palju koos kasvada ja areneda. Lisaks,

kuigi suhtluskorra lahendusena võib välja kujuneda, et lapsed elavad peamiselt ühe vanemaga,

on laste esindaja õigesti märkinud, et kohus ei saa suhtluskorra raames määrata laste elukohta

ning see on hooldusõiguse osaks oleva viibimiskoha küsimus. Kohtu ette ei ole toodud ning

kolleegiumi hinnangul ei ole muid suhtluskorra alternatiive, mis vastaksid maakohtu

määratust rohkem laste huvidele.

18.5. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka noorema lapse väidetav psüühiline

trauma. Noorem laps, kes oli keskmise lapse leukeemia diagnoosi saamisel 3,5-aastane, pidi

mõnda aega ema keskmise lapsega haiglas viibimise tõttu emast pikki perioode eemal olema.

Kuna olukord tekkis sisuliselt üleöö, oli see kindlasti nooremale lapsele harjumatu ja tal oli

raske sellega toime tulla, kuid toimiku materjalidest ei nähtu, et ta oleks saanud sellest

psüühilise trauma ning peaks selle ületamiseks peamiselt emaga olema. Saue Vallavalitsus

suunas noorema ja vanema lapse ligi pool kuud pärast keskmise lapse diagnoosi saamist

vanemate lahkumineku ja keskmise lapse haigusest tingitud olukorraga toimetuleku

toetamiseks ka saviteraapiasse, kus nad käisid kokku kümnel korral. Teraapiat läbi viinud

terapeut leidis vanematele antud tagasisides (dtl-d 321–323), et raskel olukorral oli kindlasti

lastele oma mõju, kuid noorem laps oli üldiselt rõõmsameelne ja tal oli olukorraga lihtsam

kohaneda. Kohtumenetluse raames kohtus ja vestles noorema lapsega Saue Vallavalitsuse

lastekaitsespetsialist ning maakohus kuulas ta vahetult ära, kuid ka neile ei jäänud muljet, et

noorem laps oleks saanud psüühilise trauma. Seejuures on noorem laps ise avaldanud, et

soovib mõlema vanemaga võimalikult palju koos olla, ning on olnud rahul elukorraldusega,

mille järgi ta on vaheldumisi nädal ema ja nädal isaga.

18.6. Eeltoodut arvestades vastab maakohtu määratud suhtluskord kahe noorema lapse

huvidele ning määruskaebuse väited ei anna alust seda muuta.

18.7. Vastuseks isa 04.11.2024 ja 16.12.2024 teadetele maakohtu määratud suhtluskorra

väidetavate rikkumiste kohta ema poolt märgib kolleegium, et esimesest teatest on võimalik

aru saada, et ema on soovinud jõuda isaga noorema lapsega suhtlemise ajas ühel korral

teistsugusele kokkuleppele, mis ei ole iseenesest välistatud. Vanemad peaksid lastega

suhtlemisel alati esile seadma laste huvid ja olema vajadusel paindlikud, sh tegema

järeleandmisi ja suhtluskorda erakorraliselt muutma, kui laste huvid seda tingivad. Küll aga

saab suhtluskorrast kõrvale kaldumine toimuda siiski vaid vanemate kokkuleppel, milleni

vanemad antud juhul ei jõudnud. Isa teisest teatest nähtub ühekordne arusaamatus isadepäeval

isa ja laste kohtumise osas. Kolleegiumi hinnangul ei tingi isa esile toodud juhtumid vajadust

rakendada esialgse õiguskaitse korras meetmeid suhtluskorra täitmise tagamiseks. Küll aga on

vanematel mõistlik jätkata maakohtu määratud suhtluskorra täitmist ning hoida sellega ära

tulevikus võimalike täitemeetmete rakendamine.

19. Kolleegiumi arvates asus maakohus kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult seisukohale,

et vanemate ühises hooldusõiguses ei ole alust muudatusi teha. Seejuures ei ole maakohus

2-24-2623

avalduse lahendamisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega väljunud

kaalumispiiridest. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659

maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

19.1. Kolleegium selgitab, et vanematel on PKS § 116 lg 1 kohaselt laste suhtes võrdsed

õigused ja kohustused. Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus, mis

tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma

alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara

(varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud olulisi asju (otsustusõigus), samuti on

hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus).

Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja

täidavad hoolsuskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset

heaolu. Ka juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama

lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu

korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.

Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, millised on konkreetse lapsega seotud olulised ja

millised igapäevaelu küsimused. Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha

erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide

vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on

võimalik teha muudatusi ühises hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (PKS § 119) või

ühise hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise (PKS § 137) kaudu (RKTKm 12.02.2016,

3-2-1-159-15, p 24; RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p-d 13 ja 14).

Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise

hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles

vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid

arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (PKS § 123, TsMS §

477 lg 5). PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last

puudutava ühekordse olulise küsimuse üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra

lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada. Ühise hooldusõiguse

osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate

muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi

tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud.

Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata

teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada

tuleb võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus. Kui lapsel on mõlema

vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest

hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult

hädavajalik. Sellises olukorras tuleb eelistada hooldusõiguse või otsustusõiguse reguleerimist

kohtus selliselt, et see tagaks võimalikult suures ulatuses lapsele võimaluse saada isiklikku

hoolitsust võrdselt mõlemalt vanemalt, toetades ja säilitades seeläbi ka vanemate lahuselu

korral lapse suhet mõlema vanemaga (RKTKm 19.02.2020, 2-18-15686, p 18; RKTKm

19.05.2021, 2-20-1708, p 19; RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15).

Vanemate hooldusõiguse muudatuste üle otsustades teeb kohus PKS § 123 ning § 137 lg 2 p 2

ja lg 3 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last

kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse

tulevasi elamistingimusi. Seega on ühise hooldusõiguse lõpetamise üle otsustamine kohtu

kaalutlusotsus ning kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda üksnes juhul, kui alama astme

2-24-2623

kohus on väljunud kaalumispiiridest, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud

oluliselt menetlusõiguse normi.

19.2. Siinsel juhul ei ole maakohus kaalumispiire ületanud, kui jättis vanemate ühise

hooldusõiguse keskmise lapse terviseküsimustes ning kahe noorema lapse haridusküsimustes

lõpetamata ja emale selles osas ainuhooldusõiguse või ainuotsustusõiguse üle andmata.

Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et vanemad ei suuda ühiselt otsustada keskmise lapse

terviseküsimusi. Asjas ei ole esile toodud, et vanemate erimeelsuste tõttu oleks olnud

keskmise lapse raviotsuste tegemise takistatud või raskendatud. Ema mure seondub pigem

sellega, et keskmisele lapsele oleks ravi ajal tagatud ohutu keskkond, et tema ravi oleks

võimalikult efektiivne. Seega ei ole vanematel keskmise lapse raviga seoses selliseid

erimeelsusi, mis takistaksid vanematel lapse heaolu silmas pidades ühiselt lapse tervist

puudutavaid küsimusi otsustada.

Samuti ei ole vanematel selliseid erimeelsusi kahe noorema lapse haridust puudutavates

küsimustes, mis tingiks ühise hooldusõiguse selles osas lõpetamise. Vanemad olid küll eri

meelt selles, millises koolis peaks keskmine laps alustama kooliteed. See vanemate erimeelsus

sai aga määruskaebemenetluse ajal esialgse õiguskaitse korras lahendatud ning lapse

koolivalik on tänaseks tehtud. Seega saaks ühise hooldusõiguse lõpetamine selles osas

puudutada täna peamiselt keskmise lapse kooli vahetamise üle otsustamist. Olukorras, kus

keskmine laps elab nädala kaupa vahelduvalt kummagi vanema juures, ei oleks lapse kooli

vahetamise vms haridust puudutavate küsimuste otsustamisel ühelt vanemalt kaasarääkimise

õiguse äravõtmine kooskõlas lapse huvidega. Sama käib ka noorema lapse kohta. Ühtlasi ei

ole asjas esile toodud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et vanematel on

erimeelsused noorema lapse lasteaiavaliku vms osas. Seejuures on ema avaldanud, et ta ei

soovi vahetada noorema lapse lasteaeda. Ema soov on üksnes see, et noorem laps ei käiks

lasteaias keskmise lapse terviseseisundi tõttu. Ülaltoodu kohaselt saab aga keskmise lapse

praegune aktiivne raviperiood peagi läbi. Seetõttu ei oleks ainuüksi keskmise lapse

terviseseisundi tõttu põhjust lõpetada noorema lapse haridusküsimuste osas vanemate ühist

hooldusõigust. Lisaks ei pruugi ema soov võtta noorem laps lasteaiast ära, olla kooskõlas

noorema lapse huvidega. Nooremal lapsel on huvi suhelda teiste eakaaslastega ja arendada

seeläbi oma sotsiaalseid oskusi ning neid huve ei saa tahaplaanile jätta.

20. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

21. Kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, on arvestades vaidluse olemust ja asjaolusid

õiglane jätta määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 teise lause

alusel riigi kanda.

22. Hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse

kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib TsMS § 696 lg 3 järgi esitada

määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Menetluskulude jaotust saab

TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)