2-22-65/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.12.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-65

Tsiviilasi

X.R hagi C.Z vastu elatise vähendamise nõudes

Hagihind

1 710 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X.R (isikukood XXX)

Hageja esindaja: Liina Karlson (e-post xxx)

Kostja: C.Z (isikukood XXX)

Kostja esindaja: vandeadvokaat Kalev Pihlak (e-post

kalev.pihlak@turnstone.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

12.12.2024

Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata X.R nõue Harju Maakohtu 22.10.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-

18172 väljamõistetud elatise vähendamiseks.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Hageja on kostja isa. Tsiviilasjas 2-17-18172 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis

alates kuni kostja täisealiseks saamiseni 350 eurot kuus. Pärast elatise väljamõistmist on lapse

vajadused ja vanemate võimalused muutunud. 2020.a. veebruaris valmis uuringu “Lapse

vajaduspõhise miinimumelatise analüüs” lõpparuanne, mille kohaselt on ühe lapse puhul keskmine

kulu 402 eurot. Kostja vanuses laste keskmine kulu Tallinnas on 385 eurot, mistõttu ei saa

põhjendatud elatise suurus olla üle 192,50 eurot kuus. Lapse ema on vahetanud korduvalt elukohta

ja elukaaslaseid, millega seoses jagunevad eluasemekulud teisiti kui kahe inimese vahel. Lapse

kulusid kannab olulisel määral (peamiselt riided, toit) isapoolne vanaema, mis peaks vähendama

mõlema vanema ülalpidamiskohustuse suurust. Laagri Huvialakooli andmetel ei osale laps

järjepidavalt elatise kohtulahendis märgitud huvialategevustes. Lapse kulud on muutunud juba

ainuüksi tulenevalt sellest, et laps on saanud vanemaks. Lapse vajadused on vähenenud, kuna laps

on tänaseks 15 aastane, st, et ei vaja enam iga paari kuu järel garderoobi väljavahetamist.

Muutunud on elatise maksmist käsitlev seadusandlus, sh tuleb elatise määramisel arvestada

toetuste saamist. Kostja on saanud ka elatisabi. Hageja ei ole alates 2020.a. juulikuust töölepingu

alusel töötanud ega saanud mingit tulumaksuga maksustatavat tulu. Hageja tegeleb ettevõtlusega

iduettevõtete valdkonnas, kus majanduslikud tulud laekuvad sageli aastate pikkuste viivitustega.

Hageja töötas kuni 24.07.2020 firmas XXX OÜ keskmise sissetulekuga 4301 eurot (bruto) kuus.

Alates 25.07.2020 on isa töötu ja ei oma mingit sissetulekut. Isa kogu sissetulek on üür ühe toa

välja üürimisest ettevõttele summas 400 eurot/kuu. Lapse ema on seevastu saanud nii ameti- kui

palgakõrgendust ning soetanud kinnisvara. Kui ema sai töötasu enne ühes kuus 2450 eurot (bruto),

siis nüüd saab ema vähemalt 4000 eurot kuus (bruto). Lisaks on tal 4 korteriomandit, millest tema

eluase on koguväärtusega vähemalt 500 000 eurot. Suure tõenäosusega saab ema korterite välja

üürimisest üüritulu.

Hageja annaks vahetut ülalpidamist, kui ema ei teeks takistusi isa ja lapsega suhtlemisel ning

suhtlemise toetamisel. Ülalpidamiskohustust tuleks vähendada alla PKS § 101-järgse ulatuse, kuna

kostja vajadused on väiksemad kui seaduses sätestatud määr ja hagejal ei ole oma majandusliku

seisu tõttu võimalik anda lapsele ülalpidamist PKS § 101-järgses määras ning teine vanem saab

majanduslikult oluliselt paremini hakkama.

Kohus võttis menetlusse hageja nõude muuta tsiviilasjas 2-17-18172 tehtud 22.10.2019 kohtuotsust

selliselt, et hageja poolt kostjale makstav elatis ei oleks alates hagiavalduse esitamisest suurem kui

