2-24-122327/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista M K`lt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks kostja ja Creditstar Estonia Välja mõista M K`lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks menetluskulud summas 425
Legislator headnote
AI generated2-24-122327/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista M K`lt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks kostja ja Creditstar Estonia Välja mõista M K`lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks menetluskulud summas 425
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.12.2024, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-122327
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused OÜ hagi M K vastu
võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
941,47 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused OÜ, registrikood:
10625474, asukoht: Tartu mnt 24-20, Kesklinna linnaosa,
Tallinn, Harju maakond
Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Vahar, e-posti aadress:
kristjan@tallinnlaw.ee
Kostja: M K, isikukood: xxxx, elu- ja viibimiskoht teadmata
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista M K`lt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks kostja ja Creditstar Estonia
AS vahel sõlmitud 20.09.2019 krediidilimiidilepingu (kliendileping) alusel tekkinud
põhivõlgnevus 672,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 185,81 eurot ja
edasiulatuv viivis alates 27.08.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras
põhinõudelt 672,70 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
3. Jätta menetluskulud M K kanda.
4. Välja mõista M K`lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks menetluskulud summas 425
eurot ning menetluskuludelt 425 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras
kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
6. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale
kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest
alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva
jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest
teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning
kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem
kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr
EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.
Menetlusabi taotlemise kord
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse põhjendused
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-122327 Era Liisingu Inkassoteenused OÜ hagi M K
vastu võlgnevuse nõudes.
Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud
25.10.2024 Ametlike Teadaannete kaudu, kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 08.12.2024
hagile vastust esitanud.
Varasemalt on Pärnu Maakohus 08.08.2024 kohtumäärusest nähtuvalt püüdnud kostjale
menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt:
- 12.06.2024, 17.06.2024, 20.06.2024, 11.07.2027 e-posti aadressile: xxxx, kättetoimetamine ei
õnnestunud;
-18.07.2024 postiaadressile: xxxx – tagastatud, muu põhjus. Korteriomanik kinnitas 18.07.2024, et
kostja ei ela antud aadressil.
-18.07.2024 e-posti aadressidele xxxx ja xxxx, puudub vastus.
Viru Maakohus on menetlusdokumendid edastanud kostjale alljärgnevalt:
- 16.09.2024 e-posti aadressile: xxxx, puudub vastus;
-21.09.2024 postiaadressile: xxxx, tagastatud hoiutähtaja möödumisel.
Töötamise registri väljavõttest nähtuvalt ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul
võimalik kohtulahendit kätte toimetada tööandja kaudu. Kohtul puuduvad kostja elu- ja viibimiskoha
(sh kontaktandmed) kohta andmed. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike
Teadaannete vahendusel on täidetud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,
kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt
tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma
majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või
laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1
p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja
rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse
sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s
94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud
kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud
intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist
kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude
täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni
otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).
Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 672,70 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivisevõlgnevus 185,81 eurot ja edasiulatuv viivis alates 27.08.2024 põhinõudelt 672,70
eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega
vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis toodule.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,
kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).
Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub
kostjalt välja mõista menetluskulud 425 eurot (riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 180 eurot, so
dokumentidega tutvumine, tõendite kogumine, hagi koostamine ja kohtule edastamine 1,5 h x 120=
180 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt
hageja kasuks välja menetluskulud 425 eurot.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud
taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline
suurus kindlaks määrati.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pullerits
Kohtunik