2-23-133456/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. detsember 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4,

Tartu

Tsiviilasja number

2-23-133456

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi J.L-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2364,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586),

lepinguline esindaja Riho Siil

Kostja J.L (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ GS Core (registrikood 16183586) hagiavaldus J.L-i (isikukood XXX)

vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J.L-ilt OÜ GS Core kasuks 2186,78 eurot, sealhulgas põhinõue 1743,35

eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja 11. oktoobri 2023 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 418,43 eurot.

3. Välja mõista J.L-ilt OÜ GS Core kasuks viivis põhinõude 1743,35 eurot tasumata

osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12. oktoobrist 2023 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud J.L-i kanda.

5. Rahuldada osaliselt OÜ GS Core menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

6. Välja mõista J.L-ilt OÜ GS Core kasuks menetluskulud 350 eurot (riigilõiv).

7. Välja mõista J.L-ilt OÜ GS Core kasuks viivis menetluskulude 350 eurot tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Jätta rahuldamata OÜ GS Core menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 20 euro

väljamõistmiseks J.L-ilt.

9. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1 (5)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409;

elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 18. augustil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse J.L-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2 (5)

2. Hageja esitas 11. oktoobril 2023 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks

välja mõista põhinõude 1743,35 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja hagiavalduse esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 418,43 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista

viivise tasumata põhinõudelt (1743,35 eurolt) kuni selle kohase tasumiseni alates 12.

oktoobrist 2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 5. detsembri 2023

kohtumäärusega.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Coop Finants AS 15. juunil 2020 väikelaenulepingu

nr L254691. Laenulepingu järgi oli laenusumma 2000 eurot, intressimäär 14,9% aastas ja

0,04% päevas, lepingutasu 40 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 1,5 eurot. Laenu kogukulu

oli 2574,19 eurot ja krediidi kulukuse määr aasta kohta oli 19,49%. Lepingu täitmise tähtpäev

oli 10.06.2023. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub Coop Finants AS-ile laenu tagasi

maksma ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu igakuiste osamaksetena. Kostja tasus

lepinguliste kohustuste katteks 216,65 eurot perioodil 08.07.2020–15.09.2020. Krediidiandja

ütles lepingu üles 27.01.2021. Coop Finants AS loovutas 27.01.2021 lepingust tuleneva nõude

hagejale. Hageja saatis kostjale tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot.

Kostjale maksti välja 1960 eurot. Kostja tasus kokku 216,65 eurot (08.07.2020 tasus kostja

70,39 eurot ja 15.09.2020 tasus kostja 146,26 eurot). Hageja leiab, et Coop Finants AS ei ole

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse

1743,35 euro tagastamist (1960-216,65=1743,35), sissenõudmiskulusid ning viivist

põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivis perioodil 28.01.2021–

11.10.2023 on 418,43 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võla

sissenõudmiskulud 25 eurot. Pärast lepingu lõppemist on kostjale 16.12.2021 saadetud üks

tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot.

3. Kostjale toimetati 11. oktoobri 2023 hagiavaldus koos lisadega ning 5. detsembri 2023

menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 01.08.2024 avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul

alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise

tähtpäev saabus 2. septembril 2024. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Hagis toodu kohaselt sõlmis kostja väikelaenulepingu, mis on tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on

leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse

rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja

lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule

laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

3 (5)

kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hagis toodu kohaselt maksti kostjale välja 1960 eurot. Kostja tasus kokku 216,65 eurot. Kostja

põhivõla suurus on 1743,35 euro tagastamist (1960-216,65=1743,35). Hageja esitatud

faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja viivisenõue on tervikuna

esitatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o seadusjärgses viivisemääras. Kohus

rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmiskulud 25 eurot. VÕS § 1132

lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Lõike 3 kohaselt

võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata

esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu

lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme

päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

Pärast lepingu lõppemist on kostjale 16.12.2021 saadetud üks tasuline meeldetuletuskiri

maksumusega 25 eurot. Hageja esitatud faktilised väited sissenõudmiskulude nõude osas tuleb

lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude 25 euro

väljamõistmiseks kostjalt. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.

6. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

7.1. Hagilt hinnaga 2364,45 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 350 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja

kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 350 eurot.

7.2. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (dtl 25). Kohus

märgib, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lõige

2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes

sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt

menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. See

tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei hüvitata esindajakulusid.

4 (5)

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS §

174 lg 8). Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt nt RKTKm 21.06.2021, 2-17-

13164/62, p 9).

Tsiviilasjas nr 2-23-134259 avaldas hageja lepinguline esindaja Riho Siil, et ta on hageja OÜ

GS Core töötaja. Seetõttu ei kuulu esindaja tasu hüvitamisele TsMS § 175 lg-te 1 ja 2 alusel.

Seetõttu jätab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 20 euro

väljamõistmiseks kostjalt (s.o lepingulise esindaja kulu).

Lisaks märgib kohus, et esindaja tasu 20 eurot ei kuulu praegusel juhul hüvitamisele ka TsMS

§ 4842 alusel. Nimetatud sätte kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus

või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et see säte kohaldub selles sättes nimetatud juhul – kui

maksekäsu kiirmenetluses tehakse makskäsk või menetlus lõpetatakse lõplikult võla tasumise

tõttu. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses

määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. Praegusel juhul ei kuulu

hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele, sest hageja esindaja on hageja töötaja.

7.3. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

8. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

9. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)