200 eurot kuus. 07.11.2024 avaldusega suurendas hageja oma nõuet selliselt, et taotleb

väljamõistetud elatise vähendamist 160 euroni kuus.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. 2015. aastal, kui laps elas hagejaga, väitis hageja, et lapse igakuised

vajadused on 1 247 eurot kuus. Hageja käsitlus uuringutega leitud keskmistest kuludest lapsele on

olukorras, kus on olemas varasem kohtulahend elatise kohta, asjassepuutumatu. Ülalpidamise

ulatus määratakse lähtudes konkreetse lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning seda on

varasemas menetluses ka tehtud. Väited seoses elukohaga on asjassepuutumatud. Väide, justkui

kostja isapoolne vanaema kandvat lapse kulusid olulisel määral, ei vasta tõele. Vanaema on aeg-

ajalt kostjale kingitusi teinud, kuid tegemist ei ole olnud ülalpidamiskohustuse täitmisega hageja

eest. Kostja käib jätkuvalt ka trennides, kuigi mitte Laagri Huvikoolis. Kostja kulud on seoses

elukalliduse tõusuga suurenenud, mitte vähenenud. Hageja väidetav võimetus tasuda 350 eurot

kuus elatist on tingitud vaid tema enda otsusest lõpetada ametlikult palgalisel tööl käimine. Hageja

on selgitanud, et kuni 24.07.2020 ta töötas keskmise sissetulekuga 4301 eurot kuus, kuid pole välja

toonud ühtegi põhjust, miks ei võiks ta jätkuvalt teenida sama, kui mitte suurematki ametlikku

sissetulekut. Hageja väitel on kogu tema sissetulek 400 eurot kuus ühe toa üürimisest, ent samas

esitab ta MTA tõendi, mille kohaselt tal sissetulekud üldse puuduvad. Sellest järeldub, et hageja

varjab oma tulusid. Hageja ema ei saa üüritulu. Suhtlus poolte vahel on katkenud hagejast endast

tingituna.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 22.10.2019 otsusega tsiviilasjas 2-17-18172 on hagejalt kostja

kasuks välja mõistetud igakuine elatis 350 eurot kuus alates 18.01.2018 kuni kostja täisealiseks

saamiseni (otsus dtl 14-22).

4. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega

kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi,

on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on

selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele

tema väited või vastuväited tuginevad (3-2-1-124-15, p 11).

5. Hageja on tuginenud õigusliku olukorra muutumisele. PKS § 2172 lg 1 järgi kui enne 2022. aasta 1.

jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist

seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus,

loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma

elatist 292 eurot kuus; PKS § 2172 lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks

kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hagejalt ei ole varasema lahendiga välja

mõistetud elatist ei toona kehtinud miinimummääras ega välja mõistetud elatist ka miinimummäära

muutusega seotud. Kohtupraktikas on leitud, et kui isikul tuli tasuda elatist kindla summana, mitte

miinimumelatisena, siis PKS § 2172 lg 2 ei kohaldu, mistõttu ei saa kohustatud vanem nõuda

elatise vähendamist õigusliku olukorra muutumisele toetudes, vaatamata sellele, kas uus õiguslik

olukord on kohustatud vanemale soodsam sellest, kui palju tal tuleb lapsele praegu elatist maksta,

või millised on alates 01.01.2022 elatise arvutamise alused (nt TlnRnKo 30.11.2023, 2-22-10888,

28; TlnRnKo 21.06.2023, 2-22-2440, p 12; TlnRnKo 30.03.2023, 2-22-7891, p 22-24). Tulenevalt

õigusliku olukorra muutumisest hagi rahuldamisele kuuluda seega ei saa.

6. Hageja väitel on kostja vajadused võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga vähenenud.

22.10.2019 otsuses tuvastas kohus, et kostja vajadused kokku on 828,45 eurot kuus koosnedes

järgnevast:

Kulu nimetus

Kulu

suurus,

eurot

1. Eluasemekulud

(üür

+

kõrvalkulud)

225 + 87,72

2. Toit

150,78

3. Transport

93,30

4. TV ja internet

19,50

5. Tervishoid (ravimid, vitamiinid)

6. Hügieenitarbed

19,26

7. Koolikohustuste täitmine

8. Riided ja jalanõud

9. Trenn, huviring

10. Mänguasjad

11. Majapidamistarbed

30,76

12. Tallatoed

8,13

Kokku:

828,45

7. Kohus leiab, et kostja vajaduste vähenemist ei ole võimalik tuletada hageja poolt viidatud

uuringust. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Uuring mistahes teavet konkreetselt kostja vajaduste ning

elulaadi kohta ei sisalda. Nõustuda ei saa ka seisukohaga, et vajadused väheneksid ainuüksi seoses

lapse vanemaks saamisega. Ka 15-aastane laps on jätkuvalt kasvueas laps, kes vajab

täiskasvanutega võrreldes sagedamini uusi riideid ja jalanõusid. 07.11.2024 hageja

menetlusdokumendis toodud tabeli (dtl 196) kohaselt on ka hageja seisukohal, et vajadus riietele ja

jalanõudele on käesoleval ajal 50 eurot kuus, so enam kui eelmise kohtulahendi tegemise ajal.

