Legislator Case Law & Legislation
2-24-108773/8 AI generated

2-24-108773/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-108773/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi K. T.u vastu 09.12.2020.a Xxxx sõlmitud kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Legislator headnote

AI generated

2-24-108773/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: T.u vastu 09.12.2020.a Xxxx sõlmitud kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-108773

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi K. T. vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine

Kostja: K. T. (isikukood xxxx)

Hagihind

6000 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi K. T.u vastu 09.12.2020.a Xxxx sõlmitud

krediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 4947,46 euro, intressi 699,20 euro, viivise

318,34 euro ja sissenõudmiskulude 35 euro nõudes.

2. Menetluskulud jätta B2 Impact OÜ kanda (TsMS § 162 lg 1).

3. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

1 (3)

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel

kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

Hageja on märkinud, et krediidiandja kogus teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis

isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud ning maksehäire registri andmete põhjal (dtl 101).

Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et esialgne laenuandja oleks enne laenu andmist küsinud

kostjalt pangakonto väljavõtteid. Seega ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu

sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka

hindama (VÕS § 403⁴ lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403⁴ lg 13).

Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine

lepingu sõlmimisel. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu

võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403⁴ lg 2

viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 punktidega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub,

et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute,

majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403⁴ lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava

teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403⁴ lg 3

järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus

esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

2 (3)

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7 esimese kahe

lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Kohus andis 13.08.2024.a kirjaga hagejale võimaluse selgitada veelkord vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist ning vajadusel teha nõuete ümberarvestused. Hageja vastas 23.08.2024.a

kohtule, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid, siis võttes arvesse kostjale teostatud väljamakseid ja kostja tasutud tagasimakseid, on

kostja hageja nõude tasunud.

Hagist nähtub, et kostjale on laenu antud 11 236 eurot ning kostja on laenu tagasimakseid teostanud

kokku summas 11 981,56 eurot (hagiavalduse p 2.7, 2.18). Seega on kostja teinud tagasimakseid

kokku põhinõuet ületavas summas ning puudub alus hagi rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

3 (3)