2-23-10651/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik L-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.12.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-10651

Tsiviilasi

A Ši hagi V Pi vastu lepingu alusel üleantud raha

tagastamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise nõuetes

Menetluse liik

lihtmenetlus

Hagihind

1 909 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A Š (isikukood xxx)

Hageja esindaja: vandeadvokaat Peep Rajavere (e-post

advokaat.rajavere@gmail.com)

Kostja: V P (isikukood xxx)

Kostja esindaja: J K (e-post xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

11.12.2024

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V Pilt tasutud ostuhind 1 200 eurot ja viivis 27,91 eurot A Ši kasuks.

3. Välja mõista V Pilt A Ši kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2

nimetatud põhivõlgnevuselt (so 1 200 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 28.07.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

4. Välja mõista V Pilt kahjuhüvitis 473 eurot ja viivis 7,33 eurot A Ši kasuks.

5. Välja mõista V Pilt A Ši kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4

nimetatud põhivõlgnevuselt (so 473 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 28.07.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

6. Jätta menetluskulud V Pi kanda.

7. Välja mõista V Pilt menetluskulu 1 761,61 eurot A Ši kasuks.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb V Pil tasuda A Šile menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. V Pil tuleb kõik käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud summad tasuda A Ši kontole

xxx.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Pooled sõlmisid 01.05.2023 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale kasutatud 2002.a.

sõiduauto xxx (reg nr xxx). Hageja leidis müügipakkumise suhtlusportaalist Facebook, kuulutuse

avaldas kostja väimees G T, kes esindas kostjat ka tehingu tegemisel. Hageja oli ostjana eriliselt

huvitatud, et autol ei oleks läbivat roostet. Müüja esindaja kinnitas sõnumivahetuses, et läbivat

roostet ei ole. Hageja läks 01.05.2023 sõidukit vaatama. Ta küsis müüja esindajalt uuesti üle, ega

autol pole läbivat roostet. Müüja esindaja avaldas, et sõidukil on järgmised puudused: vaja on

vahetada õlid ja filtrid, vändaotsa simmerrullikutepoolne tihend lekib, pidurid vajavad

ülevaatamist, esi vasak amort vajab üle vaatamist, pöörates naksub. Samuti selgitas müüja esindaja,

et varem oli armatuurlaud olnud väga märg, sest autole oli paigaldatud ebasobiv antenn ja vesi tuli

antenniavast salongi, kuid nüüd pidi antenn vahetatud olema. Ülevaatuse ajal oli armatuurlaud

kuiv. Tehti ka proovisõit, selle käigus häirivaid helisid kuulda ei olnud. Hageja jäi 01.05.2023

toimunud ülevaatusel lepingu esemega rahule, maksis müüja esindajale kokkulepitud hinna 1 200

eurot ning sõitis ostetud sõidukiga koju.

Järgmisel päeval 02.05.2023 avastas hageja, et auto lagi on vasakult poolt väga märg ja et sealt

tilgub ohtralt rohekat värvi vett. Vesi tuli sisse juhipostist katuse ja klaasi vahelt. Põrand oli ka

märg. Lekke kohal polnud seost antenniga. Samuti selgus, et auto kütusetorustiku torud lekivad.

Samuti avastas hageja läbiva rooste 2. mail põhja alt, küljekarpide sees. Hageja teatas sellest

mittevastavusest müüja esindajale 02.05.2023 õhtul ja tegi ettepaneku müügileping kokkuleppel

lõpetada ja lepingu alusel saadu vastastikuselt tagastada, millega müüja esindaja aga nõus ei

olnud. Kuna müüja esindaja keeldus läbirääkimistest, palus hageja 08.05.2023 tuttaval mehaanikul

ostetud auto hoolikalt üle vaadata ning ülevaatuse käigus tuvastati täiendavalt olulisi puudusi

lepingu esemes. Hageja esitas kostja esindajale 10.05.2023 lepingust taganemise avalduse. Kostja

esitas 12.05.2023 vastuse hageja avaldusele, milles väitis, et kostja lepingutingimustele

mittevastavuse eest ei vastuta. Sellega seoses pöördus hageja sõiduki täiendavaks ülevaatamiseks

remondiettevõtte xxx OÜ poole, kus teostati 16.05.2023 sõiduki tehnilise seisukorra hindamine,

mille tulemusel tuvastati arvukalt puuduseid. Nii arvukatest puudustest teada saamine tekitas

hagejas kahtluse, kas autoga on hoolimata kehtivast tehnoülevaatusest ohutu liikluses osaleda ja ta

pöördus sõiduki erakorraliseks ülevaatuseks 23.05.2023 tehnoülevaatuse punkti. Ülevaatuse

käigus tuvastati 2 eriti ohtlikku riket ja puudust, mis otseselt ja vahetult ohustavad isikute elu,

tervist ja keskkonda; 12 olulist riket ja puudust, mille kontrollimiseks on vajalik korduvülevaatus

ning 5 väheolulist riket, millel ei ole mõju sõiduki turvalisusele. Tehnilise ülevaatuse otsuse

kohaselt on sõiduk omal jõul sõitmiseks kõlbmatu, liiklusregistrisse tehti kanne, et sõidukil puudub

kehtiv tehnoülevaatus.

Hageja teatas kostjale 31.05.2023, et jääb taganemisavalduse juurde ning edastas kostjale ka

sõiduki tehnilise seisukorra hindamise akti ning tehnoülevaatuse akti. Hageja nõudis kostjalt 1 248

eurot tasumist hageja pangakontole, selgitusega, kust kostja tagastatava sõiduki kätte saab. Hageja

palus kostjal autole järgi tulles arvestada, et autol pole tehnoülevaatust ja seda ei saa seetõttu

teeliikluses kasutada, mistõttu tuleb seda ära viimiseks pukseerida. Alternatiivselt pakkus hageja

kostjale võimalust kõrvaldada oma kulul kõik puudused, viidates, et see remont maksab

tõenäoliselt oluliselt rohkem, kui sõiduki ostuhind. Hageja esitas samas ka kahju hüvitamise nõude.

Kahju koosnes järgnevast: 48 eurot sõiduki omanikuvahetuse liiklusregistris registreerimise

riigilõiv, 60 eurot sõiduki tehnilise seisukorra hindamise kulu, 50 eurot tehnoülevaatuse eest ning

315 euro õigusabikulu. Kostja vastas 15.06.2023, vaieldes hageja nõuetele vastu.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud ostuhinna 1 200 eurot, viivise seoses

ostuhinna tagastamisega viivitamisega 27,91 eurot ja alates 28.07.2023 kuni ostuhinna

tagastamiseni viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses; kahjuhüvitise 473 eurot, viivise

kahjuhüvitiselt 7,33 eurot ja alates 28.07.2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni viivise VÕS § 113 lg

1 II lauses sätestatud ulatuses.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kohtumine sõiduki

ülevaatamiseks toimus hageja soovil kiirkorras juba samal päeval, kui hageja oli Facebookis

ostusoovi avaldanud; hageja teavitas kostja esindajat, et tegeleb puiduäriga ning vajalik on juba

järgmisel päeval ligikaudu 2-tonnise koormaga haagisega sõita, mistõttu 4-veoline diiselmootor

sobib töö tegemiseks ideaalselt. 01.05.2023 kohtumisel lepiti kokku müügilepingu tingimustes,

muuhulgas hageja küsis sõiduki kere seisukorra kohta ega müüja esindaja teada läbivat auku ei ole,

kuidas sillad on. Müüja esindaja edastas enda informatsiooni sõiduki seisukorra kohta oma parima

teadmise kohaselt, kuid ilmselgelt täielikku kindlust saab alles ülevaatuspunktis. Müüja esindaja

märkis õlileket, katuseleket, asjaolu, et üks sõiduki küljekarpidest on pehme, mis võib viidata

läbivale roostele, kuid ostja kinnitas, et see teda ei huvita. Ostja küsis ka, kuidas sõiduki põhja all

olukord on, mille peale müüja esindaja vastas, et täpselt ei tea, seisukord on selline nagu nähtub

