2-23-16725/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

27.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-16725

Kohtuasi

Osaühingu

Smarteco

Baltic

(kustutatud)

pankrotihalduri Toomas Saarma hagi aktsiaseltsi

Kaupmehe S & H vastu rahalise kohustuse täitmise

või tehingu tagasivõitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Pankrotihalduri Toomas Saarma määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja osaühing Smarteco Baltic (kustutatud)

Kostja aktsiaselts Kaupmehe S & H, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Vahur Kivistik

Pankrotihaldur Toomas Saarma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 28.11.2024 määrus osas, millega maakohus jättis

menetluskulud osaliselt pankrotihalduri Toomas Saarma kanda ning tühistamata

Harju Maakohtu 27.11.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud kogu ulatuses

osaühingu Smarteco Baltic (kustutatud) kanda ning tühistada Harju Maakohtu

27.11.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamine.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud poolte endi kanda.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. jätta läbi vaatamata osaühingu Smarteco Baltic (kustutatud) pankrotihalduri

Toomas Saarma hagi aktsiaseltsi Kaupmehe S & H vastu rahalise kohustuse

täitmise või tehingu tagasivõitmiseks;

5.2. jätta maakohtus kantud menetluskulud osaühingu Smarteco Baltic

(kustutatud) kanda ja määruskaebemenetluse kulud poolte endi kanda.

5.3. Tühistada Harju Maakohtu 27.11.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamine.

2-23-16725

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühingu Smarteco Baltic (kustutatud) (võlgnik) pankrotihaldur Toomas Saarma (hageja)

esitas 25.11.2023 Harju Maakohtule aktsiaseltsi Kaupmehe S & H (kostja) vastu hagi, milles

palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku poolt kostjale kohustuse täitmise

100 000 euro ulatuses ja mõista nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Alternatiivselt

palus hageja tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks maksete aluseks olnud võla tasumise

kokkuleppe. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ühtlasi palus hageja seada hagi

tagamiseks kostja kahele kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi.

2. Harju Maakohus rahuldas 27.11.2023 määrusega hagi tagamise taotluse ja seadis hagi

tagamise korras kahele kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi.

3. Kostja esitas 29.01.2024 taotluse kohustada hagejat tasuma kostja menetluskulude katteks

kohtu deposiitkontole tagatist 6460 eurot ning jätta tagatise tasumata jätmise korral hagi läbi

vaatamata.

4. Hageja palus jätta kostja taotluse rahuldamata.

5. Harju Maakohus juhtis 19.11.2024 kirjas võlgniku pankrotihalduri tähelepanu sellele, et

kohtute infosüsteemi andmetel on võlgniku pankrotimenetlus 03.09.2024 kohtumäärusega

raugemise tõttu lõpetatud, ning palus pankrotihalduril selgitada, millisel õiguslikul alusel ja

millises positsioonis soovib ta jätkata siinse asja menetlust.

6. Pankrotihaldur kinnitas 21.11.2024 kirjas, et kohus lõpetas tsiviilasjas nr 2-20-12829

03.09.2024 määrusega (jõustunud 20.09.2024) võlgniku pankrotimenetluse, võlgnik on

äriregistrist 22.10.2024 kustutatud ning pankrotihaldur on võlgniku pankrotihalduri

ülesannetest vabastatud, mistõttu ei ole pankrotihalduril enam õigust võlgniku esindajana

tegutseda. Pankrotihaldur täiendas 22.11.2024 oma vastust ja lisas, et ülesannetest

vabastamise tõttu ei ole halduril võimalik hageja esindajana jätkata, sh hagi tagasi võtta või

sellest loobuda, kuid hagi tuleks jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2

alusel läbi vaatamata (RKTKm 05.02.2024, 2-18-187, p 8).

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 28.11.2024 määrusega hagi läbi vaatamata, enne võlgniku

pankrotimenetluse lõpetamist tekkinud kulud võlgniku kanda ja pärast seda tekkinud kulud

pankrotihalduri kanda.

2-23-16725

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis pankrotihaldur, kellel oli võlgniku

likvideerimise kohustus, siinse kohtumenetluse lõpetamata ning hagi tuleb jätta TsMS § 423

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbi vaatamata, kuna pankrotimenetlus on tsiviilasjas nr 2-20-12829

03.09.2024 lõpetatud ning võlgnik on 22.10.2024 äriregistrist kustutatud. Kuna

pankrotihaldur on võlgniku pankrotihalduri kohustustest vabastatud, tuleb hagi jätta tema

esindusõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata ka TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel.

Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud, mis on tekkinud kuni võlgniku

pankrotimenetluse lõpetamiseni, jätta võlgniku kanda ja pärast seda tekkinud menetluskulud

pankrotihalduri kanda. Pankrotihalduril oli kohustus seoses võlgniku pankrotimenetluse

lõppemisega lõpetada menetlused kõigis tema alustatud kohtumenetlustes, mida ta ei teinud.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8. Pankrotihaldur esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas,

millega maakohus jättis menetluskulud osaliselt pankrotihalduri kanda, ja teha selles osas uue

määruse, millega jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt määras maakohus menetluskulude jaotuse viisil, mida seadus

ei võimalda. TsMS § 168 lg 2 võimaldab jätta kulud hageja kanda. Maakohus jättis

menetluskulud menetlusvälise isiku kanda, kuigi menetluskulusid saab kanda üksnes

menetlusosaline. Pankrotihaldur ei ole kunagi olnud menetlusosaline. Ta esitas hagi võlgniku

nimel.

Lisaks juhtis pankrotihaldur tähelepanu sellele, et maakohus jättis tühistamata hagi tagamise.

9. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Maakohus ei eksinud menetluskulusid jaotades. Pankrotihaldur tegutses nii võlgniku kui ka

võlausaldajate huvides. Pankrotihaldur, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud

süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse

täitmist, peab selle hüvitama. Pankrotihaldur esitas hagi olukorras, kus oli teada, et võlgnikul

puudusid vahendid ja võlausaldajad ei finantseeri pankrotitoimkonda.

Kostja nõustus, et maakohus oleks pidanud tühistama määruses hagi tagamise.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel rahuldada ja maakohtu

määrus vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue

määruse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud kogu ulatuses võlgniku kanda ning

tühistab hagi tagamise abinõud.

12. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebust ei ole vaidlustatud osas,

2-23-16725

millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja enne võlgniku pankrotimenetluse lõpetamist

tekkinud kulud võlgniku kanda.

13. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus ekslikult menetluskulud TsMS § 168 lg 2

alusel osaliselt pankrotihalduri kanda, kuigi pidanuks jätma need võlgniku kanda.

Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, kannab TsMS § 168 lg 2 järgi üldjuhul menetluskulud

hageja, sh kannaks hageja TsMS § 168 lg 4 järgi üldjuhul menetluskulud ka siis, kui ta hagi

tagasi võtab või sellest loobub. Seadus ei võimalda jätta menetluskulusid poolt esindanud

isiku, sh pankrotihalduri kanda. Kohus võib küll jätta võlgniku nimel pankrotihalduri esitatud

hagi menetlemise kulud võlgniku pankrotihalduri kanda, kuid sellisel juhul on tegemist

kuludega, mis kantakse võlgniku pankrotivara arvel. Pankrotihaldur ei pea isiklikult võlgniku

nimel esitatud hagi menetlemise kulusid hüvitama.

Eeltoodust erinevale seisukohale ei saa asuda ka tulenevalt sellest, et PankrS § 63 näeb ette

pankrotihalduri vastutuse, kui pankrotihaldur on tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või

võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist. Pankrotihalduri vastu

esitatava kahju hüvitamise nõude lahendamine väljub menetluskulude jaotuse määramise

raamest ning sellise kahju hüvitamiseks saab kahju kannatanu tema õiguste rikkumise korral

esitada kohtule hagi.

Ülaltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus jättis

menetluskulud osaliselt pankrotihalduri kanda, ning jätta menetluskulud kogu ulatuses

võlgniku kanda. Lisaks märgib kolleegium, et toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks

pärast võlgniku pankrotimenetluse lõppemist teinud siinses menetluses menetlustoiminguid,

mille eest tal oleks õigus nõuda menetluskulude hüvitamist.

14. Maakohus jättis menetlust lõpetavas määruses põhjendamatult tühistamata siinses asjas

määratud hagi tagamise. Kohus peab TsMS § 386 lg 4 järgi tühistama hagi tagamise mh juhul,

kui hagi jääb läbi vaatamata. Kuna maakohus seda ei teinud, tühistab ringkonnakohus Harju

Maakohtu 27.11.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise.

15. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse.

16. Arvestades seda, et määruskaebusega on sisuliselt vaidlustatud menetluskulude jaotust ja

hagi tagamise tühistamata jätmist, s.o maakohtu eksimusi, mis ei sõltunud kostjast, on

määruskaebuse kogu ulatuses rahuldamisest hoolimata õiglane ja mõistlik jätta

määruskaebemenetluse kulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi, mitte kostja kanda. Mh

arvestab kolleegium seda, et pankrotihalduril ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt peale

riigilõivu (70 eurot) muid kulusid tekkinud, kuid ka sellise kulu jätmine kostja kanda ei oleks

asjaolusid arvestades tema suhtes õiglane.

17. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

18. Menetluskulude jaotuse peale saab TsMS § 178 lg 1 järgi ning hagi tagamise tühistamise

peale TsMS § 390 lg 1 järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)