Kohus leiab, et lapse kasvades kasvavad ka vajadused seoses nt toiduga ning tulenevalt üldisest

elukalliduse tõusust eelduslikult kõigis kulukategooriates. Statistikaameti andmete kohaselt on

tarbijahinnaindeks alates eelmise kohtulahendi tegemise ajast 2019.a. oktoobris kasvanud võrreldes

2024.a. oktoobriga 41%1. Kohus leiab, et kostja vajadused seoses eluasemega ei saa olla

vähenenud ainuüksi seoses elukoha muutusega, sest kostja tavaline elulaad seoses vastavaga ei

muutu. Eelmise kohtulahendi tegemise ajal elas kostja koos emaga üürikorteris, hageja on välja

toonud, et lapse ema on hilisemalt elukohti vahetanud ning omandanud eluasemeks korteriomandi,

mille väärtus on vähemalt 500 000 eurot. Käesoleval ajal iseloomustab hageja vajadusi seoses

eluasemega seega üürikulu asemel saadava kasutuseelise väärtus. Kui on õige hageja väide ning

tegemist on keskmisest kõrgemasse hinnaklassi kuuluva korteriga, siis ei ole mõistlikku alust

arvata, et saadava kasutuseelise väärtus võiks jääda alla 2019.a. korteri üürihinnast tuletatud

vajaduse väärtuse. Kohus leiab, et kostjal, nagu igal lapsel, on ka käesoleval ajal vajadused seoses

huviharidusega, sõltumata sellest, et kostja samas huviringis võrreldes eelmise lahendi tegemise

ajaga enam ei käi. Kohus asub seisukohale, et tõendatud ei ole, et kostja vajadused oleksid

käesoleval ajal väiksemad kui 828,45 eurot kuus.

8. Kohus leiab, et tähendust ei oma, kas lapse vanaema on kandnud lapsega seoses kulutusi või

andnud kostja ülalpidamiseks raha. Lapsevanemate kohustust lapsele ülalpidamise andmiseks see

ei mõjuta. Samuti ei mõjuta seda küsimus sellest, kellest tingituna pooled omavahel ei suhtle.

Väited, et vanaema on täitnud mingis osas kostja ülalpidamiskohustust kostja eest või et lapse ema

on saanud elatisabi, omavad tähendust sissenõutavaks muutunud elatisevõlgnevuse arvestamisel,

kuid mitte seoses ülalpidamiskohustuse ulatusega. Arvestades kostja vajadustest maha lapsetoetuse

(2022.a.-l. 60 eurot kuus, alates 2023.a.-st on 80 eurot kuus) on vajadused vastavalt 768,45 eurot ja

748,45 eurot kuus ning ühele vanemale langev osa ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel

vastavalt 384,23 eurot ja 374,23 eurot kuus, so enam kui kostjalt varasema lahendiga välja

mõistetud 350 eurot kuus.

9. Hageja on välja toonud, et võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga on tema majanduslik

seisund halvenenud, samas kui kostja ema majanduslik seisund on paranenud. 22.10.2019

kohtulahendis jagas kohus kostja ülalpidamiskohustuse tema vanemate vahel võrdselt. VÕS

(võlaõigusseadus) § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku

ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi

suhteid. Kohus saab aru, et hageja käsitluse kohaselt peaks kohus ülalpidamiskohustuse jagama

teisiti kui võrdsetes osades.

10. Eelmises, so 22.10.2019 kohtulahendis (p 25) lähtus kohus, et hageja brutosissetulek on ca 2600

eurot kuus. Käesolevas asjas tõi hageja välja, et ta töötas kuni 24.07.2020 firmas XXX OÜ

keskmise sissetulekuga 4 301 eurot (bruto) kuus, pärast mida on hageja olnud töötu. Hageja on

esitanud väljavõtted EMTA andmebaasist (dtl 154-155, 203), mille kohaselt hagejal 2021-2024

perioodil sissetulek on puudunud. Hageja tõi välja, et ta on saanud sissetulekut ühe toa välja

üürimisest 400 eurot kuus.

1 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks

11. Eelmises kohtulahendis märgitu (p 9) kohaselt on kostja ema brutotöötasu 2 450 eurot kuus; talle

kuulub päranduseks saadud ca 12,5% korterist aadressiga xxx (kinnistu nr xxxxx) ja korterist

aadressiga xxx (kinnistu nr yyyyy), millega seoses tulu ta ei saa. Hageja väitel on ema töötasu

käesoleval ajal vähemalt 4 000 eurot (bruto) ühes kuus; täiendavalt on ema soetanud

korteriomandid XXX (eluruum) ja 9-73 (mitteeluruum), eluaseme väärtus on vähemalt 500 000

eurot, korterite välja üürimisest saab ema suure tõenäosusega üüritulu.