2022.a. ülevaatuse dokumentatsioonist, mis on veebist leitav ning ostjal on võimalik oma silmaga

kohe veenduda põhja seisundis. Müüja esindaja esitas ostjale kogu talle teadaoleva informatsiooni

küsimuste kohta – sai öeldud, et esisillas midagi nagistab, tagasillas midagi kolistab, kerel esineb

roostet ja teadaolevalt läbivaid auke ei esine, kuid kõiges on võimalik veenduda ja vajadusel sõita

kontrolliks ka lähimasse tehnoülevaatuspunkti. Ostjal oli täielik võimalus sõiduk koha peal ise üle

vaadata või samal päeval enne ostu teostamist üle vaadata lasta lähimas teeninduses. Ostu

kiireloomulisuse tõttu ostja neid võimalusi kasutas oma äranägemise järgi ehk teostas ise

ülevaatuse koha peal ega soovinud täiendavalt teenindusse sõidukit üle vaatama minna. Sõiduauto

on olnud peale 2022.a. ülevaatust müüja hoovis lageda taeva all. Juba müügikuulutuses oli

sõiduauto registreerimismärgiga xxx osas võimalik numbrimärki kasutades tutvuda viimasel

sõiduki tehnoülevaatusel märgitud väheoluliste puudustega, mistõttu need pidid olema hagejale

teada. Müüja esindaja edastas hagejale heas usus kogu talle teadaoleva informatsiooni

müügiobjekti kohta, teadvalt mitte millegi kohta valetades. Enne sõiduki ostuhinna tasumist

saanuks käia üle 20-aastase sõidukiga ostueelses kontrollis, vajadusel oodates päeva või paar kui

01.05.2023 puhkepäeval töökojad suletud olid. Selline tegevus oleks olnud kooskõlas mõistlikkuse

põhimõttega, kuid paraku oli hagejal kohutavalt kiire ostutehinguga, et jätkata haagisega

puidumaterjali vms transporti oma majandus- ja kutsetegevuses.

Läbiva rooste puudumises kokku ei lepitud. 01.05.2023 kohtumisel müüja esindaja avaldas, et

roostet on omajagu, kuid tema teada ei tohiks läbivat roostet olla, kuid esindaja isiklikult pole

selles veendunud. Hageja on toonud välja arvukad puudused, mis on tuvastatud xxx OÜ ja xxx OÜ

poolt, kuid seal ei ole midagi imestamisväärset, et sellises mahus vigu võib 21 aastat vanal sõidukil

leida. Müüja sai olla kindel, et sõidukit saab kasutada sõitmiseks, sest sõidukil oli kehtiv

tehnoülevaatus. Müüja ei ole lepingut rikkunud. Seoses sellega on kõik hageja nõuded alusetud.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Pooled ei vaidle, et sõlmisid 01.05.2023 suulise lepingu, millega kostja müüs hagejale sõiduauto

xxx (väljalaskeaasta 2002) hinnaga 1 200 eurot, et hageja on kostjale ostuhinna tasunud ning et

kostja andis müügilepingu eseme 01.05.2023 hageja valdusesse.

5. VÕS (võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu.

6. 10.05.2023 tegi hageja avalduse lepingust taganemiseks (sõnumivahetus dtl 23). VÕS § 189 lg 1

kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel

üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt

kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha

saamisest alates. Hageja nõuab kostjalt 1 200 euro tagastamist seoses lepingust taganemisega.

Pooled vaidlevad, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud.

7. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 217 lg 1 I lause kohaselt

ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse

ja pakendi osas. VÕS § 77 lg 1 järgi võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava

kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab

lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

8. Kohtule on esitatud 23.05.2023 tehnoülevaatuse kontrollkaart (54-55), millest nähtuvalt tuvastati

sõidukil arvukalt rikkeid ja puuduseid, neist 2 ohtlikku, 12 olulist ja 5 väheolulist. Ohtlikeks

riketeks olid: raami, kere ja sellele kinnitatavate osade üldine seisund - konstruktsiooni

kandevelement korrodeerunud ja ilmne purunemise oht; seisupiduri toimimine - ühe või enama

ratta pidur on töökõlbmatu. Kohus tuvastab, et 23.05.2023 ülevaatuse otsuse kohaselt on sõiduk

omal jõul sõitmiseks kõlbmatu ning registrisse tehti selle tulemusel märge kehtiva tehnoülevaatuse

puudumise kohta (registri väljavõte dtl 56-61).

9. Liiklusseaduse (LS) § 73 lg 71 III lause kohaselt ohtlik rike või puudus on rike või puudus, mis

otseselt ja vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda. LS 73 lg 73 kohaselt kui

mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastatakse ohtlik rike või

puudus, on sõiduki liikluses kasutamine keelatud kuni rikke või puuduse kõrvaldamiseni.

Müügilepingu ese oli seega sellises tehnilises seisukorras, et seda ei olnud võimalik

sihtotstarbeliselt, so sõitmiseks, kasutada; sõiduki kasutamine oli ohtlik ja seadusest tulenevalt ka

keelatud. Kohus leiab, et ka kasutatud, 21 aastat vana sõiduk ei vasta vähemalt keskmisele

kvaliteedile, kui seda ei ole võimalik vastavalt asja eesmärgile üleüldse kasutada.

10. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi asi ei vasta mh lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud

omadusi. Pooled vaidlevad, kas olid kokku leppinud tingimuses, et sõidukil puudub läbiv rooste.

Nähtuvalt esitatatud sõnumivahetusest (al dtl 15) pöördus hageja seoses sõiduki müügikuulutusega

01.05.2023 kostja esindaja poole ning küsis mh, kui väga roostes auto on ja kas on läbivat roostet

(dtl 16). Kostja esindaja vastas, et roostet on omajagu, läbivat pole (dtl 16). Pooled tõid välja, et

01.05.2023 õhtul toimunud sõiduki ülevaatusel osalesid lisaks hagejale ja kostja esindajale ka

hageja elukaaslane A L ja kostja tütar L P. Tunnistaja A. L ütluste (dtl 181-182) kohaselt auto

ülevaatamisel küsis hageja läbiva rooste kohta, kostja esindaja vastas, et ei ole; ka tunnistaja ise

küsis ega ei ole ohtu läbi astuda autost, kostja esindaja vastas, et ei, et võib pea anda selle eest.

Tunnistaja L. Pi ütluste (dtl 182-184) kohaselt hageja küsis kere olukorra kohta, kas on läbivat

roostet; kostja esindaja vastas, et ei ole läbivat roostet meie teada. Tunnistajate ütlused erinevad

selle osas, kas kostja esindaja ülevaatusel kinnitas läbiva rooste puudumist või sisuliselt avaldas, et

ei tea, et tema teada pole. Kuna mõlemad tunnistajad on vastavalt hageja või kostjaga seotud, siis

võivad mõlemad tunnistajad olla huvitatud kummagi kasuks soodsate ütluste andmisest. Kohus

leiab, et A. L ütlused on kooskõlas enne lepingu sõlmimist toimunud sõnumivahetusest nähtuvaga,

kus kostja esindaja avaldas, et läbivat roostet pole. Nähtuvalt nii sõnumivahetusest kui mõlema

tunnistaja ütlustest oli läbiva rooste puudumine hagejale oluline - hageja küsis selle kohta kohe, kui

võttis ühendust seoses müügikuulutusega, ning küsis täiendavalt asja ülevaatamisel.

Sõnumivahetuse kohaselt teatas hageja kostja esindajale esimestest ilmnenud puudustest

02.05.2023, sj esimene etteheide on „Läbivat roostet pole?“. Kui läbiva rooste puudumine oli

hagejale nii oluline, on kohtu hinnangul eluliselt ebausutav, et hageja oleks sõiduki ostnud

olukorras, kus kostja esindaja avaldab, et ta läbiva rooste kohta kindlalt ei tea. Kohus asub

seisukohale, et L. Pi ütlused ei ole usaldusväärsed osas, milles tunnistaja väitel kostja esindaja

kinnitas läbiva rooste puudumist üksnes enda teada. Kohus tuvastab viidatud sõnumivahetuse ja

tunnistaja A. L ütluste alusel, et pooled leppisid kokku, et müügilepingu esemel ei ole läbivat

roostet. Nähtuvalt nii 16.05.2023 xxx tehnilise seisukorra hindamise aktist (dtl 50-53) kui

23.05.2023 tehnoülevaatuse kontrollkaardist (54-55) esines sõidukil läbivat roostet.

11. Kohus asub seisukohale, et kostja rikkus müügilepingut andes üle lepingutingimustele mittevastava

asja - asi ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga ning asi ei olnud kokkulepitud omadusega, et

läbiv rooste puudub.

12. VÕS § 218 lg 1 järgi müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi

kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 214 lg 2 kohaselt asja juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. Kohus nõustub hagejaga, et müügilepingu eseme

puudused olid sellised, mis kujunevad välja pikema aja jooksul. Hageja teatas kostja esindajale

läbivast roostest seoses auto katusega juba valduse saamisest järgneval päeval 02.05.2023 (dtl 18),

16.05.2023 akti kohaselt on kerel ja raamil läbivad augud (dtl 51). Auto ei roosteta täielikult läbi

päevade või nädalatega. Hageja on esitanud ka xxx OÜ arvamuse (dtl 149), mille kohaselt sellised

kerekahjustused/korrosioonid nagu müügilepingu esemel ei saa tekkida ca 8 kuu jooksul, sõiduk on

tugevalt roostes olnud ilmselt viimased kaks aastat vähemalt. Kohus asub seisukohale, et

lepingutingimustele mittevastavused pidid olemas olema juba müügilepingu eseme üleandmisel

hagejale.

13. VÕS § 218 lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja

lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kohus leiab, et

nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et hageja pidi lepingutingimustele mittevastavusest teadma,

sest ta vaatas sõiduki enne selle ostmist üle. Läbiv rooste ei pruugi olenevalt selle asukohast olla

sõiduki tavalisel vaatamisel nähtav. Ka kostja esindaja märkis istungil, et selline rooste nagu on

hagile lisatud fotodel (dtl 86-106) on nähtav, kui sõiduk on üles tõstetud ja täiendavalt valgustatud.

Kui kostja väidetavalt ei olnud läbivast roostest teadlik, siis puudub mõistlik alus arvata, et hageja

pidanuks selle üksnes sõidukile peale vaadates ära nägema. Üksnes sõiduki visuaalsel

ülevaatamisel ei ole võimalik ka teada saada, et see on kahjustunud määral, et selle

sihtotstarbekohane kasutamine on ohtlik. Olukorras, kus sõiduki ülevaatamisel oli tehnoülevaatus

kehtiv, ei nähtunud see ka registriandmetest, mille kontrollimise võimalusele on kostja viidanud.

Seadusest ei tulene kohustust sõiduki kontrollimiseks enne ostmist tehnoülevaatuspunktis, mistõttu

vastava tegematajätmine hagejale etteheidetav ei ole. Kohus asub seisukohale, et hageja ei teadnud

ega pidanud teadma lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavustest.

14. Tulenevalt VÕS § 220 lg 1 peab ostja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemiseks

mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Nähtuvalt eelviidatud sõnumivahetusest teatas

hageja kostjale mittevastavustest viivitamata, esimest korda järgmisel päeval pärast valduse

saamist 02.05.2023, täiendavalt 10.05.2023 ja 31.05.2023 (dtl 64-75), edastades ka tehnilise

seisukorra hindamise akti ja tehnoülevaatuse kontrollkaardi.

15. VÕS § 223 lg 5 kohaselt ostja saab müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele

mittevastavus on oluline. Tulenevalt VÕS § 223 lg 3 ja lg 1 p 4 ja 5 võib ostja taganeda müüjale

tema kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega määramata mh juhul, kui lepingutingimustele

mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest müügilepingust taganemist; samuti kui müüja on

teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku

aja jooksul või tarbijalemüügi korral tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata. Kohus leiab, et

lepingueseme puudused olid olulised, kuna asja ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada.

Hageja on esitanud ka xxx OÜ hinnapakkumise remonditöödele ja varuosadele summas 9 284,98

ning xxx OÜ hinnangu, mille kohaselt asjassepuutuva sõiduki kereremondi hind algaks 10 000

eurost ega oleks otstarbekas (dtl 147-148, 149). Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et

sõiduki vastavusse viimine lepingutingimustega ületaks mitmekordselt selle müügihinna, mistõttu

täitmisnõude asemel on mõistlikum lepingust taganeda. Nähtuvalt sõnumivahetusest teatas hageja

02.05.2023 puudustest, kostja parandamist ei pakkunud, vaid hakkas esitama vastuväiteid. Võttes

arvesse nimetatut ja ka vajalike parandustööde maksumust, oli kohtu hinnangul ka ilmne, et kostja

ei kavatse asuda asja lepingutingimustega vastavusse viima, ning hagejal oli 10.05.2023 tekkinud

õigus müügilepingust taganemiseks.

16. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 69 lg 1 järgi kindlale isikule

(tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see

muutub kehtivaks kättesaamisega. Kohus tuvastab sõnumivahetusest (dtl 23), et hageja tegi

taganemisavalduse 10.05.2023, kostja esindaja kinnitas kättesaamist 11.05.2023 (dtl 25).

17. Kohus asub seisukohale, et 01.05.2023 müügileping lõppes hagejapoolse taganemisega

11.05.2023, millega seoses tekkis hagejal nõue lepingu alusel üleantu tagastamiseks.

18. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasutud ostuhinna 1 200 eurot VÕS § 189 lg 1 alusel.

19. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

20. Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt 1 200 eurot viivist perioodi 11.05.2023 - 27.07.2023 eest

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses kogusummas 27,91 eurot vastavalt järgmisele

arvestusele:

-

Perioodi 11.05.2023 - 30.06.2023 (50 päeva) eest määras 10,5% aastas =

1200/100*10,5/365*50 = 17,26 eurot.

-

Perioodi 01.07.2023 - 27.07.2023 (27 päeva) eest määras 12% aastas = 1200/100*12/365*27 =

10,65 eurot.

21. Kostja hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja viivise VÕS § 113 lg 1 alusel seoses ostuhinna tagastamisega viivitamisega 27,91 eurot.

Samuti rahuldab kohus hagi osas, milles hageja on taotlenud nimetatud põhivõlgnevuselt viivise

väljamõistmist alates 28.07.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud ulatuses.

22. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt

muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi

kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

23. Nähtuvalt kohtule esitatud maksekorraldusest (dtl 85) tasus hageja 01.05.2023 müügilepingu

eseme omanikukande muutmisega seoses riigilõivu 48 eurot, xxx poolt läbi viidud tehnilise

seisukorra hindamise kulu oli 60 eurot (arve dtl 82) ning tehnoülevaatuse kulu 50 eurot (tšekk dtl

83). Hageja saatis vastuse kostja 12.05.2023 seisukohale advokaadi vahendusel (hageja 31.05.2023

kiri dtl 64-67), mille koostamise kulu oli advokaadibüroo arvest (dtl 84) nähtuvalt 315 eurot.

Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et kokku tekkis hagejale seoses kostjapoolse

lepingurikkumisega kahju 473 eurot.

24. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel hageja kasuks välja kahjuhüvitise 473 eurot.

25. Kohus tuvastab, et hageja on kahju hüvitamise nõude esitanud 31.05.2023 kirjas ning määranud

kostjale tähtaja kahju hüvitamiseks 7 päeva kirja saatmisest arvates.

26. Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt 473 eurot viivist perioodi 08.06.2023 - 27.07.2023 eest

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses kogusummas 7,33 eurot vastavalt järgmisele

arvestusele:

-

Perioodi 08.06.2023 - 30.06.2023 (23 päeva) eest määras 10,5% aastas =

473/100*10,5/365*23 = 3,13 eurot.

-

Perioodi 01.07.2023 - 27.07.2023 (27 päeva) eest määras 12% aastas = 473/100*12/365*27 =

4,20 eurot.

27. Kostja hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja viivise VÕS § 113 lg 1 alusel seoses kahjuhüvitise tasumisega viivitamisega 7,33 eurot.

Samuti rahuldab kohus hagi osas, milles hageja on taotlenud nimetatud põhivõlgnevuselt viivise

väljamõistmist alates 28.07.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud ulatuses.

Menetluskulud

28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi

rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.

29. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

30. Hageja on välja toonud, et tal tekkis kulu riigilõivule 315 eurot ja lepingulisele esindajale 1 465,82

eurot, so kokku 1 780,82 eurot.

31. Hagi esitamiselt kuulus tasumisele riigilõiv 315 eurot, mis nähtuvalt kohtute infosüsteemist on

tasutud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja

on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud

kogukuluga 1 393,35 eurot (kokku 11 tundi) hinnaga 105 eur tunnis ilma km-ta ehk 128,1 eur

tunnis koos km-ga:

-

hagi koostamine koos seonduvate toimingutega 5 tundi;

-

kostja vastusega tutvumine ja sellele vastamine koos seonduvate toimingutega 2,5 tundi;

-

22.11.2024 menetlusdokumendi koostamine 0,5 tundi;

-

kostja 22.11.2024 taotlusega tutvumine ja 29.11.2024 vastuse koostamine 0,75 tundi;

-

ettevalmistus kohtuistungiks 0,75 tundi;

-

esindus kohtuistungil 1,5 tundi.

32. Kohtuistungi protokollijärgne kestus oli 1,35 tundi selle kavandatud algusajast arvates, mistõttu

põhjendatud ei olu kulu 19,21 euro ulatuses ((128,1 x 1,5) - (128,1 x 1,35)). Kohus leiab, et

märgitud toimingud ülejäänud osas on kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud

ajakulu ei ole ilmselt ülemäärane, mh on vajalik ajakulu istungiks valmistumiseks, sest istungile

tuleb ilmuda ettevalmistunult. Tunnitasu 128,1 eurot tunnis (sh km) jääb kohtu hinnangul alla

keskmise vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu.

33. Hageja märkis, et täiendavalt tekkis tema esindajal sõidukulu seoses kohtuistungil osalemisega, so

mootorsõiduki kasutamine Haapsalu-Tallinn-Haapsalu, 198 km, 0,3€/1 km, kokku 59,40 eurot,

millele lisandub käibemaks 22%, 13,07 eurot, sõidukulu koos käibemaksuga 72,47 eurot.

34. Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja otsene sõidukulu on vajalik ja põhjendatud eelkõige

juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja

teeninduspiirkonnas (3-2-1-65-13, p 17); analoogia korras saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda

justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu

maksmise ja kulude hüvitamise korrast (2-14-63261, p 12). Nähtuvalt arvest asub advokaadibüroo

Haapsalus, viidatud korra § 17 lg 2 kohaselt sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi

taotluse alusel summas 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta. Vastava määraga on kulu arvestanud ka

hageja esindaja. Kohus leiab, et esindaja sõidukulu 72,47 eurot oli vajalik ja põhjendatud.

35. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1 761,61 eurot (315 + 1 393,35 - 19,21 +

72,47).

36. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele selliselt, et kostjal

tuleb tasuda kõik väljamõistetud summad hageja pangakontole.

37. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

38. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

L-Liis Sarapuu

kohtunik