2-24-13034/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2024, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-13034

Tsiviilasi

Y.E maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): Y.E (isikukood XXX)

Usaldusisik: Svetlana Pilden

Kohtuistung

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Y.E maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Vabastada Svetlana Pilden Y.E usaldusisiku kohustustest.

3. Jätta menetluskulud Y.E kanda.

4. Määrata Y.E

usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 1000 eurot 40 senti

(käibemaksuga).

5. Anda Y.E-le määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu hüvitamiseks

menetlusabi hüvitamiskohustuseta ning tasuda määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud

usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda

Business Law Firm OÜ (konto nr xxx), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

6. Tühistada Viru Maakohtu 1. novembri 2024 määrusega kohaldatud käsutuskeeld

ning Y.E vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.

7. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

8. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

määruse tegemist viie kuu möödumist.

ASJAOLUD

1. Y.E (avaldaja, võlgnik) esitas 29. augustil 2024 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Maakohus võttis avalduse 1. novembri 2024 määrusega menetlusse ning nimetas

usaldusisikuks Svetlana Pildeni (usaldusisik). Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu

ning keelas võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada, samuti peatas võlgniku

vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise.

3. Usaldusisik esitas 30. novembril 2024 võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik palub

määrata enda tasuks 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 228,80 eurot.

4. Avaldaja palus 19. detsembri 2024 istungil menetlus lõpetada.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi

vaatamata.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele

ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita

menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS § 10 järgi kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)

2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja PankrS ei reguleeri

maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMSi vastavaid sätteid.

7. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab,

et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta

sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse

kohtule kirjalikult või protokollitakse.

8. Avaldaja esitas 19. detsembri 2024 istungil taotluse menetluse lõpetamiseks ja soovis

avaldusest loobuda. Kohus mõistab taotlust selliselt, et avaldaja soovib võtta

maksejõuetusavalduse tagasi. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes

maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a

võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning praegu

ta maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus

rahuldada.

Kohus märgib, et on võlgnikule 29. oktoobri 2024 ja 19. novembri 2024 istungil selgitanud

menetluslikku olukorda ja sisu, samuti võlgniku vähest perspektiivi maksejõuetusmenetluse

kaudu oma makseraskused ületada. Samuti on võlgnikule menetluslikku olukorda selgitanud

usaldusisik.

TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi

vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata

määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et

avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kohus kohaldas 1. novembri 2024 määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas

tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu

tuleb tühistada määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning määruse alusel võlgniku vara suhtes

toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud

Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul

määrus saata ka kohtutäituritele.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei

reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi,

tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 2 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Kohus jätab

menetluskulud seega võlgniku kanda, kuna maksejõuetusavaldus jääb selle tagasivõitmise

tõttu läbi vaatamata.

11. Usaldusisik on taotlenud 30. novembril 2024 oma ülesannete täitmise eest tasu 1268,80

eurot (käibemaksuga). Võlgnikul tasu katteks raha puudub. Kohus leiab, et usaldusisiku

tasuks tuleb määrata 1000,40 eurot (käibemaksuga).

11.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse.

11.2.

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab

ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

11.3.

Kuigi avaldaja on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma seadusest

tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid teinud (muu hulgas tutvunud võlgniku

maksejõuetusavaldusega, teinud ise registrites päringud ja saatnud kolmandatele isikutele

järelpärimised, suhelnud võlgnikuga, analüüsinud võlgniku kontosid ja järelpärimistele

saadud vastuseid, koostanud vara ja võlgade nimekirja ja usaldusisiku aruande), kuna võlgnik

polnud veel selleks ajaks avaldust tagasi võtnud ning usaldusisikul oli kohustus oma

ülesandeid täita. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi.

11.4.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kõnealust sätet tuleb kohtu hinnangul

kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul avaldust läbi vaatamata jättes, kuna seadus ei näe

ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt

selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad

ülesanded täitnud ning võlgnikul selleks raha puudub.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on

hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7

sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval

põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise

hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada

isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kuigi praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, võttes oma avalduse tagasi

pärast avalduse menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt valdavas osas ülesannete täitmist,

tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Samas, kuna võlgnikul ei ole piisavalt vara

usaldusisiku tasu maksmiseks, arvestades ka usaldusisiku taotlust, annab kohus võlgnikule

usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi hüvitamiskohustuseta ulatuses, mis ei ületa TsMS

§ 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot (lisandub käibemaks)).

Kohus jätab eelnimetatud summat ületavas osas usaldusisiku tasu taotluse rahuldamata.

Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et praegune menetlus oleks keskmisest keerukam, mis

põhjendaks usaldusisiku tasu määramist suuremas ulatuses.

11.5.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole, mille

kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo käibemaksukohustuslane.

(allkirjastatud digitaalselt)