12. Riigikohus on selgitanud, et seoses ülalpidamiskohustuse jaotusega omab tähendust kummagi

vanema sissetulek, varaline seisund ning sissetuleku teenimise võime (2-19-18082, p 11). Vanemal

on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid;

vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei

vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema

sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb

arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada

võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20).

13. Kohus tuvastab hageja esitatud EMTA väljavõtete põhjal, et hagejal puudub sissetulek palgatulu

kujul, seonduvalt on hageja sissetulek eelmise lahendi tegemise ajaga võrreldes vähenenud. Kostja

ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et ema sissetulek palgast on suurenenud 4 000 euroni (bruto).

Vaidlus puudub ka, et võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga on ema omandanud

korteriomandid XXX (eluruum) ja 9-73 (mitteeluruum), hageja uut kinnisvara omandanud ei ole.

Kohus leiab, et seonduvalt on ema varanduslik seisund eelmise kohtulahendi tegemise seisuga

paranenud. Seoses üüritulu teenimise võimekusega ema seisund muutunud ei ole, sest ta oli

eelviidatud kahe korteri ühisomanik juba eelmise kohtulahendi tegemise ajal, XXX on kasutusel

elukohana, milline asjaolu nähtub mh rahvastikuregistrist. Seoses võimega sissetulekut teenida

ühtegi muutust välja toodud ei ole. Kohus leiab, et kui hageja oli kuni 24.07.2020 võimeline

teenima 4 301 eurot (bruto) kuus ning ükski asjaolu muutunud ei ole, on hageja võimeline

vähemalt samasuguse sissetuleku teenimiseks ka käesoleval ajal. Hageja ei ole välja toonud ühtegi

objektiivset, hagejast sõltumatut asjaolu, mis seda takistaks, sh muutused hageja töövõimes või

täiendavate ülalpeetavate lisandumine. Hageja on jätkuvalt tööealine, täieliku töövõimega isik.

Asjaolu, et hageja on otsustanud palgatöö tegemise asemel hakata tegelema iduettevõtlusega,

endast objektiivset takistust sissetuleku teenimiseks ei kujuta. Kohus on seisukohal, et sissetuleku

vähenemine olukorras, kus sissetuleku teenimise võime on realiseerimata, endast alust

ülalpidamiskohustuse vähendamiseks ei kujuta. Kostjal on vajadused igakuiselt, mille

rahuldamiseks on hagejal kohustus teenida oma võimetele vastavat sissetulekut. Sellise tegevusega,

mis võib tulu toota alles määratlemata ajas tulevikus, on lapsevanemal soovi korral võimalik

tegeleda regulaarse sissetuleku teenimisele täiendavalt. Kohus leiab, et vanemate sissetuleku

teenimise võime on võrdne. Mõlemal vanemal on ka võimalus täiendava üüritulu saamiseks seoses

neile kuuluva kinnisvaraga (hageja enda väitel vastavat võimalust ka kasutab). Eluaseme

omandamine ei kujuta endast kohtu hinnangul sellist muudatust vanema varanduslikus seisundis,

mis annaks alust ülalpidamiskohustuse jaotamiseks teisiti kui võrdsetes osades. Kohus asub

seisukohale, et puuduvad oluliselt muutunud asjaolud võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise

ajaga, miks ülalpidamiskohustus tuleks jagada vanemate vahel senisest erinevalt.

14. Kohus jätab hagi rahuldamata.

15. TsMS § 164 lg 1 kohaselt mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatust mh, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Kohus leiab, et kulude jaotamine

erinevalt TsMS § 164 lg 1 sätestatud üldreeglist võiks tulla kõne alla kaalukatel erandlikel

asjaoludel, eelkõige olukorras, kus hagi on esitatud pahauskselt üksnes vastaspoolele kahju

tekitamise eesmärgil. Vastavaid asjaolusid käesoleval juhul välja toodud ei ole. Võttes arvesse hagi

esitamise aega (04.01.2022), on hagi esitamise tõenäoliselt tinginud seaduses sätestatud

miinimumelatise regulatsiooni muutus, mis jõustus 01.01.2022. TsMS § 164 lg 2 kohaldamiseks ei

anna alust ainuüksi hagi rahuldamata jätmine. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik