2-22-142483/22 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Harak

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-142483

Tsiviilasi

SIA Silver Vein hagi X.D vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7260 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: SIA Silver Vein (välismaa registrikood

LV44103119855); lepinguline esindaja, vandeadvokaat

Kalju Kutsar (e-post XXX)

Kostja: X.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja,

vandeadvokaat Katarina Talumäe (e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista X.D-lt SIA Silver Vein kasuks 5225 eurot.

3. Menetluskuludest 72% jätta kostja kanda ning 28% hageja kanda.

Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja seisukoht

1. SIA Silver Vein esitas 04.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 7260,00 euro saamiseks. Kohus tegi 25.11.2022 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 28.11.2022 aadressil XXX. Võlgnik X.D

esitas 02.12.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 22.12.2022 määrusega anti

nõue X.D vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 10.01.2023 esitas hageja Tartu maakohtule hagiavalduse, milles palub välja mõista

X.D-lt (isikukood: XXX) SIA SILVER VEIN (reg kood: LV44103119855) kasuks

võlgnevus 7260 eurot ja jätta kõik asjas kujunevad kohtukulud kostja kanda.

3. 10.01.2023 hagiavalduse kohaselt sõlmisid SIA Silver Vein ja X.D 2022 suulise

töövõtulepingu, mille kohaselt pidi SIA Silver Vein rajama puurkaevu X.D-le

kuuluvale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kostja pidi selle eest tasuma

arvestusega 55 eurot ühe meetri puurimissügavuse eest. Kuna tööde käigus ilmnes, et

puurkaev tuleb rajada algselt eeldatust sügavam, siis kujunes töö maksumuseks 6050

eurot, millele lisandus käibemaks 1210 eurot. SIA Silver Vein tegi kokkulepitud töö

ning väljastas tehtud tööde eest 30.septembril 2022 arve nr SV22017 summas 7260

eurot, kuid X.D ei ole seda kuni käesoleva ajani tasunud, olles sellest keeldunud

arusaadavaid põhjendusi selgitamata. Pretensioone töö kvaliteedi osas ei ole esitatud.

Kostja seisukoht

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja selgitas, et nii

hagiavalduses esitatud faktiväited kui ka nõue on tervikuna alusetud ja tõendamata.

Mingit puurkaevu pole hageja kostja kinnistule rajanud. Hageja pole tõendanud ei

väidetavate lepinguliste suhete sõlmimist, arve aluseks olevate väidetavate tööde

teostamist ja vastuvõtmist kostja poolt ega ka mitte ühtki muud asjas tähtsust omavat

asjaolu. Seega on hagi paljasõnaline.

04.04.2023 vastuses selgitab kostja, et pooled sõlmisid 2022. aasta märtsis telefoni teel

suulise töövõtulepingu puurkaevu rajamiseks - hageja kohustus rajama kostja

kinnistule toimiva puurkaevu ning kostja kohustus tehtud tööde eest tasuma sularahas.

Hageja küsis kostjalt kinnistu katastritunnust, et tutvuda kaardirakenduses kinnistu

maapõue iseärasustega. Pärast seda leppisid pooled kokku, et puurkaevu rajamise

hind on 4500 eurot. Tõele ei vasta hageja väidetu, mille kohaselt leppisid pooled

kokku täpses hinnas 55 eurot sügavusmeetri kohta - sellist kokkulepet poolte vahel ei

eksisteerinud.

Hageja alustas puuraugu puurimist kostja kinnistul 31.08.2022. Enne tööde alustamist

ei teinud hageja ühtegi ettepanekut kokkulepitud hinna suurendamiseks

majanduskeskkonnast või maapõue sügavusest tulenevatel põhjustel. Töötajad väitsid

alles 06.09.2022 kostjale üllatuslikult, et puurkaevu hind on tõusnud 6550 euroni.

Kostja väljapakutud uue hinnaga ja hagejapoolse survestamisega lõppkokkuvõttes ei

nõustunudki, sest oli arvestanud 2022.a märtsi hinnakokkuleppe siduvusega.

Hageja on esitanud hagis VÕS § 635 kohase täitmisnõude, mille rahuldamise eeldused

ei ole täidetud (töö ei ole valmis). Vastupidiselt kokkulepitule, hageja ei rajanud

kostja kinnistule toimivat puurkaevu koos kaheaastase garantiiga, töö ei ole teostatud,

veel vähem üle antud ja vastu võetud. Isegi kui tasunõue oleks muutunud

sissenõutavaks (millega kostja ei nõustu), tuleb hagiavaldus jätta siiski rahuldamata

kostja hagivastuse II alternatiivi alusel, st lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.

Hageja poolt teostatud "töö" ei vasta lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p-de 1, 2 ja

3 tähenduses. Toimiva puurkaevu asemel on rajatud vaid üks ebaseaduslik teadmata

sügavusega puurauk ning seegi on nõuetekohaselt tamponeerimata. Hageja nõude

maksmapanek sellises olukorras on välistatud (vt RKTKo nr 3-2-1-93-15, p-d 11-13).

Kostja on kohustatud tellima puuraugu seadustamise ja puurkaevu ehitustööd

kolmandatelt isikutelt. Seega on ebaseaduslikult rajatud puurauk põhjustanud kostjale

hoopis rohkem ebamugavusi ja kahju kui kasu (nö tagantjärgi seadustamine on

vaevarikkam - ja teatud juhtudel ka kallim - protsess võrreldes algusest peale "õigesti"

ehitamisega).

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

6. Käesoleval juhul on SIA Silver Vein esitanud hagiavalduse X.D vastu võlgnevuse

7260 euro nõudes, mis tuleneb pooltevahelisest töövõtulepingust puurkaevu

rajamiseks. Hageja nõuab 110 meetri sügavuse ulatuses esitatud arve alusel vaid

puurimise maksumust.

7. Kuivõrd pooled sõlmisid töövõtulepingu ja kumbki ei vaidle lepingu olemuse ja

sõlmimise fakti üle, saab kohtu hinnangul käsitleda pooltevahelist kokkulepet VÕS §

635 lg 1 mõttes töövõtulepinguna. Leping sõlmiti suuliselt.

8. Vaidlus on esmalt selles, kas leping sõlmiti 2022 aasta märtsis nagu viitab kostja või

2022 aasta augustis nagu leiab hageja.

Kostja on menetluses väitnud, et leping sõlmiti 2022 märtsis ning selle sisuks oli, et

talle rajatakse puurkaev. Hinna osas on kostja välja toonud, et tegemist oli fikseeritud

hinnaga - 4500 eurot (sh nii puurimistööd kui ka seadmed), kokkulepet sügavusmeetri

järgi tasumiseks ei olnud. Hageja märkis hinna kokkuleppe kohta, et esialgu räägiti

sellest, et kaevu on vaja. SIA Silver Veini esindaja vaatas võimalikke kaardimaterjale,

aga lõplik hind pidi kujunema reaalsete tööde tegemisel kui vesi vastu tuleb, sest

tegelik sügavus võib plaanimaterjalist erineda. Tööde käigus selgus, et vaja on puurida

110 meetrit ja tekkis vaidlus hinna üle. A. J. küsis 60 eurot meetri kohta, aga siis

vaieldi selle üle ja lõpuks lepiti kokku 55 €/m puurimine. Sellele pidi lisanduma

pumba ja lisaseadmete maksumus summas 500 €.

Hageja on kohtule esitanud telefonikõnede väljavõtted koos osaliste stenogrammidega,

millistelt nähtub, et 30.08.2022 helistas hageja juhatuse liige kostjale ning teavitas, et

järgmisel päeval tullakse kostja juurde, millele kostja kinnitas, et on kodus. Töödega

alustati 31.08.2022. Kohtu hinnangul on 30.08.2022 telefonikõnest tuvastatav, et

hiljemalt selleks ajaks oli leping sõlmitud.

Kohtule esitatud hageja seadusliku esindaja A. J. ja kostja vahel toimunud 06.09.2022

kl 14.53 telefonikõne nr 2 väljavõttest nähtuvalt avaldab kostja, et eile lepiti kokku

neli ja pool ning küsib palju talle tuleb. A. J. vastab, et ei, hind tuleb 55 meetri eest, 4

ja pool, kui rääkisime, et tuleb 80 ja ta arvutas umbkaudselt, aga tuleb välja, et kostjal

on 110 meetrit. Kostja küsib, palju tuleb maksta ja hageja vastab, et 55 meetri eest ja

500 pumba eest koos lisadega. Hageja lisab, et 4,5 ütles tema, kui võeti mingid

meetrid ja arvas, et 80 tuleb paberite järgi, kuid tuleb rohkem välja. Kostja ütleb, et

hästi, 110 meetrit ja 55, 6050. Antud kõne lõppeb ning mõni minut hiljem kl 14.59

leiab aset telefonikõne nr 3, kui hageja helistab kostjale tagasi. Selles kõnes selgitab

hageja, et mehed arvutasid 60 meetri eest kostjale, milles on puhtalt auk iseenesest

koos toruga ja 500 läheb pumba eest koos kõigi torudega. Arutletakse ka paigaldatava

pumba omaduste üle ning kostja küsib täpsustavalt, kas 55€ maksab meeter. Hageja

ütleb, et ei 60. Kostja ütleb, et me leppisime kokku ja võimalik kallinemine ei ole tema

probleem. Arutluse lõpus märgib hageja, et jätame 55, las jääb. Kostja küsib, kas 55 on

110 meetrit, millele A. J. vastab jaatavalt. Seepeale arvutab kostja, et kokku tuleb

6050€, mida hageja kinnitab. Seejärel küsib kostja: „ja sinna veel pump 300“.

Seepeale selgitab hageja, et mitte 300, 280 on ainult pump, lisanduvad torud, juhtmed,

trossid, töö jm, mis kokku läheb 500 €. Kostja küsib mitu korda üle, kas kokku 6550

ning vahepeal parandab hageja veel kostja arvutusi, et summa ei ole mitte 6650, vaid

6550. Seejärel märgib kostja „olgu 6550 ja siis saab mul kõik valmis ja 2 aastat

garantiid“, mille peale saab hagejalt jaatava vastuse ning märgib „Hästi, hästi, olgu,

leppisime kokku!“. Seejärel hageja veel täpsustab, et 6550 ja 2 aastat garantiid, aga

majaga ei saa ühendatud ning sellele vastab kostja jah, ta teeb kõik selle ise, selle

kohta me ju leppisime kokku. Viimaks korratakse veel üle, et kõik 6550 (dtl 69-80).

Kohtu hinnangul nähtub poolte vestlusest, et varasema hinna osas, so kuni 06.09

telefonikõnedeni kehtinud hinna osas, tehti täpsustus – 06.09.2022 lepiti kokku, et

kaevamistööde hind on 55 eurot meetri kohta, millele lisandub pumba maksumus koos

selle paigaldamiseks vajalike lisade ja töö hinnaga summas 500€. Vestlusest ei nähtu,

et üheski kohas oleks töövõtjat esindanud pool viidanud, et eeltoodud summadele

lisandub käibemaks. Seega sai tarbijast tellija pidada puurimise sügavusmeetri hinda

55 eurot tema jaoks lõpphinnaks, so koos käibemaksuga hinnaks, samuti pumba ja

selle paigaldamisega seonduvat 500 eurot lõplikuks hinnaks.

9. Vaidlust ei ole, et funktsioneeriva puurkaevu rajamisega lõpule hageja ei jõudnud ja

töö ei valminud. Tööde lõpetamise tähtajas pooled kokku ei leppinud.

Kostja selgitas, et tööd jäid lõpetamata, kuna 7. septembril tekkis vaidlus raha üle,

taheti suuremat summat kui oli kokku lepitud (dtl 128). Kostja helistas hagejale ja

palus kinnistult lahkuda 7. septembril (dtl 125).

Üldjoontes sama kinnitas ka hageja. Hageja selgitas, et jõuti selleni, et puurimistööd

olid valmis. Tekkisid arusaamatused tasumise üle ja 7. septembril X.D teatas A. J. ,

et mingu kohe tema kinnistult minema. Kui ära ei lähe, siis kutsub politsei, millepeale

hageja lahkuski koos oma töötajatega sealt kinnistult ja võttis kaasa ka selle pumba,

mis oli plaanis sinna paigaldada (dtl 120). Hageja on seisukohal, et kostja

tahteavaldusest ilmneb üheselt, et X.D nõuab hageja viivitamatut lahkumist objektilt,

s.t kostja ei soovinud jätkata lepingu täitmist ning nõuab hagejalt, et viimane lõpetaks

tegevuse tema kinnistul. Sellist tegevust saab käsitleda lepingu erakorralise

ülesütlemisena (dtl 202).

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Materjalidest nähtuvalt ei olnud poolte vahel kokkulepet tööde osadena üle andmiseks.

11. Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tulenevalt,

võivad tasunõude sissenõutavuse eeldusteks esiteks olla töö valmimine ja

ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine

või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub

töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija

võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks

VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.

Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku

lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt

vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-

15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).

12. VÕS § 655 lg 1 järgi tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on

töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on

maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma

tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.

13. Kohtu hinnangul on X.D öelnud poolte vahel sõlmitud ning 06.09.2022 hinna osas

täpsustatud tingimustega lepingu üles 07.09.2022 kell 14:59 toimunud telefonikõnes ja

samal päeval sellele järgnenud kohtumisel hagejaga kostja kinnistul.

14. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt võib tahteavaldus olla antud ka kaudselt, sh väljenduda teos.

TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus

tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.

TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada

vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi

teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega

pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

15. Nii hageja kui kostja selgituste kohaselt nõudis kostja 07.09.2022 hageja lahkumist

enda kinnistult (dtl 120, 125). A. J. ja kostja vahel 07.09.2022 kl 14.59 toimunud

telefonikõne nr 5 väljavõttest nähtub, et kostja on helistanud hagejale ning käskinud

enda territooriumilt lahkuda, lisades veel, et kui viimane ei lahku kutsub politsei (dtl

80). Arutletakse veel rahade üle ning lepitakse kokkusaamine kella viieks samal

päeval. Hageja juhatuse liige märgib veel: „Me korjame oma kodinad kokku ja

tõmbame siit minema. Mõistad?“. Seejärel lahkuski osaliste avaldatust nähtuvalt SIA

Silver Veini seaduslik esindaja A. J. koos töömeeste ning seadmetega kostja

kinnistult.

Kostja on välja toonud, et palus lahkuda vaid A. J. ja töömehed lahkusid A. J.

nõudmisel. Arvestades, et A. J. on isikuks, kes esindas töövõtulepingu teist poolt, saab

talle tehtud avaldusi pidada lepingupoolele tehtud avaldusteks. Tellija avaldas

käesoleval juhul töövõtjale, et viimane lahkuks tema kinnistult, millel toimub

töövõtulepingu täitmine ja mille täitmine on võimalik üksnes kinnistul viibides, teades,

et lahkuvad ka tööde teostajad. Seega ei olnud edasine töö faktiliselt kinnistul enam

võimalik. Seejuures ei nähtu poolte avaldatust, et oleks sõlmitud kokkuleppeid sama

lepingu edasise täitmise osas. Sellise teoga – nõudes töövõtja lahkumist töö

ainuvõimaliku teostamise kohast ja keeldudes tasu maksmisest – avaldas kostja kohtu

hinnangul tahet pooltevahelise lepingu lõpetamiseks, milleks ta on ka VÕS § 655 lg 1

alusel kuni töö valmimiseni õigus. Kuigi käesoleval ajal on kostja märkinud, et ei ole

lepingut üles öelnud, saab 07.09.2022 käitumisest tervikuna seda siiski järeldada ning

antud tahteavalduse sai hageja samal päeval ka kätte, mistõttu lõpetas ka kõik

tegevused tööde teostamiseks. Ka tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik saab

järeldada sellest, kui temalt nõutakse objektilt lahkumist, seega faktiliselt välistades

lepingu edasise täitmise, et sõlmitud lepingu täitmist edaspidi enam ei soovita.

Materjalidest ei ilmne, et ka peale 07.09.2022 oleks poolte vahel läbirääkimisi lepingu

edasise täitmise osas. Vastupidi, peale seda pöördus kostja teiste Eestis tegutsevate

ettevõtete poole puurkaevu rajamise jätkamiseks (dtl 129). 14.12.2023 kohtuistungi

toimumise seisuga oli kostjal vaidlusalust SIA Silver Vein puuritud puurauku

kasutades rajatud funktsioneeriv puurkaev. Selle seadustamiseks olid kostja kinnitusel

kõik taotlused esitatud. Kostja selgitas, et kui SIA Silver Vein ära läks siis tegid 26.

septembril taotluse Valga valda, et saada kooskõlastused ebaseaduslikult rajatud

puuraugule. Sellele järgnes projekt, et puurauk kasutusele võtta. Selleks peab olema

hüdroloogiliste tööde litsentsi omav firma. Valisid välja OÜ Kaevupuurija, kes tuli

kohale. Järgmiseks tuli taotleda ehitusluba, maksta riigilõiv ja kõik, edaspidise

dokumentide tegemise võttiski enda peale OÜ Kaevupuurija (dtl 129).

Seega kinnitab ka kostja käitumine peale 07.09.2022, et ta ei soovinud hagejaga

sõlmitud lepingu edasist täitmist hageja poolt.

16. VÕS § 655 lg 2 sätestab, et VÕS § 665 lg 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on

lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.

17. Poolte selgitustest nähtub, et lõpuni puurkaevu rajamisega ei jõutudki kuna tekkis

vaidlus tasu suuruse üle.

X.D selgitas, et ootas hagejalt, et viimane puurib puurkaevu, paigaldab pumba ja

näitab talle, et tuleb ilus puhas vesi, mitte midagi rohkemat temalt ei tahtnud. Töödega

ei jõutud niikaugele, et oleks funktsioneeriv puurkaev, kuna põhimõtteliselt sealt tuli

porivesi, ei tulnudki puhast vett (dtl 123-124). Kostja on 04.04.2023 seisukohas välja

toonud, et töö ei vasta lepingutingimustele, toimiva puurkaevu asemel on ebaseaduslik

teadmata sügavusega puurauk (dtl 93). Kostja selgitas, et asi jäi pooleli ja ajas nad

minema kuna üks päev enne tööde lõppemist ütlesid kaks töömeest, et neil on

puuritud, kas ta teab palju see maksma läheb, selgitades, et puuriti üle 100 meetri ja

kostja arvestas välja, et see oleks 6500, mis tähendaks, et praktiliselt kolmandik

küsitakse juurde (dtl 125). Viidatud jutuajamine töömeestega oli 6. septembril, so

samal päeval kui telefonikõnede väljavõtetest nähtuvalt hinnakokkuleppe täpsustus.

Kinnistult palus kostja lahkuda 7. septembril, seega järgneval päeval. 7. septembri

vaidlus tekkiski raha üle, taheti suuremat summat kui oli kokku lepitud (dtl 128).

Samas leidis eelpool tuvastamist, et 06.09.2022 lepiti kokku kaevamistööde hinnas on

55 eurot meetri kohta, millele lisandub pumba maksumus koos selle paigaldamiseks

vajalike lisade ja töö hinnaga summas 500€.

Hageja selgitas, et 7.septembril kell 14:59 telefonikõnes tuli kostjalt korraldus lahkuda

tema kinnistult. Üleandmine oleks pidanud toimuma siis kui kõik on valmis, kui on

võimalik kontrollida, et tõesti asi töötab. Kuna nii kaugele üldse ei jõutudki, kästi kohe

sealt lahkuda, siis ei olnud võimalik töid lõpetada ega neid üle anda nagu oleks

pidanud toimuma. Puurimine jõuti lõpule viia (dtl 120-121). Hageja on selgitanud, et

kostja ei ole esitanud enne 04. aprilli 2023 kordagi mingeid pretensioone SIA Silver

Vein poolt tehtud tööde kvaliteedi või tähtaegsuse kohta. Samuti ei ole ta nõudnud

mingite täiendavate tööde tegemist (dtl 106).

18. Kohtumaterjalide hulgas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja etteheiteid

puuduste kohta. Ka kohtule esitatud telefonikõnede väljavõtetest ei nähtu, et kostjal

oleks olnud hagejale töö kvaliteedi osas pretensioone, vaid etteheited puudutavad tasu

ja mittemaksmist. Just raha teemast sai 07.09.2024 vaidlus nii hageja kui kostja

avaldatu kohaselt alguse. See, et esialgu pumbates ei tulnud puhast vett, ei viita

lepingu rikkumisele olukorras, kus enne kui hageja sai tööd lõpetada, nõuti tema

kinnistult lahkumist ja öeldi seega leping üles tulenevalt erimeelsustest tasumisele

kuuluva summa osas.

Kostja on hagejale ette heitnud ka seda, et hageja ei täitnud oma selgituskohustust ja ei

selgitanud kostjale, et puurkaevu rajamiseks on vaja eelnevalt koostada ehitusprojekt

ja saada ehitusluba (dtl 94). Hageja on selgitanud, et kooskõlastused ja load pidi

hankima kostja ning enne tööde algust oli kostja ka öelnud, et kõik dokumentatsioon

on korras ja võib puurima hakata (dtl 122). EhS § 19 lg 1 p 1 kohaselt peab omanik

tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele

nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike

lubade olemasolu. Seda, et pooltevahelise lepingu osaks oleks mingid (täitmata)

erikokkulepped töödega seonduvate lubade osas, materjalidest ei ilmne. Kohtu

hinnangul kuna lubade tagamise kohustus on seadusest tulenevalt omanikul, siis töö

puuduseks, mis oleks töövõtjale etteheidetav, lubade puudumist pidada ei saa.

19. Seega ei ole eelkirjeldatut kokku võttes tõendeid selle kohta, et töövõtja oleks lepingut

rikkunud. Vastavalt VÕS § 655 lg-le 1 on seega hagejal õigus saada kokkulepitud tasu,

millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille

ta teistsuguse kasutamisega omandas või oleks omandanud.

20. Hagejal on õigus saada tasu tööde eest, mis ta tegelikkuses oli lepingu ülesütlemise

ajaks ära teinud. Käesolevas asjas on selliseks tööks puuraugu puurimine

sügavusmeetri hinna arvestuse alusel vastavalt 06.09.2022 kokkulepitule.

Hageja nõuab puurimistööde hinda jooksva meetri alusel arvestusega, et puurimise

hind on 55€ meetri kohta, ning puuriti 110 meetri sügavusele (dtl 31-32), millele

lisandub käibemaks. Kostja on sellele vastu vaielnud ning esitanud ka omapoolse

tõendina väljavõtte Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu/puuraugu andmed, millest

nähtuvalt on aadressile XXX, xxxxxxxxxxxxxxxxxx rajatud puuraugu sügavus 95

meetrit (dtl 182).

Kohus on eelpool tuvastanud, et 06.09.2022 täpsustatud hinnakokkuleppe sisuks oli, et

kaevamistööde lõpphind on koos käibemaksuga 55 eurot sügavusmeetri kohta, millele

lisandub pumba maksumus koos selle paigaldamiseks vajalike lisade ja töö

lõpphinnaga summas 500€.

21. Seda, et midagi juba tasutud oleks töövõtulepingu täitmise eest, välja toodud ei ole.

Samuti ei nähtu kohtule, et hageja lepingu ülesütlemise tõttu oleks kokku hoidnud

mingit tasust mahaarvatavat hüve. Nõude sisuks on vaid jooksva meetri puurimistööde

hind ning ülesütlemise hetkeks olid puurimistööd teatud ulatuses tehtud, kuuludes

selles ulatuses ka tasumisele ja täiendavaid summasid, mida hageja ülesütlemise tõttu

puurimishinna meetripõhise arvestuse juures kokku oleks hoidnud, antud

hinnakokkuleppes ei sisaldunud. Kohtule avaldatust nähtuvalt ei ole nõude sisuks

pump koos seadmetega ega selle paigaldamise töö, milleni ei jõutud.

22. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates tuvastatud, et hagejal on õigus saada tõendatud

ulatuses, s.o 95 meetri ulatuses, jooksva meetri puuraugu puurimise eest tasu 55 eurot

sügavusmeetri kohta, seega kokku 5225 eurot koos käibemaksuga.

23. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt summas 5225

eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, ülejäänud osas jääb hagi

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus

hagi rahuldanud osaliselt.

25. Hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 7260 eurot. Kohus mõistis käesoleva

otsusega välja aga 5225 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõudest ligi 72% (5225 x

100 / 7260).

26. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist, jätab kohus

TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 72 % kostja kanda ning 28 % hageja

kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

28. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama

juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub.

Poolte vahel on ulatuslikud erimeelsused ning ühisosa puudumine on välistanud ka

kompromissini jõudmise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse

kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale

lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Triin Harak