2-23-5252/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

23. detsembril 2024.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-23-5252

Tsiviilasi

B. P. hagi Hammasratas Autoservice OÜ vastu kahjuhüvitise

4916,46 euro ja viivise saamiseks

Hagihind

5432,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B. P. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja M. T. (e-post XXX)

Kostja: Hammasratas Autoservice OÜ (registrikood 16397229,

asukoht P.Pinna tn 2b, 13615 Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja O. V.-K. (e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

14.11.2024.a, Tallinn, edasi kirjalik menetlus

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja M. T.

Kostja lepinguline esindaja O. V.-K.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Hammasratas Autoservice OÜ-lt B. P. kasuks 4916,46 eurot.

3. Välja mõista Hammasratas Autoservice OÜ-lt B. P. kasuks viivis võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (s.o 4916,46 eurolt) alates

05.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja Hammasratas Autoservice OÜ kanda.

5. Välja mõista kostjalt Hammasratas Autoservice OÜ-lt hageja B. P.’i kasuks

menetluskulu summas 3414,80 eurot.

6. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (3414,80 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. B. P. esitas Harju Maakohtule hagi Hammasratas Autoservice OÜ vastu kahjuhüvitise

4916,46 euro ja viivise saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt on hageja sõiduki Mercedes-Benz reg nr XXX omanik.

1.2.

Millalgi 2023 jaanuarikuu teises pooles andis hageja sõiduki kasutajatele A. R. ja S. S.

käsundilaadsele õigussuhtele omase korralduse viia sõiduk ükskõik millisesse

spetsialiseerunud autoremonditöökotta ja teha sinna pöördudes kindlaks, milles seisneb

sõiduki kehva käivitumise põhjus, mille väljaselgitamisel lasta sõiduk remontida hageja

kulul.

1.3.

27.01.2023 viis S. S. hagejalt saadud käsundi täitmise raames sõiduki OÜ L

autoremonditöökotta, kus kohapeal tehti diagnostikat kasutades kindlaks, et sõiduki

kehva käivitumise põhjuseks on 6 eelsüüteküünalt ja eelsüüteküünalde relee, mida on

vaja probleemi kõrvaldamiseks välja vahetada, kusjuures selle sõiduki mootor töötas

ilusti ja ühtlaselt. Samal päeval ehk 27.01.2023 pöördus S. S. hagejalt saadud käsundit

täites sõiduki kehva käivituse probleemi likvideerimiseks ehk 6 eelsüüteküünla ja

eelsüüteküünalde relee vahetamiseks kostja Hammasratas Autoservice OÜ poole ja jättis

sõiduki eelmainitud remonditööde teostamiseks kostja autoremonditöökotta.

1.4.

06.02.2023 saabusid A. R. ja S. S. hagejalt saadud käsundi täitmist jätkates kostja

autoremonditöökotta väidetavalt valmisremonditud sõidukile järele ja kohapeal selgus,

et pärast kostja autoremonditöökojas teostatud 6 eelsüüteküünla ja eelsüüteküünalde

relee vahetamist ei olnud sõiduk enam võimeline omal jõul liikuma hakatagi, sest selle

mootor töötas äärmiselt ebaühtlaselt, kuid kõik A. R.i ja S. S. poolt autoremonditöökojas

kostjale tehtud etteheiteid seonduvalt sõiduki ebakvaliteetse remondiga jäid tulemusteta,

kuna kostja eitas sisuliselt oma süüd ja keeldus üheselt mõistetavalt probleemile mis

tahes mõistlike lahenduste otsimisest.

1.5.

Järgnevalt tehti OÜ L autoteeninduses sõiduki mootorile selle ebaühtlase töötamise

põhjuse väljaselgitamiseks diagnostika ja eemaldati kõik eelsüüteküünlad, mille järgselt

tehti kindlaks, et neljanda silindri eelsüüteküünal on kahjustunud ja tuli raskelt oma

pesast välja, neljanda eelsüüteküünla pesa plokikaanes on remonditud ja arvatavalt

väljapuurimisega oldi puuritud august kõrvale ja kahjustatud küünla pesa. Lisaks

tuvastati sellele järgnenud mootori defekteerimise käigus, et neljanda silindri kolb ja

plokikaas on saanud tõsiseid mehhaanilisi vigastusi, muu hulgas leiti silindrist ka

metallist võõrkeha, mis tundus olevat jupp katkise poldi või eelsüüteküünla

väljakeeramise tööriistast, mille tõttu vajas sõiduki mootor remonti.

1.6.

Pärast sõiduki mootoril esinevast tõsisest rikkest ja selle põhjustest teadasaamist

edastasid A. R. ja S. S. hagejalt saadud käsundit täites kostjale viimase e-posti aadressile

21.02.2023 kell 22:54 e-kirja koos piltide ja esialgse hinnapakkumisega, millega

teavitati kostjat sõiduki mootori kahjustamisest (sisuliselt töö lepingutingimustele

mittevastavusest) kostja töökojas teostatud ebakvaliteetse remondi tõttu ja anti kohustuse

kohtuväliseks täitmiseks täiendav mõistlik tähtaeg hiljemalt kuni 03.03.2023.

Täienduseks eelnimetatud e-kirjale edastasid A. R. ja S. S. hagejalt saadud käsundi

täitmise raames kostjale tema e-posti aadressile 22.02.2023 kell 17:18 veel ühe e-kirja ja

selle manuses OÜ L e-kirja, milles tehti kostjale ettepanek parandada sõiduki mootori

kahjustamisega seotud probleem (lepingutingimustele mittevastav töö) 10 päeva jooksul

ehk hiljemalt 04.03.2023. Kostja vastas eespoolmainitud edastatud kahele e-kirjale

23.02.2023 kell 09:45 edastatud e-kirjaga, milles sisuliselt eitas jätkuvalt ja järjekindlalt

asjaolu, et sõiduki mootoril justnimelt remondijärgselt tekkinud kahjustuste tekkimises

autoremonditöökoja süüd ei ole.

1.7.

02.04.2023 sõlmiti A. R.i ja S. S. ning hageja vahel VÕS § 164 lg 1 sätestatule vastav

nõude loovutamise leping, mille kohaselt loovutasid A. R. ja S. S. kogu eelnimetatud

tarbijatöövõtulepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale.

1.8.

15.03.2023 koostatud eksperdi arvamusest nr 2103 nähtub muu hulgas, et eksperdile

esitatud sõiduki MB GL 350CDI reg nr XXX mootor on purunenud ja see vajab

põhjalikku remonti (või vahetust) 4. silindri põlemiskambrisse sattunud võõrkeha tõttu,

milleks on eelsüüteküünalde eemaldamiseks kasutatava keermepuuri murdunud ots ja et

arvestades asjaolu, et vahetult enne MB GL 350CDI reg nr XXX mootoririkke tekkimist

teostati mootoril 4. silindri eelsüüteküünla välja puurimine, pole eksperdil kahtlust, et

põlemiskambrisse kukkus murdunud tööriista fragment eelsüüteküünla eemaldamise

käigus Hammasratas Autoservice OÜ töökojas.

