2-24-8887/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.12.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-8887

Tsiviilasi

HOOVI Rental OÜ hagi Xi ja Yi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

20 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: HOOVI Rental OÜ (registrikood 10993806)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Päivi Margna (e-

post: paivi.margna@lmp.ee)

Kostja I: X (isikukood XXX)

Kostja II: Y (isikukood: XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjatelt X’ilt ja Y´ilt solidaarselt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks välja

võlgnevus summas 12 728,41 eurot, millest põhinõue moodustab 8480,14 eurot,

intress 1030,68 eurot, muud kõrvalnõuded 40 eurot ja 03.06.2024. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 3177,59 eurot.

3. Mõista kostjatelt X’ilt ja Y´ilt solidaarselt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks välja

täiendav viivis 0,4 % põhinõude (8480,14 eurot) tasumata osalt päevas alates

04.06.2024. a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem

kui 7271,59 eurot.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt Xi ja Yi kanda.

5. Mõista kostjatelt X’ilt ja Y´ilt solidaarselt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks välja

menetluskulud 1697,87 eurot, sealhulgas riigilõiv summas 1120 eurot ja hageja

õigusabikulud 577,97 eurot.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2. HOOVI Rental OÜ esitas 05.06.2024 Harju Maakohtule hagi Xi ja Yi vastu võla nõudes.

Hagiavalduse kohaselt HOOVI Rental OÜ (edaspidi ka hageja või laenuandja) ja DRKIF OÜ

(edaspidi ka laenusaaja) (pankrotis) sõlmisid 14.06.2022. a krediidilepingu nr 2022-06-14-

1882278729 (edaspidi ka Krediidileping). Krediidilepingu kohaselt andis laenuandja

laenusaajale laenu 14 247 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest

intressi määras 40 % aasta. Krediidilepinguga refinantseeriti laenusaaja varasemaid kohustusi

laenuandja ees. Varasemad kohustused tulevad krediidilepingutest nr 2021-04-11-1, 2021-04-

22-1 ja 2021-11-10-2, mille alusel laenuandja on väljastanud vastavad laenud 11.04.2021. a

summas 5000 eurot, 22.04.2021.a summas 5000 eurot ja 11.11.2021. a summas 8000 eurot.

Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liikmed X (edaspidi ka kostja 1) ja Y (edaspidi ka kostja 2)

sõlmisid 14.06.2022. a laenusaaja Krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks

käenduslepingud (edaspidi ka Käenduslepingud). Käenduslepingute kohaselt vastutavad

kostjad 1 ja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse

rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse

sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 20 000 eurot.

Krediidilepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt

maksegraafikule hiljemalt 11.06.2025. a. Laenusaaja laenu koos intressiga maksegraafikus

toodud tähtaegadeks ei tagastanud. Vaatamata laenandja meedetuletustele jätkas laenusaaja

Krediidilepingu rikkumist, mistõttu ütles laenuandja Krediidilepingu erakorraliselt üles alates

19.03.2024. a, saates selleks nii laenusaajale kui käendajale teatise Krediidilepingu

erakorralise ülesütlemise kohta. Ülesütlemisavalduse edastamisel kostjatele oli laenusaaja

võlgnevus hageja ees kokku 3788,46 eurot ning vaatamata laenuandja nõudele ei tasunud

laenusaaja 10 päeva jooksul tekkinud võlgnevust. Kuivõrd kostjad tekkinud võlgnevust ei

tasunud, siis on kogu Krediidilepingust tulenev kohustus muutunud käesolevaks ajaks

sissenõutavaks. 03.06.2024. a seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 12 728,41 eurot, millest

põhinõue moodustab 8480,14 eurot, intress 1030,68 eurot, muud kõrvalnõuded 40 eurot ja

03.06.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 3177,59 eurot

3. Hageja palub mõista kostjatelt X’ilt ja Y´ilt solidaarselt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks

välja võlgnevus summas 12 728,41 eurot, millest põhinõue moodustab 8480,14 eurot, intress

1030,68 eurot, muud kõrvalnõuded 40 eurot ja 03.06.2024. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised 3177,59 eurot ja täiendav viivis 0,4 % põhinõude (8480,14 eurot) tasumata

osalt päevas alates 04.06.2024. a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte

rohkem kui 7271,59 eurot.

4. Harju Maakohus võttis 18.06.2024 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjatele tähtaja

20 päeva hagile vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas nimetatud määruses kostjat

tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

5. Kohus on 18.06.2024 määruse ja hagimaterjalid kostjale I 18.06.2024 KÄPO kaudu kätte

toimetanud ja kostjale II 07.08.2024 KÄPO kaudu kätte toimetanud. Seega hagiavaldusele

vastamise tähtaeg möödus kostja I puhul 09.07.2024 ja kostja II puhul 28.08.2024. Kostjad ei

ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

6. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud

asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse

tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu

hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja on taotlenud mõista kostjatelt

menetluskuluna välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1120 eurot ja õigusabikulu 577,87

eurot (käibemaksuga).

9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise

eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli

hagejal tasuda riigilõivu 1120 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt.

10. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 140 eurot

ilma käibemaksuga mõistlik. Mõistlikuks tunnitasumääraks on Riigikohtu praktika kohaselt

peetud käesoleval ajal kuni 200-210 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (vt RK 2-21-

1824/23, p 13). Hageja lepingulisel esindajatel on kulunud 3 tundi ja 23 minutit õigusabi

esitamisele. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu mõistlik ja vajalik.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna põhjendatud hageja

õigusabikulu summas 577,87 eurot väljamõistmine kostjatelt.

11. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus

kostjatelt välja hageja õigusabikulud koos käibemaksuga.

12. Seega tuleb kostjatelt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 1697,87 eurot.

13. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema

poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

14. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse

menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik