3-24-3363/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3363

Haldusasi

V.E kaebus kohtunike Reena Nieländeri, Peeter Pällini

ja Ants Mailendi tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja V.E

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada V.E kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlused menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja

riigi õigusabi andmiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4; § 204

lg 1).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. V.E esitas 13.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu ja Tallinna

Ringkonnakohtu kohtunike tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning kahju hüvitamiseks

seoses kaebaja õiguste rikkumisega tsiviilasjades nr 2-24-18608, nr 2-23-2687 ja nr 2-23-

9885. Täpsemalt esitas kaebaja nõuded:

a) tuvastada kohtunike Reena Nieländeri, Peeter Pällini ja Ants Mailendi tegevuses

esinenud rikkumised tsiviilasjades;

b) tühistada kaebajale määratud sunniraha (192 eurot) ja menetluskulud (720 eurot)

ning tagastada need summad;

c) hüvitada kaebajale tekitatud moraalne ja rahaline kahju summas 50 000 eurot;

d) algatada uurimine kohtunike erapooletuse ja sõltumatuse üle ning tagada, et

sellised rikkumised ei korduks;

e) võtta meetmeid Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR)

rikkumiste lõpetamiseks ning kohustada Eesti Vabariiki tagama kaebaja

isikuandmete kaitse;

f)

algatada distsiplinaarmenetlus kaebuses nimetatud kohtunike suhtes.

2. Koos kaebusega esitas kaebaja ka taotlused menetlusabi korras riigilõivu tasumisest

vabastamiseks ja riigi õigusabi andmiseks.

3. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada tema suhtes tsiviilasjade

menetlemisel tehtud maakohtu ja ringkonnakohtu lahendeid ning leiab, et kohtud on rikkunud

tsiviilkohtumenetluses nende lahendite tegemisega tema subjektiivseid õigusi (kaebaja suhtes

täitemenetluses kohaldatud sunniraha otsuse tühistamata jätmine, kohtumenetluse kulude

jätmine kaebaja kanda, kohtu erapooletuse ja sõltumatuse nõuete väidetav rikkumine jne). Ka

kaebaja väited tema isikuandmete kaitse üldmäärusest (GDPR) tulenevate õiguste rikkumise

kohta on seotud sellega, et kohus ei ole tsiviilkohtumenetluses rahuldanud tema taotlusi hagi

tagamise abinõude rakendamiseks. See, et kaebaja on nimetanud kaebuses vastustajaks Eesti

Vabariiki tervikuna, ei muuda kaebaja nõuete sisu.

4. Halduskohtu pädevusse kuulub HKMS § 4 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1

kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Tsiviilasjas tehtud kohtulahendi peale esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu

pädevusse, vaid kaebaja saab sellist tegevust vaidlustada määruskaebuse esitamisega

kõrgemale kohtuastmele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1) või kui seadus

ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust, siis vastuväite esitamisega apellatsioon- või

kassatsioonkaebuses (TsMS § 660 lg 2). Ka juhul, kui maakohtu lahendi peale ei saa seaduse

järgi edasi kaevata või Riigikohus ei ole kaebaja määruskaebusele või kaebusele menetlusluba

andnud, ei tähenda see, et tsiviilasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust oleks pädev läbi

vaatama halduskohus. Halduskohus ei ole tsiviilasju lahendavate kohtute suhtes kõrgemaks

kohtuastmeks, kuhu kaebaja saab pöörduda, kui ta ei ole rahul tema suhtes tehtud

kohtulahendiga või soovib selle lahendi õigusvastasuse tuvastamist. Seetõttu tuleb kaebus

jätta selles osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata ja kaebajale tagastada.

5. Kaebaja taotleb kaebuses nimetatud kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist.

Kohus selgitab, et kohtuniku distsiplinaarvastutus on reguleeritud kohtute seaduse (KS) 11.

peatükis. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku

suhtes on KS § 92 lg 2 kohaselt Riigikohtu esimehel, õiguskantsleril ja selle kohtu esimehel,

mille koosseisu kohtunik kuulub. Seega tuleb kaebajal distsiplinaarmenetluse algatamise

taotlemiseks pöörduda nende isikute poole. Halduskohtule kaebuse esitamisega kohtuniku

suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist taotleda pole võimalik.

6. Kaebaja on esitanud ka moraalse ja rahalise kahju hüvitamise nõude kaebajale kohtu

tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot. Kaebaja põhjendab

kahjunõuet sellega, et kaebuses nimetatud kohtunike otsused on põhjustanud talle „rahalist

kahju (sunniraha, menetluskulud) ja vaimset stressi, sealhulgas ebavõrdse kohtlemise,

töövõimaluste kaotuse ja kohtumenetluse kulude tõttu.“

7. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse kaebajale tagastada, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda

kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul,

kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kaebuses ei ole väidetud, et

kohtunikud, kelle tegevust kaebaja vaidlustab, oleksid pannud kohtuasjade menetlemisel

toime kuritegusid või selle eest jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud. Ka kohtul ei ole

andmeid nimetatud kohtunike kriminaalkorras süüdimõistmise kohta. Samuti ei ole põhjust

2(3)

arvata, et RVastS § 15 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise piirang oleks põhiseadusega vastuolus

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2021 määrus asjas nr 3-20-1389, p 13 ja seal viidatud

kohtupraktika). Neil põhjustel on kahju hüvitamise kaebuse rahuldamine kohtu hinnangul

ebatõenäoline.

8. Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja

saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega

seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu seaduseelnõu 496 SE seletuskiri, lk 22).

Mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamise kaebuse puhul võib õiguste riivet pidada

kohtupraktikast tulenevalt väheintensiivseks HKMS § 121 lg 2 p 21 tähenduses eelkõige juhul,

kui mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt

ilmselgelt välistatud või äärmiselt ebatõenäoline (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2023

määrus nr 3- 22-2021, p 23; 17.06.2024 määrus nr 3-23-2878, p 8). Seejuures tuleb arvestada,

et avaliku võimu tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt Eestis erandlik ja võimalik vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral

(nt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13). Kokkuvõttes ei ole äratuntav, et kohtu

vaidlustatud tegevus võiks käesoleval juhul kaasa tuua moraalse kahju rahas hüvitamise ja

selles osas tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada.

9. Kaebaja soovib, et talle hüvitataks riigi tekitatud kahjuna lisaks mittevaralisele kahjule ka

kulud, mis tekkisid sellest, et maa- ja ringkonnakohus jätsid jõusse kaebajale täitemenetluses

määratud sunniraha suuruses 192 eurot ja kaebajalt mõisteti tsiviilasjas välja kohtumenetluse

kulud summas 720 eurot. Kohus mõistab kaebust nii, et selles osas taotleb kaebaja talle

kohtumenetlusega tekitatud varalise kahju hüvitamist.

10. Kohtu hinnangul tuleb kaebus ka selles osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebajale

tagastada. Nagu juba selgitatud, on kahju hüvitamise nõude rahuldamine käesolevas asjas

äärmiselt ebatõenäoline. Kuigi pole võimalik üheselt öelda, kui suureks kujuneksid kaebuse

läbivaatamise korral õigusemõistmisega seotud kulud, saab kaebaja poolt summana välja

toodud väidetavat kahju (alla 1000 euro) käsitleda halduskohtumenetluse kontekstis kaebaja

õiguste väheintensiivse riivena (HKMS § 133 lg 1 teine lause).

11. Kuna kohus tagastab kaebuse, jäävad läbi vaatamata kaebaja taotlused menetlusabi korras

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi andmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

3(3)