1.9.

Kuna kõik sõiduki ebakvaliteetse remondiga seotud kohtuvälised pöördumised kostja

poole jäid tulemusteta ja kostja eitas sisuliselt oma süüd, oli hageja sunnitud kandma

sõiduki mootori rikkepõhjuse väljaselgitamiseks tehtud defekteerimise kulud 540 euro

ulatuses, samuti sõiduki remonditöökotta teisaldamisega seotud kulud suuruses 50 eurot

ja sõiduki mootori remondiga kaasnenud kulud summas 4226,46 eurot. Seega kõik

kokku 4816,46 eurot.

1.10.

Hagejale tekkis kohtueelse õigusliku analüüsi tegemise tõttu varaline kahju. Ülaltoodud

varalise kahju hüvitamise nõudele (4816,46.- eurot) lisandub eraldi rahalise nõudena

hageja poolt kohtuvälise õigusliku analüüsi tegemisega seotud õigusabikulude

hüvitamise nõue summas 100 eurot.

1.11.

Hageja palub kostjalt välja mõista käesoleva hagiavalduse esitamisest ehk alates

05.04.2023 jooksvalt lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt suuruses 4916,46 eurot kuni selle nõude kohase täitmiseni.

1.12.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Samuti palub hageja välja mõista

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

2.1.

Kostja leiab, et vaidlus puudub, et 27.01.2023 oli sõiduk toodud S. S. poolt kostjale,

ainult, et S. S. jättis sõiduki teeninduse territooriumile võtmed aga edastas teenuse

osutaja töötajaile. Kui töötaja M. R. hakkas sõidukit käivitama, siis sõiduk ei käivitunud

koheselt ja mootor töötas juba ebakorrapäraselt. S. S. jutuajamisel kostja töötajaga veel

enne teenindusse pöördumist tellis küünlad kostjalt, samuti jutuajamise käigus M. rääkis

S. S., et sõiduk läks talle maksma suure summa, kuna ta juba vahetas mootori. Kostja

vahetas hagejale 6 eelsüüteküünalt ja eelsüüteküünalde relee.

2.2.

Kui hageja tegi diagnostika OÜ L autoteeninduses, siis miks antud teeninduses ei olnud

teostatud 6 eelsüüteküünalt ja eelsüüteküünalde relee vahetus. Hageja lisab arve firmalt

S OÜ summas 4226,46 eurot, kuid seejuures hageja ei esita kinnitust 4226,46 euro

tasumise kohta.

2.3.

Hageja väidab hagiavalduses, et kostja töökojas teostati ebakvaliteetne remont, kuid

hageja ei esitanud ühtki dokumentaalset tõendit, et just 6 eelsüüteküünla ja

eelsüüteküünalde relee vahetuse tõttu hageja mootor ei töötanud.

2.4.

Hageja auto toodi 06.02.2023 L Garaazi teenindusse, L Garaaz tõendab, et kõik

eelsüüteküünlad eemaldati. Sel ajal märgati, et neljanda silindri süüteküünal oli

kahjustatud ja seda oli raske välja võtta. Kostja on seisukohal, et tõendamiskoormus on

hagejal ja just hageja peab tõendama omapoolsed põhilised väited, et kostja vahetas

küünlad ja releed ebaõigesti, mis viis mootori rikkeni.

2.5.

Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Samuti palub kostja välja mõista

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. Kohus tuvastab poolte poolt vaidlustamata asjaoludena järgmise:

4.1.

hageja ülesandel viisid A. R. ja S. S. 27.01.2023 sõiduki Mercedes-Benz reg.nr. XXX

(edaspidi nimetatud ka „sõiduk“), kostja autoteenindusse remonti;

4.2.

A. R.’i ja S. S. kui tellijate ja kostja kui töövõtja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille

sisuks oli sõidukil kuue eelsüüteküünla ja eelsüüteküünalde relee vahetamine, mille

kostja võttis töösse;

4.3.

06.02.2023 läksid A. R. ja S. S. sõidukile järele, sõiduki mootor töötas ebaühtlaselt ja

see ei olnud võimeline oma mootori jõul liikuma;

4.4.

sõiduk viidi 06.02.2023 kostja autoteeninduses tehtud remondi järgselt ära

puksiiriautoga (dtl 115-116; 00:00:09-00:07:54);

4.5.

A. R. ja S. S. loovutasid kõik oma nõuded kostjaga sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt

hagejale (dtl 17).

5. Poolte vahel on peamine vaidlus selle üle, mis seisus oli sõiduk kostja töökotta toomisel

ning kas kostja teostatud töös olid puudused, mis rikkus sõiduki mootori ja tekitas hagejale

kahju. Seejuures ei ole vaidluse esemeks tellitud ja teostatud remonditööde vastavus

nõuetele, vaid pigem asjaolu, kas remonditööde teostamise käigus tekitas kostja sõidukile

kahju sellega, et kasutatud tööriista küljest murdunud ots (metallitükk) sattus mootorisse ja

tekitas kahjustuse, mis tuli likvideerida. Kostja vastuväite kohaselt tema tööriistad ei

murdnud töid teostades ning sõiduki mootor juba tema juurde tuues ei töötanud selliselt,

nagu korras mootor töötama peaks.

6. Kohus arutas pooltega asja ja selgitas kohalduvat õigust 20.12.2023 korraldaval istungil (dtl

115-119) ning kuulas üle tunnistajad ja poolte esindajad 14.11.2024 istungil (dtl 197-199).

Lisaks, ära jäi 18.04.2024 määratud istung, kuna kostja esitas istungil avalduse kohtuniku

taandamiseks (dtl 159-160).

7. Pooled ei vaidle selle üle, et nende (hageja õiguseelneja) vahel oli sõlmitud töövõtuleping

ja kohus nõustub sellega.

7.1.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Pooltevahelise lepingu esemeks oli hageja sõidukil 6 eelsüüteküünla ja eelsüüteküünalde

relee vahetamine.

8. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele

peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 5 kohaselt töö ei

vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt

seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö

olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi,

eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et

avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu

sõlmimist.

VÕS § 642 lg 1 järgi vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on

olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui

mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui

juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.

VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas

siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui

töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda

mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist ja lg 2 järgi

tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö

tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Sama paragrahvi kolmanda

kõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija

määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega

ning võib muu hulgas lepingust taganeda.

9. Hageja on esitanud hagiavalduses töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude,

tuginedes kostja poolt puudustega töö tegemisele ja sellest hagejale tekkinud kahjule.

Kostja teostas tellitud remonditööd ja andis need hagejale üle 06.02.2023. Riigikohus on

03.06.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töö vastuvõtmine

ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita

kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest

tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

VÕS § 641 lg 1 alusel peab töö vastama lepingutingimustele. Võlausaldaja võib lepingu

rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised

eeldused (vt mh Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 15):

1)

võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

2)

võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

3)

võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

4)

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

5)

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

6)

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kohus analüüsib järgnevalt eelnimetatud eelduste esinemist ja tõendatust käesolevas asjas.

10. Hageja on kahju nõude esitamisel tuginenud puudustele töös. VÕS § 641 lg 2 sätestab, et

töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1),

või, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta, ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks

tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija

võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga

otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2).

10.1.

Pooled ei ole kohtule avaldanud, et nende suulises vormis sõlmitud lepingus oleks kokku

lepitud remonditöö kvaliteedinõuete osas. Kohus leiab, et sellisel juhul pidi töö vastama

VÕS § 641 lg 2 p 2 nõudele.

10.2.

Vaidlus puudub selles, et kostja pakub majandustegevusena sõidukite remonditööde

teostamise teenust. Kohus leiab, et kostjalt sõiduki remonditöid, s.t. kuue eelsüüteküünla

ja eelsüüteküünalde relee vahetamist tellides võis hageja eeldada, et kostja remonditööde

käigus ei kahjusta ega põhjusta kahjustusi mootori muudele osadele. Seega peab kohus

tuvastama, kas hageja on tõendanud, et lepingu rikkumise kostja poolt sellega, et tööde

käigus sattus kostja süül metallitükk mootorisse.

10.3.

VÕS § 642 lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest,

mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal,

isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 642 lg 3 alusel vastutab töövõtja

ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise

ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste

rikkumisest tulenevalt.

11. Kohus tuvastab, et 27.01.2023 viis S. S. sõiduki OÜ L autoremonditöökotta, kus kohapeal

tehti diagnostikat kasutades kindlaks, et sõiduki kehva käivitumise põhjuseks on kuus

eelsüüteküünalt ja eelsüüteküünalde relee, mida on vaja probleemi kõrvaldamiseks välja

vahetada. See on tõendatud tunnistaja S. Š. ütlustega (dtl 210: „Kuna auto käivitus halvasti

siis ma viisin selle Lisse diagnostikasse, selle käigus tuvastati et on vaja välja vahetada

kuus eelsüüteküünalt ja relee.“), OÜ L töötaja J. P. 22.02.2023 e-kirjaga (dtl 12) ja

tunnistaja J. P. ütlustega (dtl 206: „lisa 2 dtl 12 — see on minu kirjutatud ja edastatud. [---]

Sõiduk Mercedes-Benz toodi algselt nagu ka sellest kirjast näha on eelsüüteküünalde ja

relee vahetust [---]“). Samal päeval ehk 27.01.2023 pöördus S. S. kuue eelsüüteküünla ja

eelsüüteküünalde relee vahetamiseks kostja poole ja jättis sõiduki eelmainitud

remonditööde teostamiseks kostja autoremonditöökotta.

Kostja väitel töötas sõiduki mootor ebaühtlaselt juba siis, kui S. S. tõi auto tema juurde

teenindusse. Kostja seaduslik esindaja andis vande all ütluseid, et sõidukit tema juurde

tuues „Auto töötas ebakorrapäraselt ja ajas välja suitsu, ma vaevalt sain boksi sisse.“ (dtl

212) ja „Kui S. tõi auto teenindusse siis auto mootor töötas ebaühtlaselt“ (dtl 213).

Hageja esitatud tõenditega on see väide ümber lükatud. OÜ L töötaja J. P.22.02.2023 e-

kirja (dtl 12) kohaselt „mootor töötas ilusti ühtlaselt“. Tunnistaja S. Š. ütluste kohaselt

„Lisse viies töötas auto mootor suurepäraselt. Mootor töötas ühtlaselt ilma takistuseta.“

(dtl 210). Tunnistaja A. R. rääkis, et „Enne Hammasratas mehhaaniku juurde auto viimist

ei olnud autol selliseid probleeme, lihtsalt hommikuti auto käivitus halvasti. Kui auto oli

käivitunud siis probleeme ei olnud.“ (dtl 209). Tunnistaja J. P. rääkis, et „Ei mäleta et

esimene kord klient tuli, et seal oleks olnud mootoriprobleem. Oli käivitamisprobleem, et

läks kehvalt käima aga kui käivitus siis mootor töötas ilusti. Eelsüüte küünla ja selle relee

funktsioon on diiselauto käivitamise abistamine, soojendab põlemiskambrit, et kütuse ja

õhu segu saaks kergemini plahvatada. See funktsioon on ainult auto käivitamisel, edasine

funktsioon puudub.“ (dtl 206-207).

Kohtu hinnangul ei haaku kostja juhatuse liikme antud ütlused sõiduki mootori ebaühtlase

või kehva töötamise kohta talle teenindusse toomisel asjas kogutud teiste tõenditega. Kolm

isikut kinnitasid vastupidist, et sõiduk käivitus kehvalt, kuid pärast käivitumist mootori töös

mingeid probleeme ei täheldatud. Sealhulgas kinnitas seda J. P., kes ei ole pooltega kuidagi

seotud ning kellel puudub huvi asja lahendamiseks kummagi poole kasuks. J. P. ka selgitas,

et eelsüüteküünaldel ja -releel puudub pärast mootori käivitumist funktsioon, seega ei

saanud nende kehv töö olla omakorda mootori halva või ebaühtlase töötamise põhjuseks.

Seetõttu ei loe kohus kostja väidet tõendatuks ja tuvastab, et on tõendatud asjaolu, et

sõiduki probleemiks oli kehv käivitumine, kuid käivitumise järgselt ja kostjale

remonditöödeks üleandmisel töötas mootor tavapäraselt.

12. Poolte poolt vaidlustamata ja tunnistajate poolt kinnitatud asjaolu kohaselt sõitis sõiduk

27.01.2023 nii L OÜ kui ka kostja teenindusse oma mootori jõul. Samuti pole vaidluse all,

et sõiduki mootor kostjalt 06.02.2023 kostjalt remonditööde teostamisel tagasisaamisel

töötas niivõrd kehvalt, et töövõtulepingu kumbki osapool ei pidanud võimalikuks või

ohutuks sellega liiklemist ning sõiduk toimetati kostja teenindusest ära treileriga.

Tunnistaja S. S. andis ütluseid, et „Mulle helistati teenindusest ja anti teada et auto on

valmis ja võib sellele järele tulla. [---] Läksin autole teenindusse järgi eksabikaasaga A. R..

Teenindusse jõudes sain auto kätte, mootor töötas ebaühtlaselt, autoga ei tohtinud sõita,

seoses sellega kutsusin ma puksiiri sest autoga ei saanud sõita. Järeldasin seda sellest, et

mootor töötas nii kohutavalt et auto rappus. Auto pukseeriti Li töökotta samal päeval.“ (dtl

210). „Auto üleandja (kelles tunnistaja ütluseid andes tundis ära kostja praeguse juhatuse

liikme – allalkirjutanu märkus) ütles, et tuleb teha defekteerimine ja kustutada mingi viga

auto mälust pärast mida hakkab auto korralikult töötama. [---] Ma ütlesin et auto ma tõin

omal käel siia, auto liikus ise ja mootor töötas ühtlaselt, tegin talle ettepanku et ta

parandaks selle vea et ma järgmine kord tuleksin autole järgi kui see on parandatud,

sellest ta keeldus. [---] Kohapeal ma küsisin talt mis mootor nii töötab, ta ütles et see viga

tuleb kustutada ja siis kõik töötab korralikult. A. R. viibis ka üle andmise juures. Üle andja

ütles et tal puuduvad sellised seadmed selle vea kustutamiseks ja ta ei saa seda teha.“ (dtl

210-211).

Tunnistaja A. R. rääkis, et „S.le öeldi telefoni teel, et mootoril on midagi viga et see ei tee

õiget hääl. Hammasratas teenindusse autole järgi läksime S.ga koos 06.02.2023. Jätsin

selle kuupäeva lihtsalt meelde. Mehhaanik tuli välja ja ütles et selle autoga edasi sõita ei

saa, kutsus ise puksiiri kohale ja ütles et edasi peame sõitma L OÜ poole ja küsima sealt.

Meister ütles, et ta ei ta milles on põhjus, ta tegi kõik tööd korralikult ja ta ei tea mis

juhtus.“ (dtl 208). Samuti tunnistaja A. R. ütles, et „Hammasratas teenindusse autole järgi

minnes mehhaanik ütles et on halb mootor ja kuna pandi nii head süüteküünlad, siis see

hakkas halvasti tööle. Mehhaanik ütles et ta tegi kõik korralikult, ise mingit lahendust ei

pakkunud. Ma palusin mehhaanikul mootori korda teha. Ta ütles selle peale, et ta ei ole

milleski süüdi ja keeldus sellest.“ (dtl 209).

Ka kostja juhatuse liige andis istungil vande all ütlused, et puksiiri telliti, kuna ta ütles, et

kui auto niimoodi töötab, siis sellega liikuda ei saa (dtl 213).

13. Hageja esitatud kronoloogia kohaselt viidi sõiduk kostjalt tagasisaamisel samal päeval

treileriga L OÜ-sse diagnostika tegemiseks. Kohus loeb selle asjaolu tõendatuks

tunnistajate S. S. („Auto pukseeriti L töökotta samal päeval.“ dtl 210), A. R.i („Auto viidi

Lisse puksiiriga samal päeval kui saime auto hammasratas oü teenindusest kätte.“ dtl 208)

ütlustega.

14. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et järgnevalt tehti OÜ L autoteeninduses sõiduki

mootorile selle ebaühtlase töötamise põhjuse väljaselgitamiseks diagnostika. Seda kinnitas

ja kirjeldas tunnistajana OÜ L töötaja J. P. oma ütlustes („[K]una need mõõtmised näitasid

et kompressioon on mingites silindrites halvem, siis me pakkusime et võtame plokikaane

maha, millega klient oli nõus. Eelnevalt võtsime vist küünlad välja, sealt sai mõõta

kompressiooni. Võtsime plokikaane maha siis leidsime et 4 silindri kolb oli saanud

vigastusi. Siis leidsime 4 silindri kolbi pealt võõrkehad, mis tundus olevat eritööriista

küünla välja võtmiseks jupp või puuritükk, igatahes see ei olnud mootori osaks. [---] Kui

me neljandat küünalt välja võtsime siis see tuli väga rakselt ehk oli võimalik et see oli

valesti puuritud või paigaldatud. Küünal on läbi plokikaane ja kui see välja keerata on otse

ühendus kuni kolvini. Sellest august võib tükk läbi kukkuda. See tükk sai sinna kukkuda

ainult siis kui küünal oli välja võtta. Kui küünal läheb katki, siis on ainus variant see välja

puurida ja tõmmitsaga see välja tõmmata. Kui seda teha käsitsi ei saa seda täpselt teha ja

võib sellest väiksest august kõrvale kalduda, sõltub kust kohast see künal on katki läinud.

Puurimise ja tõmmitsa kasutamisega võib kukkuda sisse küünla ots, sest seda ei hoia kinni

mitte miski. Antud juhul ei saa öelda, kas see oli küünla ots kuna seal oli põlemine

toimunud ja ta oli põlemiskabris kolbi ja plokikaane vahel, aru oli saada et tegemist oli

kõva sulandmetallitükiga.“) (dtl 206). OÜ L töötaja J. P. kirjutas 22.02.2023 e-kirja:

„Klient tõi auto meile tagasi umbes 08.02.2023 ja seekord kurtis, et auto mootor töötab

ebaühtlaselt. Tegime autole diagnostika ja tuvastasime, et erinevates mootori silindrites on

nii kompressiooni viga, kui ka pihustite korrektuur parameetrid olid valed. Eemaldasime

ka kõik eelsüüte küünlad , mille juures märkasime, et neljanda silndri eelsüüte küünal on

kahjustunud ja tuli raskelt oma pesast välja. Leidisme, et neljanda eelsüüteküünla pesa

plokiaanes on remontitud ja arvatavalt väljapuurimisega oldi puuritud august kõrvale ja

kahjustatud küünla pesa. Pakkusime kliendile, et viga täpsemalt defekteerida, on tarvis

mootoril mõlemad plokikaaned maha võtta, millega klient oli nõus. Peale plokikaante

demonteerimist nägime, et neljanda silindri kolb ja plokikaas on saanud tõsiseid

mehhaanilisi vigastusi, leidsime silindrist ka metallist võõrkeha, mis tundus olevat jupp

katkise poldi või eelsüüteküünla väljakeeramis tööriistast. Meie hinnagnul on tarvis

mootoril vahetada välja neljanda silndri kolb ja vasakpoolne mootori plokikaas.“ (dtl 12,

kirjaviis muutmata).

15. A. R. saatis kostjale e-posti aadressile 21.02.2023 kell 22:54 e-kirja koos piltide ja esialgse

hinnapakkumisega (dtl 13), millega teavitati kostjat sõiduki mootori kahjustamisest ehk töö

lepingutingimustele mittevastavusest kostja töökojas teostatud ebakvaliteetse remondi tõttu

ja anti kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg hiljemalt kuni 03.03.2023. E-kirjale oli lisatud

L OÜ töökojas tehtud pilt kolvist leitud võõrkehast (suuremana on see pilt esitatud kohtule

dtl 91). VÕS § 641 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et käesoleval juhul on see

nõue täidetud hageja 21.03.2024 e-kirjaga.

15.1.

VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda

töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale

ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja

väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise

asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.

15.2.

Vaidlus puudub selle üle, et kostja keeldus puuduseid likvideerimast ega tunnistanud

puudustega töö tegemist või kahju tekitamist (vt kostja 22.03.2023 e-kiri, dtl 13). Kostja

juhatuse liige ja remonditööd teinud isik M. R. siiski kinnitas kohtus vande all, et

neljanda eelsüüteküünla vahetamisega tekkisid tal probleemid: „Ma vahetasin relee,

millega probleeme ei tekkinud, eelsüüteküünlade vahetamisel 1-3 ei tekitanud

probleeme. 4nda süüteküünla vahetamisel oli nii et see keerles väga kergesti […].

Ülemine osa keerles ja alumine oli plokikaanes kinni.“ Isik kirjeldas oma ütlustes ka

küünla välja- või lahtipuurimist ja magneti abil väljatõstmist ning neljanda

eelsüüteküünla vahetust, kuid ei tunnistanud, et tema tõttu või tema tööriistast või tema

tõttu muul moel oleks mootorisse sattunud metallist võõrkeha.

16. Tunnistajate J. P. ja A. R.i ütlustest selgub, et L OÜ andis A. R. tagasi lahtivõetud

plokikaantega mootoriga auto (kuna nende töökojas ei soovitud mootorit remontida ega

kokku panna) ja mootorist leitud metallitüki.

17. A. R. tellis 23.02.2023 asjatundjalt R.P.’lt arvamuse sõiduki mootoririkke põhjuse kohta ja

kas see mootoririke on tekkinud ja põhjuslikus seoses teostatud eelsüüteküünalde

vahetusega. R. P. on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja

maanteetransporditehnika tehnilises valdkonnas ja sõidukite hindamise valdkonnas

ekspertiiside tegijana ning kohus käsitleb tema poolt koostatud kirjalikku arvamust (dtl 20-

39) eriteadmistega isiku (asjatundja) arvamusena ja dokumentaalse tõendina vastavalt

TsMS § 293 lg 2.

17.1.

Asjatundja arvamusega loeb kohus tõendatuks, et sõiduki mootor oli purunenud ja see

vajas põhjalikku remonti (või vahetust) 4. silindri põlemiskambrisse sattunud võõrkeha

tõttu, milleks on eelsüüteküünalde eemaldamiseks kasutatava keermepuuri murdunud

ots. Asjatundja arvates tuleneb asjaolust, et vahetult enne sõiduki mootoririkke tekkimist

teostati mootoril 4. silindri eelsüüteküünla välja puurimine, pole eksperdil kahtlust, et

põlemiskambrisse kukkus murdunud tööriista fragment eelsüüteküünla eemaldamise

käigus Hammasratas Autoservice OÜ töökojas.

17.2.

Asjatundja jõudis oma arvamusele järgmiste asjaolude tuvastamise ja järelduste

tegemise teel:

17.2.1.

Sõiduki mootori vasakpoolse silindrirea esimese kolvi (mootori neljas kolb) pind oli

märkimisväärselt kahjustatud põlemiskambrisse sattunud võõrkeha tõttu.

Samasugused kahjustused leidis ekspert ka plokikaane 4. silindri põlemiskambri

pinnalt (dtl 23-24).

17.2.2.

Neljanda silindri eelsüüteküünla toetuspinda oli töödeldud. Keere oli välja puuritud

ja see asendatud keermeniidi remontkomplektiga. Asjatundja arvates on tõenäoliselt

hõõgküünalde eemaldamiseks kasutatud tööriist murdunud ning see on välja

puuritud (dtl 25).

17.2.3.

Asjatundja arvates on võõrkeha, mis leiti neljanda silindri põlemiskambrist,

hõõgküünalde eemaldamiseks kasutatava keermepuuri (nn. „kuusk“ murdunud ots)

(dtl 27-28).

17.3.

Kohtu hinnangul on asjatundja R. P. kirjalik arvamus põhjendatud ning järeldusteni

jõudmine hästi jälgitav.

18. Eelnevalt otsuse punktides 11-17 käsitletud tõendite alusel tuvastab kohus kokkuvõtvalt ja

lühidalt järgmise sündmuste ja asjaolude ajatelje:

1) Hageja õiguseellased lasid L OÜ-s teostada käivitamisprobleemide põhjuste

tuvastamiseks diagnostika, mille tulemuseks oli soovitus vahetada kuus eelsüüteküünalt

ja eelsüüterelee.

2) Hageja õiguseellased viisid sõiduki seejärel kostja töökotta, kus sõlmiti töövõtuleping

kuue eelsüüteküünla ja eelsüüterelee vahetamiseks.

3) Kostja töökotta sõitis sõiduk oma mootori jõul, mootor töötas ühtlaselt, mootori

töötamise osas kaebusi ega probleeme ei täheldatud.

4) Kostja teostas kuue eelsüüteküünla ja eelsüüterelee vahetamise, seejuures tekkisi

probleem neljanda eelsüüteküünla vahetusega, kuna seda ei saanud välja keerata. Kostja

kasutas selle küünla kättesaamiseks vastavaid meetodeid ja puuris küünla välja. Küünla

väljapuurimise ja vahetamise käigus murdus kostja kasutatud tööriistast või

väljapuuritud küünlast metallist tükk ja sattus mootorisse (kolvi peale). Auto mootorit

käivitades kahjustas see neljandat silindrit ja mootori tööd.

5) 06.02.2023 autot hageja õigusseellastele tagastades töötas mootor ebaühtlaselt, auto

rappus ning ka kostja ise tunnistas, et sellega sõitmine on välistatud – auto transporditi

puksiiriga L OÜ töökotta samal päeval.

6) L OÜ töökojas tuvastati diagnostikaga probleemid neljanda silindri töös ning mootori

lahtivõtmisel tuvastati, et neljanda silindri kolb ja plokikaas on saanud tõsiseid

mehhaanilisi vigastusi ja leiti neljandast silindrist metallist võõrkeha. Metallist

võõrkeha anti L OÜ töötaja J. P. poolt A. R..

7) A. R. tellis asjatundjalt R. P. arvamuse mootori rikke põhjuste kohta, kellele anti

ülevaatuseks eemaldatud plokikaantega mootor koos L OÜ töötaja poolt mootorist

(neljanda silindri kolvi pealt) leitud metallist võõrkehaga. Asjatundja arvamust ja

järeldusi on kohus käsitlenud eespool.

18.1.

Kostja peamiseks vastuväiteks eeltoodule on, et (A) sõiduki mootor töötas juba tema

töökotta tuues väga halvasti ja ebaühtlaselt ja (B) tema ei kasutanud neljanda

eelsüüteküünla eemaldamisel selliseid tööriistu, nagu asjatundja arvamuses kirjeldatud.

18.1.1.

Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väidet, et sõiduki mootori töös oli

midagi viga juba talle sõidukit talle eelsüüteküünalde vahetamise töödeks üle andes.

Kohtule ei tundu usutav, et kui metallist võõrkeha oli neljandas silindris juba

sõidukit kostjale üle andes, siis ei oleks see mootori tööd häirinud samal määral, mis

kostjalt sõidukit töövõtulepingu tellijale tagastades ehk et ilmselt ei oleks sellise

sõidukiga saanud enda mootori jõul kostja töökotta sõita. Seega ei loe kohus

usaldusväärseks kostja seadusliku esindaja poolt vastavasisulisi vande all antud

ütluseid, kuna need ei haaku teiste asjas kogutud tõenditega (tunnistajate J. P., A. R.

ja S. S. ütlused, J. P. 22.02.2023 e-kiri).

18.1.2.

Kostja on ka esitanud kohtule fotod küünlast ja tööriistast, millega kostja küünlaid

välja keeras (dtl 188-191). Nende fotode soovis kostja tõendada, et leitud võõrkeha

auto mootoris ei saanud olla sattunud sinna kostja tõttu, kuna kostja kasutas oma

tööriista, mis erineb asjatundja arvamuses käsitletud tööriistast. Samuti andis kostja

seaduslik esindaja selle kohta ütluseid vande all (dtl 212-213). Kohus on seisukohal,

et pildid mingist kostja tööriistast ei tõenda, et seda kasutati vaidlusalusel juhul

sõiduki remonttööde tegemisel. Samuti ei ole kohtul pädevust hinnata, mis tööriista

on pildil kujutatud ja kuidas on see antud juhul asjakohane – selle kohta on ainult

kostja seadusliku esindaja selgitused ja kinnitused, kuid näiteks mitte asjatundja

arvamust. Samuti ei tõenda kostjal ühe tööriista olemasolu, et kostjal ei ole teisi ja

teistsuguseid tööriistu küünalde väljakeeramiseks või -puurimiseks.

18.1.3.

Kokkuvõtvalt on hageja tõendanud sõiduki mootori seisundi ja sündmuste

kronoloogia kostjale sõiduki üleandmisel, selle kättesaamisel ja defekti

tuvastamisel. Kostja on küll sellele vastu vaielnud ja sündmuste käiku eitanud, kui

ei ole esitanud alternatiivset käsitlust toimunust ega tõendanud oma väidet, et

sõiduki mootor oli rikkis juba talle sõiduki üleandmisel. Asjakohaste tõendite

puudumisel ei tundu kohtule usutav ega loogiline, et nii drastiline regress sõiduki

mootori seisundis ja käitumises sai toimuda ilma kostja poolt põhjustamata. Ei ole

tavapärane, et sõiduk, mis omal jõul sõidab teenindusse, tuleb remonditööde

lõppedes töökojast puksiiril ära transportida.

19. Seega asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud kostja poolt töövõtulepingu

rikkumise sellega, et neljanda eelsüüteküünla vahetamise käigus sattus kostja tegevuse tõttu

metallist võõrkeha, mis sõiduki mootori käivitamisel põhjustas silindris mootoris defekti.

Samuti on hageja tõendanud, et kostja vastutab lepingu rikkumise ja tekkinud tagajärje eest.

Kostja oli kohustatud töid teostama selliselt, et sellega ei kahjustataks sõiduki mootorit.

Isegi, kui küünla vahetamise käigus küünal või tööriist murdus, oleks kostja saanud

metallist võõrkeha silindrist eemaldada (nt magnetiga või äärmisel juhul plokikaane

eemaldamise järgselt) ning see ei oleks mootorile kahjustusi põhjustanud.

20. Kohus märgib, et jätab tähelepanuta ja ei menetle kostja seadusliku esindaja poolt vande all

seletuse andmisel esitatud järgmised väited:

1) „Mulle helistas eelmise aasta lõpus töökaaslane N., kes oli selle noormehe tuttav ja

palus tellida varuosi - eelsüüteküünlaid ja eelsüüte relee. Tellisin need ära. Kui

tagavara osad olid kohale jõudnud, siis helistasin N.le ja ütlesin et tagavara osad on

kohal. Siis helistas uuesti N. kes palus vahetada eelsüüteküünlad ja releed minul. Ma

teadsin seda et auto on teeninduses teises firmas, ma küsisin N.lt et miks teises

teeninduses ei vahetata eelsüüteküünlaid ja releed. N. ütles et seal on väga kallid

hinnad ja liiga palju on juba raha kulutatud ja kas ma saan aidata.“

2) Auto „ajas välja suitsu, ma vaevalt sain boksi sisse“.

3) „Helistasin omanikule ja ütlesin et mootor töötab halvasti et tule kohale ja hakkame

arutama. Omanik helistas ja ütles et kohale tuleb tema diagnostik, maksab talle 100

eurot, vaatab üle mis viga on ja kui sina oled süüdi siis hakkame arutama. See vestlus

toimus siis kui ma helistasin, et öelda et minu töö on tehtud. Leppisime kokku et

tulevad kaks diagnostikut, mõlema poolelt üks, vaatavad auto üle ja otsustavad kas on

minu süü või mitte. Kaks diagnostikut tulid, istusid mõlemad autos, tulid välja ja

ütlesid et minu süüd siin ei ole. See ei toimunud samal päeval kui ma auto valmis sain

ja helistasin, see toimus paar kolm päeva hiljem. Diagnostiku nimi tema poolt oli I. ja

minu poolt A., diagnostik kellega ma ammu töötan, perekonnanime ei mäleta. Peale

seda ma ütlesin et peab pöörduma sinna kus mootorit tehti ja küsida et miks nii tehti.“

4) „Ma soovitasin puksiiri tellida kui diagnostikud ütlesid et minu vastu pretensioone ei

ole.“

20.1.

TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada

enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja

möödumist. TsMS § 330 lg 3 sätestab, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus

menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või

taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331

sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast

selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330

sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda

üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise

viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

20.2.

Kohus määras 20.12.2023 korraldaval istungil pooltele tähtajad seisukohtade ja tõendite

esitamiseks ja eelmenetluse lõppemise kuupäeva 16.02.2024 (dtl 118). Kostja esitas oma

seisukohad tähtaegselt (dtl 124-127 ja 140), kus eeltsiteeritud asjaolusid välja ei olnud

toodud. Kostja esitas ka veel pärast eelmenetluse lõppemist taotluseid, kus neid samuti

ei olnud välja toodud. Nimetatud asjaolud esitati esimest korda kostja juhatuse liikme

vande all antavate ütluste käigus asja läbivaatamiseks ja arutamiseks määratud istungil

14.11.2024. Seega ei olnud ei hageja ega kohus nendest teadlikud. Selleks, et neid

menetleda, oleks tulnud anda hagejale võimalus nende osas oma seisukoht kujundada ja

tõendid esitada. See oleks tähendanud vajadust 14.11.2024 istungil asja arutamist mitte

lõpetada ja istung edasi lükata. Seetõttu kohus neid väiteid ei menetle ega asja

lahendamisel arvesse ei võta.

21. Hageja on tõendanud, et talle tekkis kostja lepingurikkumise tagajärjel kahju – sisuliselt

mittetöötav mootor sõidukil, mida oli kostja tegevuse tagajärjel töökorda seadmiseks vaja

remontida. Kahju on otseses põhjuslikus seoses kostja tegevusega – neljanda

eelsüüteküünla vahetamise käigus silindrisse metallist võõrkeha sattumisega.

22. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda

mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt

selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus asub seisukohale, et kostja oma

22.03.2023 e-kirjaga (dtl 13) on selgesõnaliselt keeldunud kahju tunnistamisest ja puuduste

kõrvaldamisest ning eitanud enda igasugust süüd ja vastutust lepingutingimustele

mittevastava töö tegemises. Seega on hagejal õigus nõuda töövõtjalt puuduste

kõrvaldamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

23. Hageja väitel koosneb talle tekkinud kahju kahest osast: sõiduki mootori remondi

maksumus 4816,46 eurot ja hagejale seoses kohtueelse õigusliku analüüsi tegemisega

täiendavalt tekkinud varaline kahju 100 eurot ehk seega kokku 4916,46 eurot.

23.1.

Hageja on esitanud nõudena sõiduki mootori rikkepõhjuse väljaselgitamiseks tehtud

defekteerimise kulud 540 eurot (dtl 195 – L OÜ 22.02.2023 arve nr 1-01039241). Arvel

nähtub selgitusena vaidlusaluse sõiduki autoremont 12 tundi, hinnaga 45 €/t ja kokku

540 eurot. Kuna hageja on esitanud tõendid, et sõiduk viidi pärast kostja juures vea

tekkimist 06.02.2023 L OÜ töökotta, kus teostati esmane diagnostika, eemaldati

plokikaaned ja tuvastati võõrkeha silindris, siis loeb kohus tõendatuks, et tegemist on

selle töö eest esitatud arvega. Kohus loeb selle summa põhjendatuks ja seotuks kostja

poolt tekitatud kahju põhjuse tuvastamisega.

23.2.

Hageja on esitanud nõudena samuti sõiduki remonditöökotta teisaldamisega seotud

kulud suuruses 50 eurot (dtl 41 - H.C.H OÜ 01.03.2023 arve nr 230099). Arvel nähtub

selgitusena vaidlusaluse sõiduki 22.02.2023 autotransport (XXX L -XXX). Hageja

tõendist (dtl 42) nähtub, et sõiduki remont teostati S OÜ-s, mille asukoha on XXX,

seega loeb kohus tõendatuks, et pukseerimine toimus L OÜ töökojast S OÜ töökotta.

Kohus loeb selle summa põhjendatuks ja seotuks kostja poolt tekitatud kahju põhjuse

tuvastamisega.

23.3.

Hageja on esitanud nõudena sõiduki mootori remondiga kaasnenud kulud summas

4226,46 eurot (dtl 42 – S OÜ 24.03.2023 arve-saateleht nr 56). Arve selgituses on

detailselt näidatud vaidlusalusele sõidukile teostatud remonditööd ja varuosad. Hageja

on esitanud ka tõendi, et nimetatud arve on hageja poolt tasutud (dtl 92). S OÜ poolt

teostatud tööde arve on summalt ja sisult sarnane L OÜ poolt tehtud hinnapakkumisega

sõidukile tekitatud kahju kõrvaldamiseks (dtl 14-15), seejuures on hageja vastuseks

kohtu tähelepanujuhtimisele (dtl 118, 00:22:03) selgitanud mõningaid erinevusi L OÜ

hinnapakkumises ja S OÜ arves (dtl 136-137, p-d 15-16).

23.3.1.

Kohus on kostjalt küsinud, kas ta esitab vastuväiteid tekkinud kahju suurusele (dtl

117, 00:16:40) ja selgitanud, et juhul, kui kostja soovib esitada oma alternatiivse

positsiooni seoses sellega, mis on põhjendatud maksimaalne summa puuduse või

kahju kõrvaldamiseks ning kui kostja selle kohta vastuväiteid ja tõendeid ei esita,

lähtub kohus hageja poolt väljatoodust (dtl 117, 00:18:19). Kostja sai võimaluse ja

tähtaja omapoolsete seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kuid kahju suuruse osas

midagi ei esitanud. Seega ei kasutanud kostja võimalust välja tuua enda

alternatiivset positsiooni, et juhul, kui kohtus leiab tõendamist kostja poolt kahju

tekitamine ja selle eest vastutamine, siis oleks kahju võimalik kõrvaldada väiksema

summa eest ehk hageja poolt nõutu ei oleks tervikuna mõistlik ega vajalik.

23.3.2.

Kuna kostja hageja kuludele sisuliselt vastu ei vaielnud, siis loeb kohus summa

4226,46 eurot tõendatuks ja põhjendatuks ning seotuks kostja poolt tekitatud kahju

kõrvaldamisega.

23.4.

Hageja on esitanud nõudena hageja poolt kohtuvälise õigusliku analüüsi tegemisega

seotud õigusabikulude hüvitamise nõude 100 eurot (dtl 43 – M.T. Õigusbüroo OÜ

20.03.2023 arve nr 50). Arve selgitusest nähtub „õigusalane nõustamine, probleem

sõiduki MB 238 BKD remondi kvaliteediga“. Nõue on esitatud VÕS § 128 lg 3 alusel

kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise nõudena. Hageja selgitas, et tema

sooviks oli pöörduda temale kostja poolt tekitatud varalise kahju hüvitamise küsimuses

kohtusse, mille tõttu pidas hageja enda huve kaitstes oluliseks hageja lepingulise

esindaja kaasamise ja seda eriti olukorras, kus vaidlusele kohtuvälise lahenduse otsimine

jäi tulemusteta põhjusel, et kostja eitas 23.02.2023 kell 09:45 edastatud e-kirjas sisuliselt

oma süüd kokkulepitud töö lepingutingimustele mittevastavuses ja hageja sõiduki

mootori kahjustamises (dtl 8, p 43).

23.4.1.

Riigikohus on 09.02.2011 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10 punktis 29

selgitanud, et kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele

läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda

kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt

mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse

staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on

hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Riigikohus on lahendis nr 3-

2-1-19-13 p-s 11 selgitanud, et „Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi

kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt

Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29).

Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel

kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas

ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi

kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku

suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust

osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma.“

23.4.2.

Hageja on selgitanud (dtl 8, p 44), et hagejale osutati õigusteenust hinnaga 100 eurot

/ tund (käibemaksu ei lisandu) ühe tunni ulatuses. Õigusteenus sisaldas endas nii

esialgse õigusliku analüüsi tegemist (et välja selgitada kliendi esitatud materjali

põhjal, kas kliendil esineb nõudeõigus ja mida on selleks veel täiendavalt vaja) kui

ka kliendiga toimunud nõupidamist.

23.4.3.

Kohus leiab, et antud juhul oli hageja poolt põhjendatud kohtueelse õigusabi

kasutamine. Kostja oli 23.02.2023 vastu vaielnud hageja nõudele sõiduk korda teha

(ehk kahju kõrvaldada). Kohtu jaoks on usutav, et hageja kui ilma õigusteadmisteta

isik vajas juriidilise haridusega isiku abi, et saada aru, kas kostja vastuväidetel on

jumet või kas tema nõudel kostja vastu on perspektiivi ja milliseid samme ta oma

nõude maksmapanekuks astuma peaks. Vastava õigusteenuse maht üks tund ja

õigusteenuse hind 100 eurot tunnis on selle selgitamiseks vajalik ja põhjendatud.

Kahju on ilmselgelt põhjuslikus seoses kostja tegevusega, kuna mootorit

töövõtulepingu täitmise käigus kahjustamata poleks hagejal olnud vajadust vastavas

osas õigusliku analüüsi tellimiseks.

24. Kohus leiab, et kogu hageja nõutav kahju 4816,46 eurot on põhjuslikus seoses kostja poolt

lepingutingimustele mittevastava töö tegemisega (VÕS § 127 lg 4), kui kostja ei oleks oma

kohustusi rikkunud, siis ei oleks hagejale seda kahju tekkinud.

25. Hagejale tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga.

Töövõtulepinguga sõiduki mootori remonditööde (detailide vahetamise) tellimisel on

töövõtjal kohustus need tööd teostada kvaliteetselt ja selliselt, et tööde hooletu teostamisega

ei põhjustataks kahju mootori muudele osadele.

26. Kahju pidi olema kostjale ka ettenähtav. Kostja sai aru, et vigastatud neljanda

eelsüüteküünla väljapuurimine on keerukam ja riske sisaldav operatsioon, sest oma ütluste

kohaselt teavitas ta sellest tööde tellijat ja kooskõlastas edasise tegevuse (dtl 212: „4nda

süüteküünla vahetamisel oli nii et see keerles väga kergesti, kui ma nägin et selle ülemine

osa liigub vabalt, siis ma helistasin omanikule ja ütlesin et üks eelsüüteküünal on

vigastatud. Küsisin mis sellega peale hakkan, minu koest küsiti et mis tavaliselt sellistel

puhkudel tehakse, mina vastasin et tavaliselt avatakse plokikaas ja puuritakse see küünal

välja. [---] Ma seletasin et välja puurimine on keeruline, et kui süüte südamik võtta välja

siis tekib õõnsus.“ Seega pidi kostjale olema ette näha risk, et keerulise väljapuurimise

käigus võib silindrisse sattuda metallitükke ning automehhaanikuna olema arusaadav, et kui

silindris on metallist võõrkeha, siis see sisepõlemismootoris tekkiva kuumuse ja surve

tagajärjel kindlasti kahjustab mootorit mehhanisme ja selle tööd.

27. Hageja on palunud kostjalt mõista välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 05.04.2023 (s.o. alates hagiavalduse esitamisest kohtusse) põhinõudelt

4916,46 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni.

27.1.

Kohus asub seisukohale, et nõue kuulub rahuldamisele. Kahju hüvitamise nõude

sissenõutavaks muutumise aega seadus otsesõnu ei sätesta, seega on selleks VÕS § 82 lg

7 alusel mõistlik aeg võlausaldaja poolt vastava nõude esitamisest. Hageja andis 21. ja

22.02.2023 e-kirjas kostjale mõistliku täiendava tähtaja 10 päeva (hiljemalt 04.03.2023)

puudused likvideerida või hüvitada sellega seonduvad kulud. Kostja teatas 23.02.2023

vastuses, et oma süüd ta ei tunnista ja ei kavatse puuduseid likvideerida ega kahjusid

hüvitada. Kostja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja ei ole

vaielnud vastu sellele, et kahju hüvitamise tähtaeg saabus hiljemalt 04.04.2023 ning et

hagejal oleks alates 05.04.2023 kuupäevast õigus nõuda kostjalt seaduses sätestatud

määras viivise tasumist.

28. Seega kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi täielikult ja mõistab kostjalt välja 4916,46 eurot.

Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras põhinõudelt (4916,46 eurot) alates 05.04.2023 kuni

põhinõude täitmiseni.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

29. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 5432,69 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

30. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

30.1.

TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda.

31. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

31.1.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 595 eurot, eksperdikulu 200 eurot

ja esindajakulu summas 2645 eurot ja tõlgikulu summas 175 eurot (dtl 9, 59, 142, 235).

31.2.

Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 595 eurot. Kooskõlas TsMS

§ 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv kostja poolt hagejale hüvitamisele.

31.3.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale

vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot, ei ületa sarnase

kvaliteediga õigusteenuse turuhinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt.

Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu

03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

31.4.

Hageja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on kokku 22,04 tundi (dtl 59,

142, 235).

31.4.1.

Kostja sisulisi vastuväiteid hageja esindajakulu suurusele esitanud ei ole.

31.4.2.

Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud ning vastab esitatud

menetlusdokumentide mahule ning vaidluse keerukusele. Asjas toimus kolm

kohtuistungit, millel kuulati vande all üle 4 isikut, sh 3 isikut tõlgi vahendusel.

Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 2644,80

eurot (22,04t x 120€).

31.5.

Kooskõlas TsMS § 143 punkt 2 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tõlgikulu

summas 175 eurot.

31.6.

Kohus jätab rahuldamata menetluskulude raames nõutava eksperdikulu summas 200

eurot (dtl 142). Hagiavaldusest ja lisast 11 (dtl 44) nähtuvalt on tegemist kohtueelse

menetluse käigus kantud kuluga tõendi hankimiseks. Seega ei ole seda võimalik välja

mõista TsMS § 143 punkt 1 ega 2 alusel.

31.7.

Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu

kogusummas 3414,80 eurot, s.o riigilõiv summas 595 eurot, esindajakulu summas

2644,80 eurot ja tõlgikulu summas 175 eurot.

31.8.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik